Brixen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|lisaja=82.131.19.23|aasta=2017|kuu=oktoober}}{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2017}}
{{Toimeta|lisaja=82.131.19.23|aasta=2017|kuu=oktoober}}{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2017}}

{{See Artikkel|Brixenist Itaalias|sarnase nimega Austria linna|Brixen im Thale}}
{{See Artikkel|Brixenist Itaalias|sarnase nimega Austria linna|Brixen im Thale}}


6. rida: 5. rida:
[[Pilt:Location_of_Brixen_(Italy).png|thumb|Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis]]
[[Pilt:Location_of_Brixen_(Italy).png|thumb|Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis]]


'''Brixen''' ([[Itaalia keel|itaalia:]] ''Bressanone''; [[Ladiini keel|ladiini:]] ''Porsenù'' või ''Persenon'') on linn ja vald [[Lõuna-Tirool]]is Põhja-[[Itaalia]]s, paiknedes umbes 40km [[Bolzano]]st põhjas.
'''Brixen''' ([[Itaalia keel|itaalia:]] ''Bressanone''; [[Ladiini keel|ladiini:]] ''Porsenù'' või ''Persenon'') on linn ja vald [[Lõuna-Tirool]]is Põhja-[[Itaalia]]s, paiknedes umbes 40 km [[Bolzano]]st põhjas.

Esmakordselt mainitud 901. aastal, on Brixen suuruselt kolmas linn ja vanim linn provintsis ning oru kunsti- ja kultuuripealinn.

⚫
Brixen on eriti tuntud suure [[Suusasport|suusa]]kuurortina ([[Plose]]). Tööd pakuvad hüdroelektrienergia tootmine ning viljapuuaedade ja viinamägede pidamine.


== Geograafia ==
== Geograafia ==


Esmakordselt mainitud 901. aastal, on Brixen suuruselt kolmas linn ja vanim linn provintsis ning oru kunsti- ja kultuuripealinn. See asub [[Eisack]]i ja [[Rienz]]i jõgede liitumiskohas, 40km [[Bolzano]]st põhjas ja 45km [[Brenneri mäekuru]]st lõunas, Itaalia-[[Austria]] piiril. See külgneb idas [[Plose]] ja Telegraafi (Monte Telegrafo) mägedega (2504 m) ja läänes Königsangeri (Monte Pascolo) (2436 m) mäega.
Brixen asub [[Eisack]]i ja [[Rienz]]i jõgede liitumiskohas, 40 km [[Bolzano]]st põhjas ja 45 km [[Brenneri mäekuru]]st lõunas, Itaalia-[[Austria]] piiril. See külgneb idas [[Plose]] ja Telegraafi (Monte Telegrafo) mägedega (2504 m) ja läänes Königsangeri (Monte Pascolo) (2436 m) mäega.

⚫
Brixen on eriti tuntud suure [[Suusasport|suusa]]kuurortina ([[Plose]]). Muud tegevused on hüdroelektrienergia, viljapuuaiad ja viinamäed.


=== ''Frazioni'' ===
=== ''Frazioni'' ===
30. rida: 31. rida:
1039. aastal ülendati Brixeni piiskop Poppo keiser [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] poolt paavstiks. Kuid tema valitsemine kestis ainult 23 päeva. Samal sajandil saab Brixenist sõltumatu kiriklik vürstkond, mis järgnenud aastatel võitles olemasolu eest naabruses olnud [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvkonna]] vastu. 1115. aastal lõpetati Brixenit ümbritsev esimene linnamüüride liin.
1039. aastal ülendati Brixeni piiskop Poppo keiser [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] poolt paavstiks. Kuid tema valitsemine kestis ainult 23 päeva. Samal sajandil saab Brixenist sõltumatu kiriklik vürstkond, mis järgnenud aastatel võitles olemasolu eest naabruses olnud [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvkonna]] vastu. 1115. aastal lõpetati Brixenit ümbritsev esimene linnamüüride liin.


