Aasristik
| Aasristik | |
|---|---|
 Aasristik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Ristik Trifolium |
| Liik |
Aasristik |
| Binaarne nimetus | |
|
Trifolium pratense L. | |
Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik. Aasristik on 20–80 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim.[1][2]
Taim kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, võsastikes ja karjamaadel.[3]
Taimel on röga lahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, asteroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valu vaigistav ja haavu parandav toime.[1]
Kasv[muuda | muuda lähteteksti]
Aasristikust on aretatud põllukultuur – punane ristik, mis kasvab puisniitudel, niitudel, karjamaadel ja teeservadel.
Aasristik on mitmeaastane rohttaim, mille õied õitsevad maist kuni septembrini.[2]
Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Aasristiku kõrgus varieerub vahemikus 20–40 cm, punasel ristikul võib kõrgus ulatuda kuni 80 cm.[4]
Juur[muuda | muuda lähteteksti]
Aasristikul on tugevad maa-alused juured koos külgharudega.[1]
Vars[muuda | muuda lähteteksti]
Maa peal on aasristikul 2–5 tõusvat vart, mis on sõlmkohtadega omavahel ühendatud. Taime noores eas on varred sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvalised.[1]
Leht[muuda | muuda lähteteksti]
Aasristiku lehed asetsevad kolme kaupa ehk lehed on kolmetised. Lehtede värvus on heleroheline ja lehe keskel esineb punakaspruun laik.Varre ülemised lehed on lühirootsulised ning alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad tavaliselt lehekodariku. Taimel esinevad ka abilehed, mis on ellipsoidse kujuga.[1] Noorel taimel võib hoopis lehe keskel esineda hele laik[4][5].
Õis[muuda | muuda lähteteksti]
Taimel on 1 või 2 õisikut. Õietupp on karvane ja punakat värvi. Vahel võib õisikul esineda lillakas, kuid väga harva valge värvus. Valge värvusega õied moodustavad tiheda nuti.[1]
Keemiline sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]
Taime ürt sisaldab süsivesikuid, steroide, saponiine, karoteeni, fenoolkarboksüülhappeid, rasvhappeid, parkaineid, flavonoide, kinoone, eeterlikku õli, C-, B-, E- ja K-vitamiini ning mikroelemente.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Õite kogumine toimub taime õitsemise algul ning õied kuivatatakse 60–70 °C juures. Oluline on see, et välditakse üle kuivatamist, sest muidu droog kaotab oma ravitoime. Mõningatel juhtudel valmistatakse droog ka taime juurest. Droog säilib kuni aasta kinnises nõus.[1]
Taimel on röga lahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, ateroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valu vaigistav ja haavu parandav toime. Taime eri osadest tehtud preparaate võib kasutada kehvveresuse, valuliku menstruatsiooni, kusepõie põletiku, emakaverejooksu, bronhiidi ja ateroskleroosi ärahoidmiseks. Lisaks tehakse taime preparaadist vanne rahhiiti põdevatele lastele. Aasristikust tehtud värske mahl on mõjus ravivahend sõrme mädapõletiku, nahatuberkuloosi, kõrva- ja silmapõletiku korral.[1]
Taime juurtest tehtud tõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate raviks. Värskeid puruks tehtud lehti saab kasutada haavade peal: välispidise verejooksu peatamiseks, mädakollete ja põletikukohtade peal. Lisaks aitavad lehed ka reumaatiliste valude korral.[1]
Oluline on taime eri osadest tehtud preparaate kasutada mõistlikult, sest suurtes annustes tarvitamine võib põhjustada naistel menstruatsiooni ärajäämist ja meestel impotentsust.[6]
Muu[muuda | muuda lähteteksti]
Taime saab veel kasutada loomasöödana, meetaimena ja aasristikuga maitsestatakse likööre.[5]
Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
Taime on rahvapäraselt nimetatud mesinupuks, punaseks härjapeaks ja ristikuks, ristikheinaks, härjapeaks, ristikhainelilleks, ärjapäänutiks.[2]
Rahvatarkuse järgi on aasristik aidanud kasvajate vastu.[7] Eesti rahvameditsiinis kasutati aasristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Tatjana Gorbunova (2001). Ravimtaime atlas. Tallinn. Lk 254.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ain Raal (2013). 101 Eesti ravimtaime. Tallinn: Varrak. Lk 194–195.
- ↑ J.Tammeorg, O.Kook, G.Vilbaste (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn. Lk 198–199.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 "Aasristik (punane ristik) Trifolium pratense". Vaadatud 21.04.2017.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Ain Raal (2010). Maailma Ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 918.
- ↑ Tatjana Gorbunova. Ravimtaimed koduapteegis.
- ↑ "Rahvapärased taimenimetused Aasristik".
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aasristik andmebaasis eElurikkus
