Asbest: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 363 muudatust
→‎Tuvastamine: Pikkuste_suurusjärgud
P Koondasin skripti abil viited
3. rida: 3. rida:
'''Asbestideks''' nimetatakse kiudja morfoloogiaga [[mineraal]]e.
'''Asbestideks''' nimetatakse kiudja morfoloogiaga [[mineraal]]e.


Asbestide hulka kuuluvad [[kihtsilikaat]] [[krüsotiil]] ehk valge asbest ning [[amfibool]]id [[amosiit]] ehk pruun asbest (mineraalina [[grüneriit]]), [[antofülliit]] ehk sinine asbest (kiudjas [[erim]]), [[krokidoliit]] (mineraalina [[ribekiit]]), [[tremoliit]] (kiudjas erim), eriti peenekiuline [[amiant]] ja [[aktinoliit]] (kiudjas erim).<ref>McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 2 (ANS–BIN). Lk 237–239. ISBN 0071441433</ref>
Asbestide hulka kuuluvad [[kihtsilikaat]] [[krüsotiil]] ehk valge asbest ning [[amfibool]]id [[amosiit]] ehk pruun asbest (mineraalina [[grüneriit]]), [[antofülliit]] ehk sinine asbest (kiudjas [[erim]]), [[krokidoliit]] (mineraalina [[ribekiit]]), [[tremoliit]] (kiudjas erim), eriti peenekiuline [[amiant]] ja [[aktinoliit]] (kiudjas erim).<ref name="VTt78" />


Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%.
Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%.


[[Image:Anthophyllite asbestos SEM.jpg|pisi|right|[[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobiga]] tehtud pilt asbestikiududest.]]
[[Image:Anthophyllite asbestos SEM.jpg|pisi|right|[[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobiga]] tehtud pilt asbestikiududest.]]
Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi [[Kopsud|kopse]] kahjustav ja [[Kantserogeensus|kantserogeenne]] mõju. Seetõttu on hakatud asbesti kasutust vältima, samas on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiil<nowiki/>ist. Väikse koguse krüsotiil<nowiki/>i sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. <ref>{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/37756/asbestos | Pealkiri = Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006. | Keel= inglise keeles}}</ref>
Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi [[Kopsud|kopse]] kahjustav ja [[Kantserogeensus|kantserogeenne]] mõju. Seetõttu on hakatud asbesti kasutust vältima, samas on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiil<nowiki/>ist. Väikse koguse krüsotiil<nowiki/>i sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. <ref name="44yBH" />


2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002–2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref name="pKV36" />


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
25. rida: 25. rida:
[[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.
[[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.


1960.–1970. aastatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestikiude materjalide [[Maatriks (materjal)|maatriksid]], tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> [http://www.eoearth.org/view/article/150254/ Asbestos] U.S. Geological Survey, Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry</ref>
1960.–1970. aastatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestikiude materjalide [[Maatriks (materjal)|maatriksid]], tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref name="amWp0" />


==Tuvastamine==
==Tuvastamine==
42. rida: 42. rida:


{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krüsotiili füüsilised omadused<ref>[http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp Chrysotile]</ref>
|+ Krüsotiili füüsilised omadused<ref name="4DZuG" />
|-
|-
| Värvus || roheline
| Värvus || roheline
66. rida: 66. rida:


{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krokidoliidi füüsilised omadused<ref>[http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So Riebeckite]</ref>
|+ Krokidoliidi füüsilised omadused<ref name="vv8OA" />
|-
|-
| Värvus || sinine, must, tumeroheline
| Värvus || sinine, must, tumeroheline
100. rida: 100. rida:


====Pleuranaastud====
====Pleuranaastud====
[[Rindkereõõs|Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. Pleuranaastud pole alati asbesti poolt põhjustatud, aga on heaks viiteks sellele, et inimesel on kokkupuudet keskkonnaga, kus sisaldub asbesti. Pleuranaastud jätavad jäädavad armid kopsukoele, aga ei mõjuta inimese tervist üldiselt. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastumine|lubjastunud]]. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul alates esmasest kokkupuutest asbestiga.<ref name="Ohud">[http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine]</ref><ref> {{netiviide | URL = http://www.asbestos.com/mesothelioma/pleural-plaques.php | Pealkiri = Pleural Plaques & Asbestos | Väljaandja = Mesothelioma Center |Keel= inglise keeles}} </ref>
[[Rindkereõõs|Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. Pleuranaastud pole alati asbesti poolt põhjustatud, aga on heaks viiteks sellele, et inimesel on kokkupuudet keskkonnaga, kus sisaldub asbesti. Pleuranaastud jätavad jäädavad armid kopsukoele, aga ei mõjuta inimese tervist üldiselt. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastumine|lubjastunud]]. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul alates esmasest kokkupuutest asbestiga.<ref name="Ohud" /><ref name="doUEy" />


