Peaaju: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. märts 2018, kell 07:35

See artikkel räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Aju (kulinaaria); jahipidamisviisi kohta vaata ajujaht

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla

Peaaju on selgroogsetel ning paljudel selgrootutel loomaliikidel närvisüsteemi keskne elund. Selgroogsetel loomadel moodustab peaaju koos seljaajuga kesknärvisüsteemi. Peaaju esineb ka näiteks lülijalgsete, limuste ja teiste hõimkondade loomaliikidel. Peaaju ülessandeks on keskne sensoorse informatsiooni töötlus ning keha motoorika, homeostaasi ning endokriinfunktsioonide kontroll^[1].

Imetajatel

Imetajatel paikneb peaaju koljuõõnes ning koosneb järgmistest alajaotustest^[2]:

Vahe-ja otsaju arenevad embrüonaalse arengu käigus välja eesajust (prosencephalon), piklik- ja tagaaju aga rombajust (rhombencephalon).

Piklikaju

Pikemalt artiklis Piklikaju

Piklikaju (medulla oblongata) on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Pea suunas piklikaju eesmine ja külgmine sein muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb märgatavalt, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed, dorsaalses osas kraniaal- ehk peaajunärvide XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõigana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri väikeaju ja pikliku aju vahel. Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad XII kraniaalnärvi juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI kraniaalnärvide juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII kraniaalnärvide juured.

Tagaaju

Pikemalt artiklis Tagaaju

Tagaaju (metencephalon) juurde kuuluvad sild (ladina keeles pons) ja väikeaju (ladina keeles cerebellum). Sild on ventraalse pinna poolt vaadatuna lai valge mõigas, mis on tagantpoolt piiritletud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle väikeaju silla säärteks. Sillast väljuvad V ja VI kraniaalnärvide juured. Nende närvide tuumad paiknevad silla dorsaalses osas. Rombauk asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud väikeaju säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad V–XII kraniaalnärvide tuumad.

Väikeaju

Pikemalt artiklis Väikeaju

Väikeaju (cerebellum) on üks tähtsamaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. Väikeaju all asub IV ajuvatsake. Selle vatsakese õõs meenutab telki, mille aluseks on rombauk, laeks eesmine ja tagumine puri. Keskpidise avause (apertura mediana ventriculari quarti) ja kahe külgmise avause (aperturae lateralses ventriculari quartii) kaudu on ämblikuvõrkkelmealune ruum ehk subarahnoidaalne ruum ühenduses IV vatsakesega.

Keskaju

Pikemalt artiklis Keskaju

Keskaju (mesencephalon) koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). Sylviuse juha kulgeb läbi keskaju ja ühendab IV vatsakest III vatsakesega. Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt mustollus (substantia nigra). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (crus cerebri s. basis), dorsaalselt kate – (tegentum). Kattes paikneb punane tuum (nucleus ruber), kust algab rubrospinaaltrakt ehk punatuuma-seljaaju kulgla (tractus rubrospinalis). Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.

Vaheaju

Pikemalt artiklis Vaheaju

Keskajust eespool asetseb vaheaju (diencephalon), mille põhiliseks osaks on taalamus. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Taalamuse ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) - närvisüsteemi taalamuse aluse piirkonnaga. Taalamusest edastatakse impulsse edasi ajukoorde. Hüpotaalamuse piirkonda kuuluvatest moodustistest olulisimad on hüpofüüs (hypophysis cerebri), tuhkurköber (tuber cinereum) ja nägemisnärvide ristmik (chiasma opticum). Nägemisnärvide ristmik paikneb türgi sadula (cella turcica) ees. Käbikeha (epiphysis cerebri) asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.

Otsaju

Otsaju (telencephalon) peamise osa moodustavad suuraju poolkerad (hemisphaeria cerebri), mis on teineteisest eraldatud sügava pikilõhe abil. Poolkerade juurde kuuluvad:

mantel (pallium),
otsaju tüveosa – juttkeha (corpus striatum) ja
haistmissibul.

Mantli perifeerses osas on ajukoor, mis on ühtlasi närvisüsteemi evolutsiooniliselt kõige uuem osa. Mitmete primaatide (sealhulgas inimeste) ajukoore pinda suurendavad suured ja väikesed vaod, mis jaotavad mantli sagarateks ja need omakorda jaotuvad käärudeks. Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (sulcus centralis Rolandi), Sylviuse lõhe (sulcus cerebri lateralis Sylvii) ja kiiru-kuklalõhe (sulcus s. fissura parietooccipitalis). Imetajatel eristatakse nelja sagarat:

frontaal- ehk otsmikusagar (lobus frontalis)
parietaal- ehk kiirusagar (lobus parietalis)
temporaal- ehk oimusagar (lobus temporalis)
oktsipitaal- ehk kuklasagar (lobus occipitalis)

Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool. Eesmine tsentraalvagu ja kaks otsmikuvagu jaotavad otsmikusagara neljaks kääruks (eesmine tsentraalkäär, ülemine, keskne ja alumine otsmikukäär). Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (gyrus postcentralis). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior). Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (insula), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.

