Füüsikakonstant: erinevus redaktsioonide vahel
Tabeli allikas de: Physikalische Konstante |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Füüsikakonstant''' ehk '''universaalkonstant''' on [[füüsika]]lisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t [[loodus]]e teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. Füüsikakonstandid kuuluvad seostavate teguritena põhilisi füüsikaseadusi väljendavatesse valemitesse. |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2012}} |
|||
Tuntakse sõltumatuid konstante, nt [[valguse kiirus]] vaakumis, [[gravitatsioonikonstant]], [[Plancki konstant]], ja neist sõltuvaid füüsikakonstante; nt [[aatomifüüsika]] oluline konstant Bohri raadius avaldub elektrilise konstandi, Plancki konstandi, elementaarlaengu ja elektroni massi kaudu. |
|||
'''Füüsikakonstant''' ehk '''füüsikaline konstant''' on [[konstant|konstantsete arvude]] erijuht, millega on tegemist [[füüsika]]s, [[keemia]]s ja teistes [[loodusteadus]]tes, kus [[loodus]]e teatud omadusi kirjeldatakse arvude abil, millel osutub olevat igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. |
|||
Füüsikakonstantide väärtused ja dimensioonid olenevad [[mõõtühik]]ute süsteemist. Nn loomulikes süsteemides loetakse mõningad füüsikakonstandid dimensioonita suurusteks ja võrdseks ühega.<ref> ENE, 3.kd, 1988, lk 87 </ref> |
|||
Näiteks [[Albert Einstein]]i [[erirelatiivsusteooria]]s on [[valem]] |
|||
:<i>E</i> = <i>m</i><i>c</i><sup>2</sup>. |
|||
== Füüsikakonstante == |
|||
Täht <i>c</i> tähistab siin [[valguse kiirus]]t [[vaakum]]is, mis tänapäeva teadmiste järgi on kõikides füüsikalistes olukordades ühesugune. |
|||
Tabeliandmed pärinevad allikast [[:en:Committee on Data for Science and Technology#CODATA-Empfehlungen für physikalische Konstanten|CODATA 2014]]. |
|||
Seevastu <i>m</i> tähistab objekti [[mass]]i, millel võivad olla erinevad väärtused. |
|||
<i>E</i> tähistab objekti [[seisuenergia]]t, mis on samuti muutuja. Valem määratleb [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i, mis väljendab seisuenergiat massi kaudu. (Siin ei ole muutujate tähised võetud tähestiku lõpust, sest füüsikud kasutavad erinevaid tähti erinevate [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] tähistamiseks.) |
|||
Sulgudes olevad numbrid arvu järel tähistavad viimaste numbrikohtade [[mõõtemääramatus|määramatust]] (nt väärtus 6,674 08 (31) tähendab sama mis 6,674 08 ± 0,000 31). |
|||
{| class="wikitable" |
|||
!style="background:#dfdfdf;"|Konstandi nimetus |
|||
!style="background:#dfdfdf;"|Tähis(ed) |
|||
!style="background:#dfdfdf;"|Väärtus ([[SI]] ühikutes) |
|||
|- |
|||
|colspan="3" align="center" class="hintergrundfarbe8"|'''[[Elektromagnetism]]''' |
|||
|- |
|||
| [[Valguse kiirus]] [[vaakum]]is |
|||
| <math>c_\text{0} \equiv c</math> |
|||
| <math>299\ 792\ 458\,\mathrm{\frac{m}{s}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Magnetiline konstant]] |
|||
| <math>\mu_\text{0}</math> |
|||
| <math>4\,\pi\cdot 10^{-7}\,\mathrm{\frac{V\,s}{A\,m}} \approx 12{,}566\ 370\ 614 \cdot 10^{-7}\,\mathrm{\frac{H}{m}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Elektriline konstant]] |