====Pleura paksenemine====
====Pleura paksenemine====
107. rida: 107. rida:
====Asbestoos====
====Asbestoos====
[[Pilt:Asbestosis (7468458838).jpg|pisi|Asbestoosist tugevalt mõjutatud kopsukude.]]
[[Pilt:Asbestosis (7468458838).jpg|pisi|Asbestoosist tugevalt mõjutatud kopsukude.]]
Asbestoos pikaajaline [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat pärast esmast kokkupuudet asbestiga. Asbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida [[kopsuvähk|kopsuvähki]] haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele<ref> {{netiviide | URL = http://www.nhs.uk/Conditions/Asbestosis/Pages/Treatment.aspx | Pealkiri = Treating asbestosis | Väljaandja = NHS Choices | Keel = inglise keeles }} </ref>.
Asbestoos pikaajaline [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat pärast esmast kokkupuudet asbestiga. Asbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida [[kopsuvähk|kopsuvähki]] haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele<ref name="iHaud" />.


====Mesotelioom====
====Mesotelioom====


Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70-aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähiraviprotseduuril on sellel väike mõju.<ref> {{netiviide | URL = http://www.mesothelioma.com/mesothelioma/information/disease.htm | Pealkiri = Mesothelioma disease | Väljaanda = Mesothelioma Cancer Alliance | Keel= inglise keeles}} </ref> <ref> Wagner JC, Sleggs CA, Marchand ; October 1960 ; "Diffuse pleural mesothelioma and asbestos exposure in the North Western Cape Province" ; Br J Ind Med </ref> See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit:
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70-aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähiraviprotseduuril on sellel väike mõju.<ref name="vsgNi" /> <ref name="ujrZC" /> See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit:


* fotodünaamiline vähiteraapia;<ref name="9T2fQ" />
⚫
* fotodünaamiline vähiteraapia;<ref>{{netiviide | URL = http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/photodynamic-therapy | Pealkiri = Photodynamic Therapy | Aeg = 04/23/2013 | Väljaandja = American Cancer Society | Keel = inglise keeles}} </ref>


* mesotelioomi geeniteraapia.<ref name="aPazw" />
⚫
* mesotelioomi geeniteraapia.<ref>{{netiviide | URL = http://www.karger.com/Article/Abstract/117180 | Autor = Ulrich R. Hengge | Pealkiri = Gene Therapy in Mesothelioma | Aeg = 03/2008 | Väljaandja = Onkologie | Keel = inglise keeles}} </ref>


====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====


Asbestist põhjustatud kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga.<ref name="Ohud" /> Inimestel, kellel on asbestoos (või [[difusioon|difuusne]] pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, on suurem oht haigestuda kopsuvähki kui nendel, kellel on asbestoos, kuid ei suitseta.<ref name="Ohud" /> Kopsuvähiga kaasnevad sümptomid on köhimine, õhupuudus, seletamatu kaalukaotus, vere köhimine, vaevaline hingamine, rindkerevalud, hääle kähedus ning aneemia.<ref>{{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects | Keel= inglise keeles | Aeg = 01/04/2008 | Väljaandja = Agency Toxic for Substances & Disease Registry }} </ref>
Asbestist põhjustatud kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga.<ref name="Ohud" /> Inimestel, kellel on asbestoos (või [[difusioon|difuusne]] pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, on suurem oht haigestuda kopsuvähki kui nendel, kellel on asbestoos, kuid ei suitseta.<ref name="Ohud" /> Kopsuvähiga kaasnevad sümptomid on köhimine, õhupuudus, seletamatu kaalukaotus, vere köhimine, vaevaline hingamine, rindkerevalud, hääle kähedus ning aneemia.<ref name="WnP6J" />