Inimese peaaju

Inimese peaajus on umbes 100 miljardit neuronit, millest igaüks on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 neuroniga. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16–18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha suuraju poolkerad, mis on teineteisest eraldatud aju pikilõhega. Suuraju pindmine osa moodustab ajukoore. Peaaju ventraalne pind, ajupõhimik, on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes koljupõhimiku sisepinna reljeefile. Seljaaju jätkuks on piklikaju. Sillast eespool ja kõrgemal paiknevad külgedele lahknedes kaks ajusäärt, keskaju osad. Tähtsaimad vaheaju osad on ajuripats ehk hüpofüüs, tuhkurköber ja sellest eespool nägemisnärvide ristmik. Sügav külgmine suurajulõhe ja Sylviuse auk eraldavad poolkera oimusagarat.

Külgmised vatsakesed

Külgmine vatsake on kummagi ajupoolkera pilujas õõs, mis jaguneb neljaks osaks. Eesmine sarv asetseb poolkera otsmikusagaras, keskosa kiirusagaras, tagumine sarv kuklasagaras ja alumine sarv oimusagaras. Kumbki külgmine vatsake ühendub III vatsakesega vatsakestevahelise mulgu vahendusel (foramen interventriculare).

Vaata ka

Viited

↑ Larry Squire; et al. (2008). Fundamental Neuroscience. Third Edition. Academic Press. Lk 30. {{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 352, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välisallikad

Vladimir Hachinski, How the Brain Injures the Heart, Journal Watch Neurology, September 25, 2007, veebiversioon (vaadatud 15.05.2014) (inglise keeles)
Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Saarma, Mart. sissekanne veebiportaalis http://veebiakadeemia.ee/ (vaadatud (27.05.2013)
Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, lk 549–595, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
Sam Wang, Sandra Aamodt, "Welcome to Your Child's Brain: How the Mind Grows from Conception to College", ISBN 978-1596916494
K.A. Johnson, J.A.Becker, Whole Brain Atlas
University of Waschington.[http://faculty.washington.edu/chudler/facts.html UW Faculty Web Server, Veebiserver (vaadatud 27.05.2013)
Sissekanne Terminologia Anatomica-ss A14.1.03: Encephalon. Aju
http://www.brain-map.org/

Videod

[1] Larry Squire; et al. (2008). Fundamental Neuroscience. Third Edition. Academic Press. Lk 30. {{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)

[2] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 352, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[1]