|||
| <math>\varepsilon_0 = \frac{1}{\mu_\text{0}\,c^2}</math> |
|||
| <math>\frac{10^7}{4\,\pi\cdot 299\ 792\ 458^2} \,\mathrm{\frac{A\,s}{V\,m}} \approx 8{,}854\ 187\ 817\ 620\ 39 \cdot 10^{-12} \,\mathrm{\frac{F}{m}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Elementaarlaeng]] |
|||
| <math>e</math> |
|||
| <math>e = 1{,}602\,176\,6208(98) \cdot 10^{-19}\ \mathrm{C}\ </math> |
|||
|- |
|||
|colspan="3" align="center" class="hintergrundfarbe8"|'''[[Gravitatsioon]]''' |
|||
|- |
|||
| [[Gravitatsioonikonstant]] |
|||
| <math>G</math> |
|||
| <math>6{,}674\ 08\ (31)\cdot 10^{-11}\,\mathrm{\frac{m^3}{kg\,s^2}}</math> |
|||
|- |
|||
|colspan="3" align="center" class="hintergrundfarbe8"|'''[[Termodünaamika]]''' |
|||
|- |
|||
| [[Absoluutne nullpunkt]] |
|||
| <math>T_\text{0}</math> |
|||
| <math>0\,\mathrm{K} = {-273{,}15\,}^{\circ}\mathrm{C}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Avogadro arv]] |
|||
| <math>N_\text{A}</math>, <math>L = N_\text{L} V_\text{m}</math> |
|||
| <math> 6{,}022\ 140\ 857\ (74)\cdot 10^{23}\, \frac{1}{\mathrm{mol}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Boltzmanni konstant]] |
|||
| <math>k_\text{B}</math> |
|||
| <math>1{,}380\ 648\ 52\ (79)\cdot 10^{-23}\,\mathrm{\frac{J}{K}} = 8{,}617\ 3303\ (50)\cdot 10^{-5}\,\mathrm{\frac{eV}{K}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Stefani-Boltzmanni seadus|Stefani-Boltzmanni konstant]] |
|||
| <math>\sigma = \frac{2\,\pi^5\,k_\text{B}^4}{15\,h^3\,c^2}</math> |
|||
| <math>5{,}670\ 367\ (13)\cdot 10^{-8}\, \mathrm{\frac{W}{m^2\,K^4}}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Universaalne gaasikonstant]] |
|||
| <math>R_\text{0} = N_\text{A}\,k_\text{B}</math> |
|||
| <math>8{,}314\ 4598\ (48)\,\mathrm{\frac{J}{K\cdot mol}}</math> |
|||
|- |
|||
|colspan="3" align="center" class="hintergrundfarbe8"|'''[[Osakestefüüsika]]''' |
|||
|- |
|||
| [[Bohri raadius]] |
|||
| <math>a_\text{0} = \frac{4\,\pi\,\varepsilon_0\,\hbar^2}{e^2\,m_\text{e}}</math> |
|||
| <math>5{,}291\ 772\ 1067\ (12)\cdot 10^{-11}\,\mathrm{m}</math> |
|||
|- |
|||
|rowspan="2"|[[Plancki konstant]] |
|||
| <math>h</math> |
|||
| <math>6{,}626\ 070\ 040\ (81)\cdot 10^{-34}\,\mathrm{J\,s} = 4{,}135\ 667\ 662\ (25)\cdot 10^{-15}\,\mathrm{eV\,s}</math> |
|||
|- |
|||
| <math>\hbar = \frac{h}{2\,\pi}</math> |
|||
| <math>1{,}054\ 571\ 800\ (13)\cdot 10^{-34}\,\mathrm{J\,s}</math> |
|||
|- |
|||
|rowspan="2"| Elektroni mass |
|||
| <math>m_e</math> |
|||
| <math>9{,}109\ 383\ 56\ (11)\cdot 10^{-31}\,\mathrm{kg}</math> <math>= 5{,}485\ 799\ 090\ 70\ (16)\cdot 10^{-4}\,\mathrm{u}</math> |
|||
|- |
|||
| <math>M_e = m_e N_A</math> |
|||
| <math>5{,}485\ 799\ 090\ 70\ (16)\cdot 10^{-7}\,\mathrm{\frac{kg}{mol}}</math> |
|||
|- |
|||
| Elektroni klassikaline raadius |
|||
| <math>r_\text{e} = \frac{1}{4\,\pi\,\varepsilon_0}\,\frac{e^2}{m_\text{e}\,c^2} = a_0 a^2</math> |
|||
| <math>2{,}817\ 940\ 3227\ (19)\cdot 10^{-15}\,\mathrm{m}</math> |
|||
|- |
|||
| Elektroni [[Magneetikud#Magnetmoment|magnetmoment]] |
|||