==Viited==
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
{{Viited|2}}
<ref name="Ohud">[http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine]</ref>
<ref name="VTt78">McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 2 (ANS–BIN). Lk 237–239. ISBN 0071441433</ref>
<ref name="44yBH">{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/37756/asbestos | Pealkiri = Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006. | Keel= inglise keeles}}</ref>
<ref name="pKV36">{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002–2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="amWp0">[http://www.eoearth.org/view/article/150254/ Asbestos] U.S. Geological Survey, Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry</ref>
<ref name="4DZuG">[http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp Chrysotile]</ref>
<ref name="vv8OA">[http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So Riebeckite]</ref>
<ref name="doUEy">{{netiviide | URL = http://www.asbestos.com/mesothelioma/pleural-plaques.php | Pealkiri = Pleural Plaques & Asbestos | Väljaandja = Mesothelioma Center |Keel= inglise keeles}}</ref>
<ref name="iHaud">{{netiviide | URL = http://www.nhs.uk/Conditions/Asbestosis/Pages/Treatment.aspx | Pealkiri = Treating asbestosis | Väljaandja = NHS Choices | Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="vsgNi">{{netiviide | URL = http://www.mesothelioma.com/mesothelioma/information/disease.htm | Pealkiri = Mesothelioma disease | Väljaanda = Mesothelioma Cancer Alliance | Keel= inglise keeles}}</ref>
<ref name="ujrZC">Wagner JC, Sleggs CA, Marchand ; October 1960 ; "Diffuse pleural mesothelioma and asbestos exposure in the North Western Cape Province" ; Br J Ind Med</ref>
⚫
<ref name="9T2fQ">{{netiviide | URL = http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/photodynamic-therapy | Pealkiri = Photodynamic Therapy | Aeg = 04/23/2013 | Väljaandja = American Cancer Society | Keel = inglise keeles}}</ref>
⚫
<ref name="aPazw">{{netiviide | URL = http://www.karger.com/Article/Abstract/117180 | Autor = Ulrich R. Hengge | Pealkiri = Gene Therapy in Mesothelioma | Aeg = 03/2008 | Väljaandja = Onkologie | Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="WnP6J">{{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects | Keel= inglise keeles | Aeg = 01/04/2008 | Väljaandja = Agency Toxic for Substances & Disease Registry}}</ref>
}}


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==

Redaktsioon: 24. aprill 2017, kell 14:19

 See artikkel räägib mineraalist, Venemaa linna kohta vaata artiklit Asbest (linn).
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena.

Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Asbestide hulka kuuluvad kihtsilikaat krüsotiil ehk valge asbest ning amfiboolid amosiit ehk pruun asbest (mineraalina grüneriit), antofülliit ehk sinine asbest (kiudjas erim), krokidoliit (mineraalina ribekiit), tremoliit (kiudjas erim), eriti peenekiuline amiant ja aktinoliit (kiudjas erim).[1]

Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%.

Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud pilt asbestikiududest.

Alates 1970. aastatest on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi kopse kahjustav ja kantserogeenne mõju. Seetõttu on hakatud asbesti kasutust vältima, samas on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiilist. Väikse koguse krüsotiili sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. [2]

2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa (925 000 tonni). Järgnevad Hiina (458 000 t), Brasiilia (410 000 t), Kasahstan (300 000 t), Kanada (240 000 t), Zimbabwe (100 000 t) ja Colombia (70 000 t).[3]

Ajalugu

Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva Soome aladel ligikaudu 2500 eKr, kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbestikiude lambitahtade valmistamisel.

Tihti kasutati asbestikiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks.

17. sajandi lõpul algatas Peeter I asbestpaberi tootmise, kasutades krüsotiili kiude, mis olid kaevandatud Uuralitest.

Asbestikiudude kasutus tööstuses sai tõelise hoo Itaalias 19. sajandi alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19. sajandi lõpuks oli tuvastatud paljusid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse Kanadas (1878), Lõuna-Aafrikas (1893, 1908–1916) ja Venemaa Keisririigis (1885).

20. sajandi alguses tõusis nõudlus asbesti järele tohutult mitmete masinate tootmiseks, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi Hatscheki masin, mis võimaldas pidevat eterniiditootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt autotööstus, kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks.

Eterniitkatus

Teine maailmasõda tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.

1960.–1970. aastatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestikiude materjalide maatriksid, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.[4]

Tuvastamine

Asbestikiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3–20 µm pikad ja kuni 0,01 µm laiad. Võrdluseks on inimese juus laiusega 17–181 µm. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad polümeersed molekulid, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed kristallvõred. Nendel kristallidel on 3 lõhenevust ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga või vaatlus transmissioonelektronmikroskoobiga. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbestikiude. Neid analüüsitakse tavaliselt faaskontrastmikroskoobiga.

Asbestide liigitus

Asbestid jaotatakse kahe mineraalide rühma, amfiboolide ja serpentiinide vahel. Selline jaotus põhineb nende kristallstruktuuride erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahelalaadne struktuur.

Serpentiinirühm

Krüsotiil

Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline valem on Mg3(Si2O5)(OH)4. Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära tema valgete kiudude järgi.

Krüsotiil

Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ja kangaks kedrata. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katusetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põrandates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpides, torude isolatsioonis, põrandaplaatides.

