Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 8 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
(ka ajakiri)
P
Seemne [[idanemine|idanemisel]] (kasvama minemisel) algab [[vegetatiivne]] areng.
 
Idand koosneb kolmest peamisest osast: [[idujuur]], [[iduvars]] ja [[idulehed]]. Kõige esmaltKõigepealt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) idulehed.
 
==[[Embrüonaalne areng]]==
Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud.
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustumisega seemnes.
 
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
 
Pärast puheperioodi võib seeme sobivatesse tingimustesse sattunult hakata [[idanemine|idanema]], s.t. idu hakkab edasi arenema, kasvama, väljub seemnest ja alustab iseseisvat elu.
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
 
Idanemisel peavad [[varuorgan]]ites (idulehed, endosperm) lokaliseeruvad varuained [[mobiliseerumine|mobiliseeruma]], sest nad on idanditele ainsaks [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] allikaks seni, kuni nad ise hakkavad fotosünteesima. Toitekoe olulisemad varuained on [[sahhariid]]id, [[valk|valgud]] ja [[lipiid]]id.
 
Läbi seemnekesta tungib vesi seemnesse ningja seemnes asuvasse idusse. Idu muutub aktiivseks, sünteesitakse [[mRNA]]-d ja [[giberelliinhape]]t. [[Reservaine]]d mobiliseeruvad. [[Nukleaas]]ide tegevuse tõttu vabanevad [[nukleiinhape]]test [[tsütokiniin]]id. [[Proteaas]]ide toimel suureneb [[aminohape]]te sisaldus ning [[trüptofaan]]ist sünteesitakse [[auksiin]]id. Tsütokiniinid [[indutseerima|indutseerivad]] idus [[rakk]]ude jagunemist, auksiin ergutab venimiskasvu. Selle tõttu tungib kasvav idu läbi seemnekesta, sünteesides kesti lagundavaid [[ensüüm]]e [[pektinaas]]e ja [[tsellulaas]]e.
 
Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste lehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul mõlema [[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera [[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata tema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole. Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpeb.
==Taandarengud idanemisel==
Idanemise üldskeemist on rida erandjuhte:
*idujuur ei arene või lõpetab kasvu - taim jääb kogu eluks juurteta ([[ariisia]]: vesihernes, kardhein, pisikäpp);
*hüpokotüüli taandareng tingib idulehtede maa alla jäämise ning esimesteks assimilileerivateks lehtedeks osutuvad siis [[esileht (botaanika)|esilehed]] (nt tamm, aeduba, sarapuu);
*epikotüüli ja järgnevate varrelülide taandareng viib rosetitaoliste [[noortaim]]ede kujunemisele, millel [[lehekodarik]] on tihedalt vastu maapinda (nt maasikas, maamõõl, kuldvits);
*kogu idu võib väga tugevalt taandareneda - esineb [[saprofüüt]]idel ja [[parasiit]]idel (nt seenlill).
 
==Ühe- ja kaheidulehelised taimed==
105 095

muudatust

Navigeerimismenüü

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid