Rahva Raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
22. rida: 22. rida:
* 1990ndate algus – Pärnu maanteel asuv Rahva Raamat erastati.
* 1990ndate algus – Pärnu maanteel asuv Rahva Raamat erastati.
* 2003 – Rahva Raamatu sulgemise vastu koguti 12 000 allkirja, korraldati miiting ja luuleõhtu.
* 2003 – Rahva Raamatu sulgemise vastu koguti 12 000 allkirja, korraldati miiting ja luuleõhtu.
* 2004 – Rahva Raamatu ostus [[Ekspress Grupp]], kes müüs selle kuus aastat hiljem oma toonasele tegevjuhtkonnale.
* 2004 – Rahva Raamatu ostis [[Ekspress Grupp]], kes müüs selle kuus aastat hiljem oma toonasele tegevjuhtkonnale.
* 2004. aasta detsember – [[Viru Keskus|Viru Keskuses]] avas uksed 800-ruutmeetrise müügipinnaga Rahva Raamatu esinduskauplus, mis laienes 2008. aastal poole võrra ja 2014. aastal veel 200 ruutmeetri võrra.
* 2004. aasta detsember – [[Viru Keskus|Viru Keskuses]] avas uksed 800-ruutmeetrise müügipinnaga Rahva Raamatu esinduskauplus, mis laienes 2008. aastal poole võrra ja 2014. aastal veel 200 ruutmeetri võrra.
* 2005 – alustas tööd Rahva Raamatu e-pood.
* 2005 – alustas tööd Rahva Raamatu e-pood.

Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 01:49

Rahva Raamat on Eesti suurim raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelev kaubandusettevõte ja raamatukaupluste kett, millel on kümme kauplust seitsmes Eesti linnas ja ka e-pood.

Ettevõte sai nime Tallinnas Pärnu mnt 10 tegutsenud kaupluse Rahva Raamat järgi, millele anti see nimi 1962. aastal (varem oli poe nimi Raamatukauplus nr 1). Kuna samas kohas on raamatupoed tegutsenud juba 1912. aastast, mil avati Gustav Pihlakase raamatu- ja kantseleitarvete kauplus, arvestab praegune Rahva Raamat AS oma vanust samuti 1912. aastast.

Ekspress Grupi kontserni suuromanik Hans H. Luik ostis Rahva Raamatu 2004. aasta oktoobris. Kauplused kuulusid Ekspress Grupile 2010. aastani, mil need müüdi 33 miljoni krooniga OÜ-le Raamatumaja, mille omanikud olid poe tegevjuhid Viljar Ots, Gertti Kogermann ja ICE Credit Groupi juhatuse esimees, endine Ekspress Grupi õigusnõunik Ülar Maapalu.

Rahva Raamat Viru Keskuses on Baltimaade suurim raamatupood

2015. aasta augustis kuulus Rahva Raamatule kümme kauplust üle Eesti: Tallinnas (Viru Keskuses, Rocca al Mare keskuses, Mustika keskuses ning aadressil Pärnu mnt 10), Tartus (Tasku Keskus), Pärnus (Port Artur 2), Narvas (Astri keskus), Viljandis (Centrumi Keskus), Rakveres (Põhjakeskuses) ja Kuressaares (Ferrumi Kaubanduskeskus) ning ka e-pood.

2017. aastal alustas tegevust Rahva Raamatu Kirjastus. 2017. aasta detsembris avas Rahva Raamat Rocca al Mare Kaubanduskeskuse I korrusel oma esimese Kingipoe. Kingipood on isikupärane nii sisult kui ka vormilt. Julge interjööri autoriks on sisearhitekt Mari Koger. Hoolikalt valitud kinketoodetega poes on ligi 2000 omanäolist ja kvaliteetset kingitust. Õdusast kauplusest leiab ka kaunid raamatud.

Lisaks oma jaekauplustele teenindatakse Eesti suurimaid jaekette: Selver, Prisma, Kaubamaja, Rimi, Maxima, Säästumarket, Coop Eesti ning ka enamikke Eesti raamatukogusid ja raamatukauplusi. 

Ajalugu

Rahva Raamat on pikaaegsete traditsioonidega raamatuäri, mis on Eestis tegutsenud juba 1912. aastast. Tänaseks on Rahva Raamatul kümme poodi seitsmes linnas, kuid kunagi sai kõik alguse ühe mehe uljast kavatsusest oma kirjastuse raamatute ja kontoritarvetega äri ajada.

  • 1912 – valmis Suur-Karja ja Jaani tänava vahelisel krundil kuulsa Soome arhitekti Eliel Saarineni projekti järgi Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse maja. Tegu oli ühe oma aja silmapaistvaima hoonega Tallinnas. Seal avas 1912 uksed ka Gustav Pihlakase raamatu- ja kantseleitarvete kauplus.
  • 1920ndatel tuli Gustav Pihlakase äri asemele kirjastusühisus „Rahvaülikool“.
  • 1935 – ajaleht Vaba Maa märkis, et suurimad raamatukauplused Tallinnas on „Rahvaülikooli“, „Päevalehe“ ja Keisermanni kauplused.
  • 1938 – samas hoones asus kogunisti kolm raamatukauplust: peale OÜ „Rahvaülikooli“ olid seal ka Tallinna Eesti Kirjastusühisuse ja kirjastuse OÜ „Kultuurikoondis“ kauplused.
  • 1940 – natsionaliseeriti kirjastused ühes neile kuuluvate raamatukauplustega ning anti üle Riiklikule Kirjastuskeskusele.
  • 1962 – Raamatukaupluse nr 1 nimeks sai Rahva Raamat.
  • 1990ndate algus – Pärnu maanteel asuv Rahva Raamat erastati.
  • 2003 – Rahva Raamatu sulgemise vastu koguti 12 000 allkirja, korraldati miiting ja luuleõhtu.
  • 2004 – Rahva Raamatu ostis Ekspress Grupp, kes müüs selle kuus aastat hiljem oma toonasele tegevjuhtkonnale.
  • 2004. aasta detsember – Viru Keskuses avas uksed 800-ruutmeetrise müügipinnaga Rahva Raamatu esinduskauplus, mis laienes 2008. aastal poole võrra ja 2014. aastal veel 200 ruutmeetri võrra.
  • 2005 – alustas tööd Rahva Raamatu e-pood.
  • 2006 – avati Rahva Raamatu kauplus Viljandis.
  • 2008 – avati Rahva Raamatu kauplus Tartus, Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja Ülemiste Citys.
  • 2009 – avati Rahva Raamatu kauplus Pärnus.
  • 2010 – avati Rahva Raamatu kauplus Kuressaares.
  • 2012 – Rahva Raamat tähistas sajandat sünnipäeva.
  • 2013 – avati Tallinna Mustika kauplus.
  • 2014 – avati Rahva Raamatu Narva kauplus.
  • 2015 – avati Rahva Raamatu kauplus Rakveres. See oli kümnes Rahva Raamatu kauplus, kauplustes oli siis kümme kilomeetrit raamaturiiuleid.
  • 2015 – kasutusele võeti Rahva Raamatu äpp.
  • 2016 – Rahva Raamatu Viru Keskuse kauplus valiti Londoni raamatumessil nelja parima raamatupoe sekka maailmas. Sellega võitis Rahva Raamat ka Eesti aasta kaubandusteo tiitli.[1]
  • 2017 – alustas tegevust Rahva Raamatu Kirjastus.
  • 2017. aasta detsember – avati Rahva Raamatu Kingipood Rocca al Mare Kaubanduskeskuses.

Viited

  1. "Rahva Raamatu e-pood".

Välislingid