Johan Kõpp

Johan Kõpp

Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm; maeti Metsakalmistule Stockholmis) oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop 1939–1964 ja Tartu Ülikooli rektor 1928–1937.

Johan Kõpp ajaloolasena

Ajaloolasena kuulub ta samasse põlvkonda, millele pani aluse Jakob Hurt ning kuhu kuulusid Villem Reiman, Martin Lipp, Matthias Johann Eisen, Mihkel Kampmaa (Kampmann) ja Olaf Sild – see oli kultuurilis-kirikulooline suund (samal ajal eksisteeris vähem produktiivne materialistlik suund), mida iseloomustab keskendumine rahva "sisemisele" arengule. Seda suunda esindasid tihti usuteaduskonna lõpetanud inimesed.

Kõpu kujunemisele on ehk kõige rohkem mõju avaldanud Villem Reiman, nende mõlema ajaloouurimuslik tegevus leidis tsaariajal raamistiku kolmes seltsis tegutsedes – Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Kirjanduse Selts. Esimesed tööd valmisidki tal kõnede, ettekannete ja artiklitena nende samade seltside tegevuses kaasa lüües.

Esimeseks küsimuseks, kus ta rohkem süvitsi läks oli Eesti Aleksandrikooli küsimus, mille käsitlus valmis tal kõikide trükis avaldatud tekstide sünteesist. Järgmised teemad olid erinevateks juubeliteks valminud uurimused taluahvaseaduste kujunemisest 19. sajandil, Tartu Ülikooli ajaloost ja usuvahetusliikumisest.

Ülikooli usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Kõpp 1906. aastast Pärnus õpetajana, seejärel Palamusel ja Laiusel kirikuõpetajana.

1916. aastal sai tast esimene eesti – esialgu erakorraline – professor Tartu Ülikoolis, 1919. aastast praktilise usuteaduse professor. Seejärel uuris ta Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, avaldades I osa 1925. aastal. Ta kirjutas palju ka kohalikust kiriku- ja haridusajaloost maakondade kaupa: Tartumaast, Võrumaast, Setumaast ja Pärnumaast.

1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. Selleks oli ta varemalt leidnud originaalset materjali Laiuse kirikuarhiivist, kuhu Heinrich Georg von Jannau oli omal ajal kogunud informatsiooni 1830. aastate kooliolude kohta kogu Lõuna-Eestis.

Rootsis paguluses kirjutas ta käsitluse eestlaste "vaimse palge" kujunemisest Liivi sõjast Põhjasõjani, leides, et rahva elu kujuneb kahe võimu – ilmaliku ja vaimuliku – koosmõjust.

Johan Kõpp on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Ta poeg oli eesti vaimulik Endel Kõpp.

Teenistuskäik

• 1909–1922 Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja
• 1934–1940 Tartu Ülikooli koguduse eesti pihtkonna õpetaja
• 1939 Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja
• 1919–1923 E.E.L.K. konsistooriumi assessor
• 1916–1918 Tartu Ülikooli usuteaduse erakorraline professor
• 1919–1940 Tartu Ülikooli usuteaduse korraline professor
• 1928–1937 Tartu Ülikooli rektor
• 1939–1957 (alates 1944 eksiilis) Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (jäi ametisse pühitsemata)
• alates 9. jaanuarist 1939 I Riiginõukogu liige, alates 16. jaanuarist 1940 rahvakasvatuse ja kultuurikomisjoni liige
• alates 1. jaanuarist 1940 Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan
• 1957–1964 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop eksiilis.

Teoseid

• Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. I, 1870–1905. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, 1925
• Laiuse kihelkonna ajalugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937, 2. trükk 2009
• Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940 (kaasautor)
• Väike palveraamat: igapäevaseid palvusi ja palveid. Stockholm: EELK Komitee, 1949
• Mälestuste radadel (I–IV). Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 1954, 1969, 1987; uustrükk: I–IV, Eesti Raamat, Tallinn 1991 (I köites lk 5–9 Rein Ruutsoo saatesõna "Johan Kõpuga mälestuste radadel")
• Vaimu valgusel (artiklite kogumik). Koostanud Andres Andresen. Sari Eesti mõttelugu, Ilmamaa, Tartu 2009, 592 lk

Bibliograafia. Prindi väljaanded

"Elencus bibliographichus Johannis Kõpp." : Charasteria Johanni Kõpp octogenario oblata.(Papers of the Estonian theologcal society in exil 7.) Holmiæ & Uppsala 1954, s. 297-304.

Kirjandus

• Jumala abiga edasi. Piiskop Dr. Johann Kõpp'u 75. sünnipäevaks. Stockholmi 1949
• Charasteria Johanni Kõpp octogenario oblata.(Papers of the Estonian theologcal society in exil 7.) Holmiæ & Uppsala 1954

Autasud

• Kotkaristi teenetemärgi II klass, 1930
• kuldrist (annetaja Laiuse kogudus), 1934
• Valgetähe teenetemärgi II klass, 1938

Aunimetused

• Tartu Ülikooli audoktor, 1934
• Õpetatud Eesti Seltsi auliige (1938)
• Akadeemilise Ajaloo Seltsi auliige, 1934
• Riikliku Akadeemilise Meeskoori auliige, 1934
• Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane
• Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi auliige
• Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aupresident

Vaata ka

• Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital

Kirjandus

• "Jumala abiga edasi. Piiskop dr. Johan Kõpp'u 75. sünnipäevaks" (koguteos: artikleid, mälestusi, ka J. Kõpu trükitud tööde nimestik). Toimetaja Jakob Aunver, EELK Konsistoorium Eksiilis, Stockholm 1949, 248 lk
• Jakob Aunver, "Johan Kõpp". Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm 1969, 104 lk
• Priit Rohtmets, "Rektor Johan Kõpp". Aasta Raamat OÜ 2007, 144 lk, ISBN 9789985983317
• Peeter Järvelaid. Juhan Kõpp ja Eesti ajaloo uurimine. // Juhan Kõpp. Laiuse kihelkonna ajalugu (2. trükk). Tartu, 1937/2009, lk 714–718.
• Peeter Järvelaid. Johan Kõpust ja kihelkonnaidentiteedist. Eesti Elu (Toronto), 4. september 2009.

Välislingid

• Johan Kõpp ja Jüri Uluots – õpetaja ja õpilane, Vooremaa.ee, 18.04.2009
• Johan Kõpp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Viited

Eelnev Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel (1920–1928)

Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp 1928–1937

Järgnev Tartu Ülikooli rektor Richard Hugo Kaho (1938–1940)