Suuraju poolkerad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe. Suuraju vasak ja parem poolkera on ühendatud suuraju-pikilõhe põhjas paikneva mõhnkeha (corpus callosum) kaudu.[1][2]

Inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimaju poolkerade funktsioonid pole täpselt samasugused. Seda nähtust nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks.

Kahe ajupoolkera vaheline infotöötlus käib mõhnkeha kaudu. Naistel on mõhnkeha suurem kui meestel.

Suuraju vasak ja parem poolkera on kaetud hallaine kihiga ja moodustab suurajukoore ning selle all paikneb valgeaine. Suuraju poolkerades paiknevad külgmised ajuvatsakesed.

Suuraju poolkerad arenevad embrüonaalses arengujärgus otsajust.

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude suuraju poolkerasid on vähe uuritud kuid arvatakse, et nende anatoomia ei erine oluliselt teiste roomajate omast.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. R. Glenn Northcutt,Understanding Vertebrate Brain Evolution, Integr. Comp. Biol. (2002) 42 (4): 743-756.,doi:10.1093/icb/42.4.743, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 202, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. F. GOLDBY andH. J. GAMBLE, THE REPTILIAN CEREBRAL HEMISPHERES, DOI: 10.1111/j.1469-185X.1957.tb00778.x, Issue Biological Reviews, Biological Reviews, Volume 32, Issue 4, pages 383–420, November 1957, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]