[2]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Pilt:Human brain NIH.jpg|pisi|Inimese peaaju]]
 [[Pilt:User-FastFission-brain.gif|pisi|Inimese peaaju [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiline]] pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla]]
+'''Peaaju''' on selgroogsetel ning paljudel selgrootutel loomaliikidel [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] keskne elund. Selgroogsetel loomadel moodustab peaaju koos seljaajuga [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]]. Peaaju esineb ka näiteks [[Lülijalgsed|lülijalgsete]], [[Limused|limuste]] ja teiste hõimkondade loomaliikidel. Peaaju ülessandeks on keskne sensoorse informatsiooni töötlus ning keha motoorika, homeostaasi ning endokriinfunktsioonide kontroll<ref>{{Raamatuviide|autor=Larry Squire et al.|pealkiri=Fundamental Neuroscience. Third Edition|aasta=2008|koht=|kirjastus=Academic Press|lehekülg=30}}</ref>.
-'''Peaaju''' on [[keelikloomad]]e [[koljuõõs|koljuõõnes]] paiknev [[närvisüsteem]]i keskne [[elund]].
-Enamikul tänapäevaste [[selgroogsed|selgroogsete]] ajul saab eristada [[lisahaistmissibul]]at, [[väikeaju]], [[suuraju poolkerad|suuraju poolkerasid]], [[piklikaju]], [[haistmissibul]]aid, [[nägemissibul]]at ja [[hüpofüüs]]i.<ref>R. Glenn Northcutt, [http://intl-icb.oxfordjournals.org/content/42/4/743.full Understanding Vertebrate Brain Evolution], Integr. Comp. Biol. (2002) 42 (4): 743–756.,doi: 10.1093/icb/42.4.743, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 ==Imetajatel==
+Imetajatel paikneb peaaju koljuõõnes ning koosneb järgmistest alajaotustest<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 352, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>:
-===Koduloomadel===
+* [[piklikaju]]
-Loomade peaajul eristatakse järgmisi alaosasid<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 352, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>:
-*[[piklikaju]],
+* [[tagaaju]]
-*[[tagaaju]],
+* [[keskaju]]
-*[[keskaju]],
+* [[vaheaju]]
-*[[vaheaju]],
+* [[Otsaju|otsajust]]
+Vahe-ja otsaju arenevad embrüonaalse arengu käigus välja [[eesaju|eesajust]] (''prosencephalon''), piklik- ja tagaaju aga [[rombaju|rombajust]] (''rhombencephalon'').
-*[[otsaju|ots]]- ehk suuraju.
-Vahe-ja otsaju moodustavad [[eesaju]] (''prosencephalon''), piklik- ja tagaaju aga [[rombaju]] (''rhombencephalon'').
-===Inimese peaaju===
-Peaaju koos [[seljaaju]]ga ning neid ümbritsevate kestadega moodustavad [[kesknärvisüsteem]]i.<ref>Roosalu 2010:188</ref>
-===Üldist===
-Ta on [[Ellips (geomeetria)|ellipsikujuline]], [[ventraalsus|ventraalne]] pind on lame ja [[dorsaalsus|dorsaalne]] kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16–18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naise omast veidi pikem.
-Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha [[suuraju poolkerad]], mis on teineteisest eraldatud [[aju pikilõhe]]ga. Suuraju pindmine osa moodustab [[ajukoor]]e.
-Peaaju ventraalne pind, [[ajupõhimik]], on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes [[koljupõhimik]]u sisepinna reljeefile.
-[[Seljaaju]] jätkuks on piklikaju. Kummalgi pool keskpidist lõhet on kaks püramiidide (''pyramis'') piki[[mõigas (anatoomia)|mõigas]]t, neist [[lateraalne|lateraalsemalt]] oliivideks (''oliva'') nimetatavad väljed.
-Sillast eespool ja kõrgemal paiknevad külgedele lahknedes kaks [[ajusäär]]t, [[keskaju]] osad. Tähtsaimad vaheaju osad on [[ajuripats]] ehk [[hüpofüüs]], [[tuhkurköber]] ja sellest eespool [[nägemisnärvide ristmik]].
-Sügav [[külgmine suurajulõhe]] ja [[Sylviuse auk]] eraldavad poolkera oimusagarat.
-Peaajus on umbes 100 miljardit [[neuron]]it, millest igaüks on [[sünaps]]ide abil ühenduses 1000 – 10 000 neuroniga. Nõnda on inimese peaajus 100 korda rohkem ühendusi (10<sup>14</sup>), kui tähti Linnuteel (u 2/4 x 10<sup>12</sup>). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb, ning närvirakud ei taastu nii nagu teised keharakud. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks.
 ===Piklikaju===
 {{vaata|Piklikaju}}
-Piklikaju (''medulla oblongata'') on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju [[valgeaine]] sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmine sein muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese.
+Piklikaju (''medulla oblongata'') on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju [[valgeaine]] sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Pea suunas piklikaju eesmine ja külgmine sein muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb märgatavalt, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad [[motoorsed juhteteed]], keskses osas peamiselt [[sensoorsed juhteteed]], dorsaalses osas kraniaal- ehk [[Kraniaalnärvid|peaajunärvide]] XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja [[väätkeha]]deks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõigana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (''pedunculi cerebellares inferiores'') kujutavad endast sääri väikeaju ja pikliku aju vahel. Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad XII kraniaalnärvi juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI kraniaalnärvide juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII kraniaalnärvide juured.