Piiskopkond sekulariseeriti 1803. aastal ja annekteeriti [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] poolt. Aastatel 1851 kuni 1855 viibis [[Tšehhid|tšehhi]] ajakirjanik ja kirjanik [[Karel Havlíček Borovský]] Austria valitsuse survel Brixenis asumisel. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu annekteeriti Brixen Itaalia poolt.
Piiskopkond sekulariseeriti 1803. aastal ja selle annekteeris [[Austria keisririik]]. Aastatel 1851 kuni 1855 viibis [[Tšehhid|tšehhi]] ajakirjanik ja kirjanik [[Karel Havlíček Borovský]] Austria valitsuse survel Brixenis asumisel. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu annekteeris Brixeni Itaalia.


== Peamised vaatamisväärsused ==
== Peamised vaatamisväärsused ==
39. rida: 40. rida:
* Farmaatsiamuuseum (''Pharmaziemuseum Brixen''), mis paikneb umbes 500 aastat vanas linnamajas, näitab kohaliku farmaatsia arengut ja muutusi. Peeri perekond (nüüd 7. põlvkond) käivitas selle farmaatsia aastal 1787, ikka veel samas kohas. Museumi hoolikalt taastatud ruumid illustreerivad farmatseutilise elukutse arengut sajandite jooksul ja kasutatud parandusmeetmete muudatusi, kopra munanditest ja iidse Egiptuse muumia tükikestest kaasaegsete plaastrite ja lüofilisaatideni. Kõik väljapandud esemed ja ravimid on olnud kasutuses üle sajandite. Muuseumil on ka raamatukogu ajaloouuringuteks ja Peeri perekonna arhiiv. Eraldi ruumis on multimeediumiekraan perekonna ajaloost.
* Farmaatsiamuuseum (''Pharmaziemuseum Brixen''), mis paikneb umbes 500 aastat vanas linnamajas, näitab kohaliku farmaatsia arengut ja muutusi. Peeri perekond (nüüd 7. põlvkond) käivitas selle farmaatsia aastal 1787, ikka veel samas kohas. Museumi hoolikalt taastatud ruumid illustreerivad farmatseutilise elukutse arengut sajandite jooksul ja kasutatud parandusmeetmete muudatusi, kopra munanditest ja iidse Egiptuse muumia tükikestest kaasaegsete plaastrite ja lüofilisaatideni. Kõik väljapandud esemed ja ravimid on olnud kasutuses üle sajandite. Muuseumil on ka raamatukogu ajaloouuringuteks ja Peeri perekonna arhiiv. Eraldi ruumis on multimeediumiekraan perekonna ajaloost.


Väljaspool linna on [[Rodenecki loss]], üks oma aja kõige võimsamaid. Selles on väärtuslikud freskod 13. sajandi algusest. Olulised on ka ''[[Reifensteini loss]]'' ja ''[[Trostburg]]i loss'' in [[Waidbrucki vald|Waidbruck]]is. Viimases elas seikleja ja [[menestrel]] [[Oswald von Wolkenstein]].
Väljaspool linna on [[Rodenecki loss]], üks oma aja kõige võimsamaid. Selles on väärtuslikud freskod 13. sajandi algusest. Olulised on ka [[Reifensteini loss]] ja [[Trostburg]]i loss [[Waidbrucki vald|Waidbruck]]is. Viimases elas seikleja ja [[menestrel]] [[Oswald von Wolkenstein]].


== Kogukond ==
== Kogukond ==

[[Pilt:BrixnerDom.jpg|thumb|Brixeni toomkirik.]]
[[Pilt:BrixnerDom.jpg|thumb|Brixeni toomkirik.]]


=== Keeleline jaotus ===
=== Keeleline jaotus ===


[[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgi kõneleb enamus rahvastikust esimese keelena [[saksa keel]]t (72.82%). Ülejäänud elanikud kõnelevad esimese keelena [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[ladiini keel]]t, vastavalt 25.84% ja 1.34%,.
[[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgi kõneles enamus rahvastikust esimese keelena [[saksa keel]]t (72,82%). Ülejäänud elanikud kõnesid esimese keelena [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[ladiini keel]]t, vastavalt 25,84% ja 1,34%.


