Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l. |
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l. |
||
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[ |
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna–Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). [[Tapa–Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]. |
||
[[Tapa-Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]. |
|||
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m. |
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m. |
||
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin| |
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna–Moskva rong]] ja [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi rong]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] ([[Tapa depoo]]), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine [[ooteplatvorm]]. |
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] ([[Tapa depoo]]), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine [[ooteplatvorm]]. |
||
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel. |
|||
[[1949]]. aastal aset leidnud [[Märtsiküüditamine|Märtsiküüditamise]] käigus läks esimene ešelon küüdiatavatega teele just Tapa raudteejaamast. |
|||
==Jaamahoone== |
==Jaamahoone== |
||
18. rida: | 21. rida: | ||
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras. |
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras. |
||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003) |
*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003) |
||
== |
==Välislingid== |
||
* [http://railwayz.info/photolines/station/6103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') |
* [http://railwayz.info/photolines/station/6103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') |
Redaktsioon: 21. jaanuar 2018, kell 23:42
Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.
Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu. Tapal asub neli madalat perrooni pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[1]
Ajalugu
Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.
9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.
1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüdiatavatega teele just Tapa raudteejaamast.
Jaamahoone
Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.
Viited
Kirjandus
- Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Välislingid
Eelnev peatus | Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | Järgnev peatus |
Lehtse | Tapa | Narva poole: |
Kadrina | ||
Tartu poole: | ||
Tamsalu |