-Pikliku aju ventraalses osas asetsevad [[motoorsed juhteteed]], keskses osas peamiselt [[sensoorsed juhteteed]], dorsaalses osas kraniaal- ehk [[Kraniaalnärvid|peaajunärvide]] XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja [[väätkeha]]deks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (''pedunculi cerebellares inferiores'') kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel.
-Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad peaajunärvide XII paari juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI paari juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII paari juured.
 ===Tagaaju===
 {{vaata|Tagaaju}}
-Tagaaju (''metencephalon'') juurde kuuluvad (Varoliuse) sild ja väikeaju. [[Varoliuse sild]] (''pons cerebri Varolii'') on ventraalse pinna poolt vaadatuna lai valge ristiasetsev mõigas, mis on tagantpoolt piiristatud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle ajukese silla säärteks. Sillast väljuvad peaajunärvide VI ja V paari juured. Nende närvide tuumad leiduvad silla dorsaalses osas.
+Tagaaju (''metencephalon'') juurde kuuluvad sild (ladina keeles pons) ja väikeaju (ladina keeles cerebellum). [[Varoliuse sild|Sild]] on ventraalse pinna poolt vaadatuna lai valge mõigas, mis on tagantpoolt piiritletud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle väikeaju silla säärteks. Sillast väljuvad V ja VI kraniaalnärvide juured. Nende närvide tuumad paiknevad silla dorsaalses osas. [[Rombauk]] asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud väikeaju säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad V–XII kraniaalnärvide tuumad.
-[[Rombauk]] asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud ajukese säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad peaajunärvide V–XII paari tuumad.
 ===Väikeaju===
@@ 59. rida: / 31. rida: @@
 ===Keskaju===
 {{vaata|Keskaju}}
-Keskaju (''mesencephalon'') koosneb kahest ajusäärest (''pedunculi cerebri''), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (''lamina quadrigemina s. tectum mesencephali''). Sylviuse juha kulgeb läbi keskaju ja ühendab IV vatsakest III vatsakesega.
+Keskaju (''mesencephalon'') koosneb kahest ajusäärest (''pedunculi cerebri''), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (''lamina quadrigemina s. tectum mesencephali''). Sylviuse juha kulgeb läbi keskaju ja ühendab IV vatsakest III vatsakesega. Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt [[mustollus]] (''substantia nigra''). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (''crus cerebri s. basis''), dorsaalselt kate – (''tegentum''). Kattes paikneb punane tuum (''nucleus ruber''), kust algab [[rubrospinaaltrakt]] ehk punatuuma-seljaaju kulgla (''tractus rubrospinalis''). Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.
-Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt [[mustollus]] (''substantia nigra''). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (''crus cerebri s. basis''), dorsaalselt kate – (''tegentum''). Kattes paikneb punane tuum (''nucleus ruber''), kust algab [[rubrospinaaltrakt]] ehk punatuuma-seljaaju kulgla ehk Monakovi kulgla (''tractus rubrospinalis'').
-Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.
 ===Vaheaju===
 {{vaata|Vaheaju}}
-Keskajust eespool asetseb vaheaju (''diencephalon''), mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (''thalamus''). See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud [[hüpotalamus]]e (''hypothalamus'') nägemiskühmualuse piirkonnaga.
+Keskajust eespool asetseb vaheaju (''diencephalon''), mille põhiliseks osaks on taalamus. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Taalamuse ventraalne pind on kokku kasvanud [[hüpotalamus|hüpotaalamus]]e (''hypothalamus'') - närvisüsteemi taalamuse aluse piirkonnaga. Taalamusest edastatakse impulsse edasi ajukoorde. Hüpotaalamuse piirkonda kuuluvatest moodustistest olulisimad on hüpofüüs (''hypophysis cerebri''), tuhkurköber (''tuber cinereum'') ja nägemisnärvide ristmik (''chiasma opticum''). Nägemisnärvide ristmik paikneb [[türgi sadula]] (''cella turcica'') ees. [[Käbikeha]] (''epiphysis cerebri'') asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.
-Nägemiskühmust antakse impulsse edasi ajukoorde. Nägemiskühmualusesse piirkonda kuuluvatest moodustistest olulisimad on hüpofüüs (''hypophysis cerebri''), tuhkurköber (''tuber cinereum'') ja nägemisnärvide ristmik (''chiasma opticum''). Nägemisnärvide ristmik paikneb [[türgi sadula]] (''cella turcica'') ees. Siit suundub ette peaajunärvide II paar.
-[[Käbikeha]] (''epiphysis cerebri'') asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.