| <math>\mu_\text{e}</math> |
|||
| <math>-9{,}284\ 764\ 620\ (57)\cdot 10^{-24}\,\mathrm{\frac{J}{T}}</math> |
|||
|- |
|||
| Neutroni mass |
|||
| <math>m_\text{n}</math> |
|||
| <math>1{,}674\ 927\ 471\ (21)\cdot 10^{-27}\,\mathrm{kg}</math> <math>= 1{,}008\ 664\ 915\ 88\ (49)\,\mathrm{u}</math> |
|||
|- |
|||
| Neutroni [[Magneetikud#Magnetmoment|magnetmoment]] |
|||
| <math>\mu_\text{n}</math> |
|||
| <math>-9{,}662\ 3650\ (23)\ 10^{-27}\,\mathrm{\frac{J}{T}}</math> |
|||
|- |
|||
| Prootoni mass |
|||
| <math>m_\text{p}</math> |
|||
| <math>1{,}672\ 621\ 898\ (21)\cdot 10^{-27}\,\mathrm{kg}</math> <math>= 1{,}007\ 276\ 466\ 889\ (91)\,\mathrm{u}</math> |
|||
|- |
|||
| Prootoni [[Magneetikud#Magnetmoment|magnetmoment]] |
|||
| <math>\mu_\text{p}</math> |
|||
| <math>1{,}410\ 606\ 7873\ (97)\cdot 10^{-26}\,\mathrm{\frac{J}{T}}</math> |
|||
|- |
|||
|colspan="3" align="center" class="hintergrundfarbe8"|'''Muud''' |
|||
|- |
|||
| [[Aatommassiühik]] |
|||
| <math>m_\text{u} \equiv amu \equiv u = \frac{1\,\mathrm{g}}{N_\text{A}}</math> |
|||
| <math>1{,}660\,539\,040\ (20) \cdot 10^{-27}\,\mathrm{kg}</math> |
|||
|- |
|||
| [[Faraday konstant]] |
|||
| <math>F = \frac{e}{N_\text{A}}</math> |
|||
| <math>96\ 485{,}332\ 89\ (59)\,\mathrm{\frac{C}{mol}}</math> |
|||
|- |
|||
| Eri[[lainetakistus]] |
|||
| <math>Z_\text{w0} = \mu_0 c</math> |
|||
| <math>3{,}767\ 303\ 134\ 617\ 7\ldots\cdot 10^2\, \mathrm{\Omega}</math> |
|||
|- |
|||
|} |
|||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 25. august 2016, kell 08:41
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. Füüsikakonstandid kuuluvad seostavate teguritena põhilisi füüsikaseadusi väljendavatesse valemitesse.
Tuntakse sõltumatuid konstante, nt valguse kiirus vaakumis, gravitatsioonikonstant, Plancki konstant, ja neist sõltuvaid füüsikakonstante; nt aatomifüüsika oluline konstant Bohri raadius avaldub elektrilise konstandi, Plancki konstandi, elementaarlaengu ja elektroni massi kaudu.
Füüsikakonstantide väärtused ja dimensioonid olenevad mõõtühikute süsteemist. Nn loomulikes süsteemides loetakse mõningad füüsikakonstandid dimensioonita suurusteks ja võrdseks ühega.[1]
Füüsikakonstante
Tabeliandmed pärinevad allikast CODATA 2014.
Sulgudes olevad numbrid arvu järel tähistavad viimaste numbrikohtade määramatust (nt väärtus 6,674 08 (31) tähendab sama mis 6,674 08 ± 0,000 31).
Konstandi nimetus | Tähis(ed) | Väärtus (SI ühikutes) |
---|---|---|
Elektromagnetism | ||
Valguse kiirus vaakumis | ||
Magnetiline konstant | ||
Elektriline konstant | ||
Elementaarlaeng | ||
Gravitatsioon | ||
Gravitatsioonikonstant | ||
Termodünaamika | ||
Absoluutne nullpunkt | ||
Avogadro arv | , | |
Boltzmanni konstant | ||
Stefani-Boltzmanni konstant | ||
Universaalne gaasikonstant | ||
Osakestefüüsika | ||
Bohri raadius | ||
Plancki konstant | ||
Elektroni mass | ||
Elektroni klassikaline raadius | ||
Elektroni magnetmoment | ||
Neutroni mass | ||
Neutroni magnetmoment | ||
Prootoni mass | ||
Prootoni magnetmoment | ||
Muud | ||
Aatommassiühik | ||
Faraday konstant | ||
Erilainetakistus |
Viited
- ↑ ENE, 3.kd, 1988, lk 87