Krüsotiili füüsilised omadused[5]
Värvus roheline
Tihedus 2,53 g/cm3
Haabitus Nõeljate kristallidena
Kõvadus 2,5
Läige Siidjas
Kriips Valge

Amfiboolirühm

Amosiit

Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe7Si8O22(OH)2. Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiudude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning selleks, et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks.

Krokidoliit

Krokidoliit on kiuline asbesti vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na2Fe2+3Fe3+2Si8O22(OH)2. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiudude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.

Ribekiidi kristallid kivimis (mustad).
Krokidoliidi füüsilised omadused[6]
Värvus sinine, must, tumeroheline
Tihedus 3,4 g/cm3
Haabitus kiulised kristallid
Kõvadus 4
Läige klaasjas-siidjas
Kriips rohekas-pruun
Lõhenevus täiuslik
Süngoonia monokliinne-prismaline
Tremoliit

Keemiline valem: Ca2Mg5Si8O22(OH)2

Aktinoliit

Keemiline valem: Ca2(Mg, Fe)5(Si8O22)(OH)2

Antofülliit

Keemiline valem: (Mg, Fe)7Si8O22(OH)2

Viimast kolme amfiboolirühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.

Mõju tervisele

Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad võivad jääda terveks inimese eluks. Asbest pole ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. Suuremad asbestisisaldused õhus on tavaliselt asbestikaevandustes, ehitiste sees või juures (mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse), jäätmealadel (kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuuleerosiooni eest) ning aladel, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt asbestikiude sisaldavat tolmu.

Asbestist põhjustatud haigused:

Pleuranaastud

Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud pole alati asbesti poolt põhjustatud, aga on heaks viiteks sellele, et inimesel on kokkupuudet keskkonnaga, kus sisaldub asbesti. Pleuranaastud jätavad jäädavad armid kopsukoele, aga ei mõjuta inimese tervist üldiselt. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul alates esmasest kokkupuutest asbestiga.[7][8]

Pleura paksenemine

Asbestikiudude sattumisel kopsu ning nende kuhjumisel võib tekkida pleural põletik, mis omakorda põhjustab kopsukelmel armkudet. See takistab rindkere liikuvust ja halvendab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel. Seda diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoosi, mesotelioomi või asbestist põhjustatud kopsuvähi, eelsümptomiks.[7]

Asbestoos

Asbestoosist tugevalt mõjutatud kopsukude.

Asbestoos pikaajaline hingamisteede haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat pärast esmast kokkupuudet asbestiga. Asbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida kopsuvähki haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele[9].

Mesotelioom

Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70-aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähiraviprotseduuril on sellel väike mõju.[10] [11] See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit:

  • fotodünaamiline vähiteraapia;[12]
  • mesotelioomi geeniteraapia.[13]

Asbestist põhjustatud kopsuvähk

Asbestist põhjustatud kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga.[7] Inimestel, kellel on asbestoos (või difuusne pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, on suurem oht haigestuda kopsuvähki kui nendel, kellel on asbestoos, kuid ei suitseta.[7] Kopsuvähiga kaasnevad sümptomid on köhimine, õhupuudus, seletamatu kaalukaotus, vere köhimine, vaevaline hingamine, rindkerevalud, hääle kähedus ning aneemia.[14]

Viited

  1. ↑ McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 2 (ANS–BIN). Lk 237–239. ISBN 0071441433
  2. ↑ "Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006" (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ "World Mineral Production 2002–2006" (PDF) (inglise keeles). British Geological Survey. Lk 9.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ Asbestos U.S. Geological Survey, Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry
  5. ↑ Chrysotile
  6. ↑ Riebeckite
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine
  8. ↑ "Pleural Plaques & Asbestos" (inglise keeles). Mesothelioma Center.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ "Treating asbestosis" (inglise keeles). NHS Choices.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ "Mesothelioma disease" (inglise keeles). {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Väljaanda= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ Wagner JC, Sleggs CA, Marchand ; October 1960 ; "Diffuse pleural mesothelioma and asbestos exposure in the North Western Cape Province" ; Br J Ind Med
  12. ↑ "Photodynamic Therapy" (inglise keeles). American Cancer Society. 04/23/2013. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ Ulrich R. Hengge (03/2008). "Gene Therapy in Mesothelioma" (inglise keeles). Onkologie. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ "Health effects" (inglise keeles). Agency Toxic for Substances & Disease Registry. 01/04/2008. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

  • Peeter Eek. Asbestiajastu loojang. Eesti Loodus, 5/2016. Lk-d 66–68.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Asbest&oldid=4634211"