-III vatsakese külgseinteks on nägemiskühmud, alumiseks nägemiskühmualune piirkond. III vatsakese tagumises seinas paikneb aju-veejuha suue.
 ===Otsaju===
@@ 80. rida: / 42. rida: @@
 * mantel (''pallium''),
 * otsaju tüveosa – juttkeha (''corpus striatum'') ja
+* haistmissibul.
-* haistmisaju.
-Mantli perifeerses osas on ajukoor, mis on ühtlasi närvisüsteemi kõrgeim osa. Ajukoore pinda suurendavad suured ja väikesed vaod, mis jaotavad mantli sagarateks ja need omakorda jaotuvad [[käär]]udeks.
+Mantli perifeerses osas on ajukoor, mis on ühtlasi närvisüsteemi evolutsiooniliselt kõige uuem osa. Mitmete primaatide (sealhulgas inimeste) ajukoore pinda suurendavad suured ja väikesed vaod, mis jaotavad mantli sagarateks ja need omakorda jaotuvad [[käär]]udeks. Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (''sulcus centralis Rolandi''), Sylviuse lõhe (''sulcus cerebri lateralis Sylvii'') ja kiiru-kuklalõhe (''sulcus s. fissura parietooccipitalis''). Imetajatel eristatakse nelja sagarat:
-Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (''sulcus centralis Rolandi''), Sylviuse lõhe (''sulcus cerebri lateralis Sylvii'') ja kiiru-kuklalõhe (''sulcus s. fissura parietooccipitalis'').
-Eristatakse nelja sagarat:
 * frontaal- ehk [[otsmikusagar]] (''lobus frontalis'')
 * parietaal- ehk [[kiirusagar]] (''lobus parietalis'')
@@ 90. rida: / 50. rida: @@
 * oktsipitaal- ehk [[kuklasagar]] (''lobus occipitalis'')
-Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool. Eesmine tsentraalvagu ja kaks otsmikuvagu jaotavad otsmikusagara neljaks kääruks (eesmine tsentraalkäär, ülemine, keskne ja alumine otsmikukäär).
+Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool. Eesmine tsentraalvagu ja kaks otsmikuvagu jaotavad otsmikusagara neljaks kääruks (eesmine tsentraalkäär, ülemine, keskne ja alumine otsmikukäär). Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (''gyrus postcentralis''). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (''lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior''). Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (''insula''), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.
+===Inimese peaaju===
-Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (''gyrus postcentralis''). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (''lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior'').
+Inimese peaajus on umbes 100 miljardit [[neuron]]it, millest igaüks on [[sünaps]]ide abil ühenduses 1000 – 10 000 neuroniga. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16–18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha [[suuraju poolkerad]], mis on teineteisest eraldatud [[aju pikilõhe]]ga. Suuraju pindmine osa moodustab [[ajukoor]]e. Peaaju ventraalne pind, [[ajupõhimik]], on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes [[koljupõhimik]]u sisepinna reljeefile. [[Seljaaju]] jätkuks on piklikaju. Sillast eespool ja kõrgemal paiknevad külgedele lahknedes kaks [[ajusäär]]t, [[keskaju]] osad. Tähtsaimad vaheaju osad on [[ajuripats]] ehk [[hüpofüüs]], [[tuhkurköber]] ja sellest eespool [[nägemisnärvide ristmik]]. Sügav [[külgmine suurajulõhe]] ja [[Sylviuse auk]] eraldavad poolkera oimusagarat.
-Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (''insula''), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.
 ===Külgmised vatsakesed===
 Külgmine vatsake on kummagi ajupoolkera pilujas õõs, mis jaguneb neljaks osaks. Eesmine sarv asetseb poolkera otsmikusagaras, keskosa kiirusagaras, tagumine sarv kuklasagaras ja alumine sarv oimusagaras. Kumbki külgmine vatsake ühendub III vatsakesega [[vatsakestevaheline mulk|vatsakestevahelise mulgu]] vahendusel (''foramen interventriculare'').
-==Liigitus==
-Topograafiliselt eristatakse inimese ajul kolme osa<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 192, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:
-* [[ajutüvi]],
-* [[väikeaju]] ja
-* [[suuraju poolkerad]].
 == Vaata ka ==
@@ 126. rida: / 77. rida: @@
 *University of Waschington.[http://faculty.washington.edu/chudler/facts.html UW Faculty Web Server, Veebiserver (vaadatud 27.05.2013)
 *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.03.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s]<nowiki/>s A14.1.03: Encephalon. Aju
-* Lucy Laing, [http://www.dailymail.co.uk/femail/article-3293259/Baby-born-without-brain-amazes-doctors-celebrating-second-birthday-says-Mummy-time.html?ito=social-facebook Baby born without a brain amazes doctors by celebrating his second birthday – and says 'mummy' for the first time], DailyMail, 28.10.2015
 * http://www.brain-map.org/
-; [[Ravim]]ite toime
-* [[Antidepressandid]]: Jessica Hamzelou, [http://www.newscientist.com/article/mg21028083.500-how-antidepressants-boost-growth-of-new-brain-cells.html#.VGWIeTSsV9w How antidepressants boost growth of new brain cells], 17. aprill 2011, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>
 == Videod ==
 *[[Mart Saarma|Saarma, Mart]] – [http://www.youtube.com/watch?v=fEyw30x_ZQA avalik loeng 07.10.2010.]