Rästiklaste mürk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2018, kell 18:43

Rästiklaste mürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (modifitseeritud sülg). Rästiklased kasutavad eesmürgihambaid saakloomade surmamiseks ja seedimiseks, aga ka enesekaitseks. Inimesel võib rästiklase hammustus põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid ja ka surma.

Rästiklaste mürk toimib ohvri organismi hemolüütiliselt.^[1] Ohtlikum on aga mürgi koaguleeriv toime.^[2]

Rästikumürgiks nimetatakse ka maokasvandustes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.

Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks ahelrästiku, hariliku eefa, lõgismadude, perekonna Lachesis, botropside, aafrikarästikute, kärnrästikute ja sarvikrästikute hammustused võivad abi viibimisel olla fataalsed. Samas näiteks Austrias ja Ungaris levinud stepirästik on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole surmajuhtumeid põhjustanud.^[3] Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.^[1]

Hariliku rästiku mürk

Pikemalt artiklis Hariliku rästiku mürk

Hariliku rästiku mürk (ladina venenum Viperae berus) on meditsiiniliselt oluline droog. Tavaliselt on see kollakat värvi lõhnatu õlijas vedelik, mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid settib selles enamasti kristalse moodustisena.

Hariliku rästiku mürgi keskmine surmav annus laborihiirele on naha alla süstituna 1 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,86 mg/kg ja veeni süstituna 0,01 mg/kg.^[4]

Maailmas on tänapäeval teada vaid üksikuid hariliku rästiku põhjustatud inimeste surmajuhtumeid. Kuna uuema aja ravimeetodid on suremust vähendanud, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub tänapäeval vaid ligi 1% ohvreid, tavaliselt lapsed.^[1]

Hariliku rästiku mürk on ravimpreparaadi Viprosal B peamine toimeaine.^[5]

Droog

Tuntumad keemilised koostisained

Rästiklaste süljenäärmete nõres on tuvastatud mitmeid ensüüme:

proteaase
fosfolipaase
nukleotidaase
hüaluronidaase
metalloproteinaase (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nendele proteinaasidele) jt.

Rästiklaste sülg ja teadus

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise milking) mürgi koostisosadest sünteesitud ained leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homöopaatias) mitmesuguste salvide ja teiste preparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud ravimite kasutamiseks näiteks kasvajarakkude ja HI-viiruse vastu.

Enim tuntakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses. 1990. aastatel kiitis FDA Ameerika Ühendriikides heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud südamehaiguste ning rinnaangiini ja südameinfarkti profülaktikaks, raviks ja järelraviks, mida tutvustati "superaspiriinina": Aggrastat, Plavix, Epetifibatide, Integrilin jpt.

Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste mürki aluseks võttes sünteesitud angiotensiin-konvertaasi inhibiitoreid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (nendest ravimitena enim väljastatud perindopriil, kaptopriil, enalapriil, lisinopriil, ramipriil jpt). Loetletud sünteetilised toimeained on päästnud sadu miljoneid inimesi, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses.

Ravimihiid AstraZeneca on ateroskleroosi raviks välja töötanud ravimi toimeainega tikagreloor, mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on Brilinta ja Euroopa Liidus, sh ka Eestis, Possia. Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Loomade elu 5:312.
↑ "Snakebite Haemolytic Effects". The University of Adelaide. Vaadatud 06-03-2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
↑ tõlgitud ingl k vikipeedia artiklist [1]
↑ "LD50 of venomous snakes". snakedatabase.org. Vaadatud 06-03-2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
↑ VIPROSAL B Ravimi omaduste kokkuvõte, veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)