== Kultuur ==
== Kultuur ==
104. rida: 104. rida:
* [http://www.eisacktal-brixen-webcam.pezzei.info/ Veebikaamera pilt Bressanonest/Brixenist]
* [http://www.eisacktal-brixen-webcam.pezzei.info/ Veebikaamera pilt Bressanonest/Brixenist]


[[Kategooria:Lõuna-Tirool]]
[[Kategooria:Bolzano provintsi vallad]]
[[Kategooria:Itaalia vallad]]

Redaktsioon: 28. oktoober 2017, kell 23:47

See artikkel See artikkel räägib Brixenist Itaalias. sarnase nimega Austria linna kohta vaata artiklit Brixen im Thale.
Brixen aastal 2005
Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis

Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost põhjas.

Esmakordselt mainitud 901. aastal, on Brixen suuruselt kolmas linn ja vanim linn provintsis ning oru kunsti- ja kultuuripealinn.

Brixen on eriti tuntud suure suusakuurortina (Plose). Tööd pakuvad hüdroelektrienergia tootmine ning viljapuuaedade ja viinamägede pidamine.

Geograafia

Brixen asub Eisacki ja Rienzi jõgede liitumiskohas, 40 km Bolzanost põhjas ja 45 km Brenneri mäekurust lõunas, Itaalia-Austria piiril. See külgneb idas Plose ja Telegraafi (Monte Telegrafo) mägedega (2504 m) ja läänes Königsangeri (Monte Pascolo) (2436 m) mäega.

Frazioni

Frazioni / liidendatud külad on Afers (Eores), Albeins (Albes), Elvas, Gereuth, Karnol, Klerant (Cleran), Kranebitt (Costa d'Elvas), Mahr (La Mara), Mairdorf, Mellaun (Meluno), Pairdorf (Perara), Pinzagen (Pinzago), Plabach, Rutzenberg, St. Andrä (S.Andrea), St. Leonhard (S.Leonardo), Sarns (Sarnes), Tils (Tiles), Tötschling (Tecelinga), Tschötsch (Scezze), Untereben.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Brixeni piiskopkond

Juured

Brixeni ala on olnud asustatud nooremast paleoliitikumist saati (8. aastatuhat eKr). On leitud muid asulaid hiliskiviajast ja aastal 15 eKr vallutasid ala roomlased, kelle peamine asula oli läheduses Säben (Sabiona). Nad hoidsid seda kuni umbes 590. aastani, kui selle hõivasid bajuvaarid.

Brixeni esmamainimine läheb tagasi aastasse 901, kui Saksamaa kuningas Ludwig III Laps andis välja dokumendi, milles territoorium nimega Prihsna omistatakse Säbeni piiskopile Zachariasele. Aja möödudes sai Prihsnast praeguse nimega Brixen. Piiskopid kolisid Säbenist siia aastal 992, pärast toomkiriku lõpetamist.

1039. aastal ülendati Brixeni piiskop Poppo keiser Heinrich III poolt paavstiks. Kuid tema valitsemine kestis ainult 23 päeva. Samal sajandil saab Brixenist sõltumatu kiriklik vürstkond, mis järgnenud aastatel võitles olemasolu eest naabruses olnud Tirooli krahvkonna vastu. 1115. aastal lõpetati Brixenit ümbritsev esimene linnamüüride liin.

Piiskopkond sekulariseeriti 1803. aastal ja selle annekteeris Austria keisririik. Aastatel 1851 kuni 1855 viibis tšehhi ajakirjanik ja kirjanik Karel Havlíček Borovský Austria valitsuse survel Brixenis asumisel. Pärast Esimese maailmasõja lõppu annekteeris Brixeni Itaalia.

