Aafrikarästik

Allikas: Vikipeedia
Aafrikarästik
Gabooni aafrikarästik
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Roomajad Reptilia
Alamklass: Soomussisalikud Lepidosauria
Selts: Soomuselised Squamata
Alamselts: Maolised Serpentes
Infraselts: Alethinophidia
Ülemsugukond: Colubroidea
Sugukond: Rästiklased Viperidae
Alamsugukond: Pärisrästiklased Viperinae
Perekond: Aafrikarästik Bitis
Gray, 1842
Sünonüümid
  • Cobra Laurenti, 1768 (nomen rejiciendum)
  • Echidna Merrem, 1820 (nomen praeoccupatum)
  • Clotho Gray, 1840 (nomen nudum)
  • Clotho Gray, 1842 (nomen praeoccupatum)
  • Echidne A.-M.-C. Duméril & Bibron, 1844 (nomen incorrectum)
  • Calechidna Tschudi, 1846
  • Echidua Reichenow, 1874 (nomen incorrectum)
  • Echidra Kingsley, 1888 (nomen incorrectum)
  • Bitus Hewitt, 1912 (nomen incorrectum)
  • Hallowellius A.F.T. Reuss, 1939
  • Hindius A.F.T. Reuss,1939
  • Macrocerastes A.F.T. Reuss, 1939
  • Keniabitis Lenk, Hermann, Joger & Wink, 1999

[1]

Aafrikarästik (Bitis) on maoperekond.[2]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Aafrikarästikute perekonda on roomajate andmebaasis klassifitseeritud järgmised maoliigid[3]:

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Nad elavad valdavalt Aafrikas – sealhulgas Sambias[4] ja osa liike ka Araabia lõunaosas.

Mürgisus inimeste suhtes[muuda | muuda lähteteksti]

Aafrikarästikute perekonna madusid liigitatakse inimese suhtes mürkmadudeks, kuna nende hammustus võib inimestel, olenevalt rästiku liigist, tekitada kas raskema või kergema astme mürgistuse.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, " Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species", 22. aprill 2014, lk 90, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.12.2015) (inglise keeles)
  2. Loomade elu 5:321.
  3. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Bitis Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 14.12.2013) (inglise keeles)
  4. Mark Carwardine,The Nature of Zambia: A Guide to Conservation and Development, lk 12, IUCN 1988, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)
  5. J. Descotes, Human Toxicology, lk 782, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Video

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Bitis seisuga 14.12.2013.