Vaata ka

Välislingid

A.Raal, 2010. "Farmakognoosia". ISBN 978-9949-194-12-4
Nicole I. Stacy DrMedVeta, A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . Diagnostic Hematology of Reptiles.
LAURAN NEERGAARD, FDA approves 'super aspirin' for certain heart patients, AP Medical Writer, AP Online, 14.05. 1998 Aggrastat for patients hospitalized in America with unstable angina and heart attacks
Medical Marketing & Media, FDA approves Plavix (clopdogrel bisulfate) for certain heart patients in America with unstable angina and mild heart attacks patients, 1. aprill, 2002 Plavix upgraded to standard therapy for unstable angina
Stan Lake,Pit Vipers: Friend or Foe? , Reprinted from NC Herps, the newsletter of the North Carolina Herpetological Society, 27. väljaanne, nr 3, juuli 2004
Kuidas sünnivad ravimid mürkmadude kaudu, National Institute of Health (NIH) -27. teadusinstituuti ühendava organisatsiooni veebileht
The University of Edinburgh, ravim Aggrastat (tirofiban)
Plavix (clopidogrel)
Integrilin
Integrillin
DUFF WILSON,AstraZeneca Anticlotting Drug Wins Approval, 20. juuli 2011
Australian Public Assessment Report for Ticagrelor, Sponsor: AstraZeneca Pty Ltd
Dr Christopher P Cannon, MD, Prof Robert A Harrington, MD, Stefan James, MD, Diego Ardissino, MD, Prof Richard C Becker, MD, Håkan Emanuelsson, MD, Steen Husted, MD, Prof Hugo Katus, MD, Prof Matyas Keltai, MD, Nardev S Khurmi, MD, Frederic Kontny, MD, Prof Basil S Lewis, MD, Prof Philippe Gabriel Steg, MD, Robert F Storey, MD, Daniel Wojdyla, MSc, Prof Lars Wallentin, MD,Comparison of ticagrelor with clopidogrel in patients with a planned invasive strategy for acute coronary syndromes (PLATO): a randomised double-blind study, 14. jaanuar 2010, The Lancet, DOI: http://dx.doi.org/10.1016/S0140-6736(09)62191-7
Plato kliiniliste uuringute efektiivsus
Plato kliinilise uuringute disain
Plato kliinilise uuringu ohutusinfo
Eesti Ravimiameti sissekanne registreeritud humaanravimite registris toimeainele ticagrelorum

[Loomade_elu_312-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Loomade elu 5:312.

[2] "Snakebite Haemolytic Effects". The University of Adelaide. Vaadatud 06-03-2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[LORRX-3] tõlgitud ingl k vikipeedia artiklist [1]