Peamised vaatamisväärsused

  • Toomkirik (10. sajand), ehitati ümber 13. sajandil ja taas aastatel 1745–54, kasutades barokkjooni. Löövi laes on suur Paul Trogeri fresko, millel kujutatud Talle kummardamine.
  • Hofburg, piiskoppide renessansspalee (alustatud 13. sajandil), üks peamisi aadlielamuid Lõuna-Tiroolis. Piiskopkonna muuseumis on mitmeid kunstiteoseid, sealhulgas presepe 5000 figuuriga, mis on loodud piiskop Karl Franz von Lodronile.
  • Ümar Püha Miikaeli kihelkonnakirik (11. sajand). Gooti koor ja kellatorn on 15. sajandist, samas võlv on 16. sajandist. Peamine kunstiteos on puidust Cireneus 15. sajandist.
  • Farmaatsiamuuseum (Pharmaziemuseum Brixen), mis paikneb umbes 500 aastat vanas linnamajas, näitab kohaliku farmaatsia arengut ja muutusi. Peeri perekond (nüüd 7. põlvkond) käivitas selle farmaatsia aastal 1787, ikka veel samas kohas. Museumi hoolikalt taastatud ruumid illustreerivad farmatseutilise elukutse arengut sajandite jooksul ja kasutatud parandusmeetmete muudatusi, kopra munanditest ja iidse Egiptuse muumia tükikestest kaasaegsete plaastrite ja lüofilisaatideni. Kõik väljapandud esemed ja ravimid on olnud kasutuses üle sajandite. Muuseumil on ka raamatukogu ajaloouuringuteks ja Peeri perekonna arhiiv. Eraldi ruumis on multimeediumiekraan perekonna ajaloost.

Väljaspool linna on Rodenecki loss, üks oma aja kõige võimsamaid. Selles on väärtuslikud freskod 13. sajandi algusest. Olulised on ka Reifensteini loss ja Trostburgi loss Waidbruckis. Viimases elas seikleja ja menestrel Oswald von Wolkenstein.

Kogukond

Brixeni toomkirik.

Keeleline jaotus

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles enamus rahvastikust esimese keelena saksa keelt (72,82%). Ülejäänud elanikud kõnesid esimese keelena itaalia ja ladiini keelt, vastavalt 25,84% ja 1,34%.

Kultuur

Püha Jakobi kirik.

Rock bänd Frei.Wild pärineb Brixenist.

Tuntud inimesed

Transport

Brixenis on raudteejaam Brenneri raudteeliinil, mis ühendab linna Verona ja Innsbruckiga. Sellel on eraldi hinnastruktuur ühistranspordile Tirol-Südtirol tsoonis.

Itaalia

  • Kohalik rong (Trenitalia Regional): Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Chiusa/Klausen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Isola della Scala - Nogara - Bologna

Saksamaa/Austria/Lõuna-Tirool

(D - Saksamaa, A - Austria)

11. detsembril 2016 võttis ÖBB üle Deutsche Bahni öörongid. München-Milano teenus tühistati.

  • Öörong (DB CityNightLine) München-Milano/Rooma: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Verona^ - Peschiera del Garda - Brescia - Milano
  • Linnadevaheline rong (ÖBB Eurocity) München-Verona/Veneetsia: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Padua - Veneetsia
  • Linnadevaheline rong (ÖBB Eurocity) München-Verona/Bologna: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Bologna
  • Kohalik rong (Südtirol Bahn Regio-Express) Bolzano/Bozen-Innsbruck : Bolzano/Bozen - Bressanone/Brixen - Fortezza/Franzensfeste - Vipiteno/Sterzling - Brennero/Brenner - Innsbruck
  • Kohalik rong (Südtirol Bahn Regio) Bressanone/Brixen-Lienz : Brixen/Bressanone - Franzensfeste/Fortezza - Mühlbach/Rio di Pusteria - Vintl/Vandoies - Ehrenburg/Casteldarne - St. Lorenzen/San Lorenzo di Sebato - Bruneck/Brunico - Olang/Valdaora - Welsberg/Monguelfo - Niederdorf/Villabassa - Toblach/Dobbiaco - Innichen/San Candido - Lienz (A)

^ Rong ühineb Veronas ÖBB EuroNight Rooma-Viin: DB CityNightLine jaguneb kaheks rongiks (esimene pool liitub ÖBB Rooma-Viin ja lahkub Viini või Rooma; teine pool jätkab Münchenisse või Milanosse). Viin-Rooma jaguneb kaheks rongiks (esimene pool jätkab Rooma või Viini; teine pool liitub DB CityNightLine Milanosse või Münchenisse).

Maanteed pidi on linnal kaks väljapääsu Brenner Autobahnile, mis ühendab Brixenit Brenneri mäekuruga.

Haldus

Sõpruslinnad

Sport

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Brixen&oldid=4785624"