[4] "LD50 of venomous snakes". snakedatabase.org. Vaadatud 06-03-2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[AGWMb-5] VIPROSAL B Ravimi omaduste kokkuvõte, veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (modifitseeritud [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] [[saakloom]]ade surmamiseks ja seedimiseks, aga ka enesekaitseks. Inimesel võib rästiklase hammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.
-{{keeletoimeta}}
-'''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Inimesel võib rästiklase mürgihammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.
-Rästiklaste mürk toimib ohvri organismisse [[Hemolüüs|hemolüütiliselt]].<ref name="Loomade elu 312" />
+Rästiklaste mürk toimib ohvri organismi [[Hemolüüs|hemolüütiliselt]].<ref name="Loomade elu 312" /> Ohtlikum on aga mürgi [[Koagulatsioon|koaguleeriv]] toime.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?staticaction=snakes/ns-clinic101.htm|Pealkiri=Snakebite Haemolytic Effects|Väljaanne=The University of Adelaide|Aeg=|Kasutatud=06-03-2018}}</ref>
 Rästikumürgiks nimetatakse ka [[maokasvandus]]tes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.
-Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks [[ahelrästik]]u, [[Harilik eefa|hariliku eefa]], [[lõgismadu]]de, bušmeisterlaste perekonna ''[[Lachesis]]'', [[botrops]]ide, [[aafrikarästik]]ute, [[kärnrästik]]ute ja [[sarvikrästik]]ute hammustused võivad kiire abisaamise puudusel olla fataalsed. Samas näiteks Austrias ja Ungaris levinud [[stepirästik]] on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole suuri õnnetusi põhjustanud.<ref name="LORRX" /> Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.<ref name="Loomade elu 312" />
+Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks [[ahelrästik]]u, [[Harilik eefa|hariliku eefa]], [[lõgismadu]]de, perekonna ''[[Lachesis]]'', [[botrops]]ide, [[aafrikarästik]]ute, [[kärnrästik]]ute ja [[sarvikrästik]]ute hammustused võivad abi viibimisel olla fataalsed. Samas näiteks [[Austria|Austrias]] ja [[Ungari|Ungaris]] levinud [[stepirästik]] on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole surmajuhtumeid põhjustanud.<ref name="LORRX" /> Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.<ref name="Loomade elu 312" />
 == Hariliku rästiku mürk ==
 {{Vaata|Hariliku rästiku mürk}}
-[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] mürk ([[ladina keel]]es ''venenum Viperae berus'') on meditsiiniliselt oluline [[droog]]. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk [[alkohol]]is ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.
+[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] mürk (ladina ''venenum Viperae berus'') on meditsiiniliselt oluline [[droog]]. Tavaliselt on see kollakat värvi lõhnatu õlijas vedelik, mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk [[alkohol]]is ei lahustu, vaid settib selles enamasti kristalse moodustisena.
-Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumides kogutud mürgi [[keskmine surmav annus]] [[laborihiir]](t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] süstituna 0,80 mg/kg ja [[veen]]i süstituna 0,55 mg/kg.
+Hariliku rästiku mürgi [[keskmine surmav annus]] [[laborihiir|laborihiirele]] on naha alla süstituna 1 mg/kg, [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] süstituna 0,86 mg/kg ja [[veen]]i süstituna 0,01 mg/kg.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://snakedatabase.org/pages/ld50.php|Pealkiri=LD50 of venomous snakes|Väljaanne=snakedatabase.org|Aeg=|Kasutatud=06-03-2018}}</ref>
+Maailmas on tänapäeval teada vaid üksikuid hariliku rästiku põhjustatud inimeste surmajuhtumeid. Kuna uuema aja ravimeetodid on suremust vähendanud, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub tänapäeval vaid ligi 1% ohvreid, tavaliselt lapsed.<ref name="Loomade elu 312" />
-Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.
-Kuna kaasaegsed ravimeetodid on võimaldanud suremust järsult vähendada, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub ligi 1% hammustatud inimesi, kõige tavalisemalt lapseeas.<ref name="Loomade elu 312" />
 [[Hariliku rästiku mürk]] on ravimpreparaadi [[Viprosal B]] peamine toimeaine.<ref name="AGWMb" />
-== [[Droog]] ==
+== Droog ==
 ===Tuntumad keemilised koostisained===
-Rästiku süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid [[ensüüm]]e (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):
+Rästiklaste süljenäärmete nõres on tuvastatud mitmeid [[ensüüm]]e:
 *[[proteaas]]e
 *[[fosfolipaas]]e
 *[[nukleotidaas]]e
 *[[hüaluronidaas]]e
-*[[metalloproteinaas]]e (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nimetatud proteinaasidele) jt.
+*[[metalloproteinaas]]e (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nendele proteinaasidele) jt.
 === Rästiklaste sülg ja teadus ===
-Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise ''milking'') mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homöopaatia]]s) mitmesuguste salvide jt ravimpreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks [[kasvajarakk]]ude ja [[HI-viirus]]e elutsükli halvamisel.
+Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise ''milking'') mürgi koostisosadest sünteesitud ained leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homöopaatia]]s) mitmesuguste salvide ja teiste preparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud ravimite kasutamiseks näiteks [[kasvajarakk]]ude ja [[HI-viirus]]e vastu.
-Enim teatakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. 1990. aastatel kiitis [[FDA]] heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris'') ja [[südameinfark]]ti ennetamise, kohaloleva ja järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina": [[Aggrastat]], [[Plavix]], [[Epetifibatide]], [[Integrilin]] jpt.
+Enim tuntakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses. 1990. aastatel kiitis [[FDA]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i ja [[südameinfark]]ti profülaktikaks, raviks ja järelraviks, mida tutvustati "superaspiriinina": [[Aggrastat]], [[Plavix]], [[Epetifibatide]], [[Integrilin]] jpt.
-Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud [[angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid]] ehk ([[AKE-inhibiitorid]]), mis pärsivad [[RAA-süsteem]]i (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud [[retseptiravim]]id [[perindoprilum]], [[captoprilum]], [[enalaprilum]], [[lisinoprilum]], [[ramiprilum]] jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ja inimesed).
+Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste mürki aluseks võttes sünteesitud [[angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid|angiotensiin-konvertaasi inhibiitoreid]] ehk ([[AKE-inhibiitorid]]), mis pärsivad [[RAA-süsteem]]i (nendest ravimitena enim väljastatud [[perindopriil]], [[kaptopriil]], [[enalapriil]], [[lisinopriil]], [[ramipriil]] jpt). Loetletud sünteetilised toimeained on päästnud sadu miljoneid inimesi, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses.
+Ravimihiid [[AstraZeneca]] on ateroskleroosi raviks välja töötanud ravimi toimeainega [[tikagreloor]], mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on [[Brilinta]] ja [[EU|Euroopa Liidu]]s, sh ka Eestis, [[Possia]]. [[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.
-== Tänapäev ==
-{{Vaata|Brilinta}}
-Hiljem töötas ravimihiid [[AstraZeneca]] välja ja registreeris ravimi toimeainega ''[[ticagrelorum]]'', mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on [[Brilinta]] ja [[EU|Euroopa Liidu]]s, sh ka Eestis, [[Possia]]. AstraZeneca on rahaga toetanud kõiki peamisi meditsiinilisi kliinilisi uuringuid koondnimetusega "[[Plato's trial]]", mille tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]]. [[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.
 ==Viited==
@@ 54. rida: / 50. rida: @@
 *[[rästikumürgi antiseerum]]
-==Välisallikad==
+==Välislingid==
 *A.Raal, 2010. "Farmakognoosia". ISBN 978-9949-194-12-4
 *Nicole I. Stacy DrMedVeta, A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . ''Diagnostic Hematology of Reptiles''.