Erinevus lehekülje "Totalitarism" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kirjanduse väljavõtmist tuleb põhjendada
(Kirjanduse väljavõtmist tuleb põhjendada)
{{Valitsusvormid}}
 
'''Totalitarism''' on [[poliitiline süsteem]], kus [[riik]] ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igatiga aspekti, kus iganes võimalik.<ref name="reflections2">{{cite book|url=|first=Robert|last=Conquest|title=Reflections on a Ravaged Century|date=1999|publisher=|location=|edition=|isbn=0-393-04818-7|page=74}}</ref> Totalitaarsed [[režiim]]id püsivad võimul laiahaardelise [[propaganda]] abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav [[massimeedia]]. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimuloleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised [[repressioonid]], [[isikukultus]], kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, massidejärelevalve ülerahvahulkade järelevalveüle ja laiaulatusliku [[terror]]i kasutamine.
 
Totalitarismi kontseptsioonkontseptsiooni arendatiarendas esimesena välja 1920. aastatel [[Carl Schmitt]]’i poolt1920. aastatel. Schmitt kasutas terminit ''Totalstaat'' oma mõjukas teoses ''„Poliitilise mõiste“''. <ref>{{cite book|first=Carl|last=Schmitt|date=1927|title=The Concept of the Political (German: Der Begriff des Politischen)|isbn=0-226-73886-8|edition=1996 University of Chicago Press|publisher=Rutgers University Press|location=|page=22}}</ref> Tema kontseptsioon oli kuulus läänemaailmas [[külma sõja]] aeg läänemaailmasajal anti-kommunistlikes poliitilistes diskursustes. Teoses tõsteti esile sarnasused fašištide[[fašism|fašistide]] ja [[kommunism|kommunistide]] vahel, mis pidi põhjendama külma sõja aegseid poliitilisi jaotusi.<ref>{{cite book|first=Brook|last=Defty|date=2007|title=Britain, America and Anti-Communist Propaganda 1945-1953|publisher=The Information Research Department|others=Chapters 2-5}}</ref>
 
== Etümoloogia ==
 
Totalitarismi mõiste kui „totaalne“ poliitiline riigivõim sõnastati 1923. aastal [[Giovanni Amendola]] poolt, kes selle kaudu kirjeldas Itaalia [[fašismifašism]]i, mille valitsemise süsteem erines fundamentaalselt senituntud [[diktatuur]]idest.<ref name="regime">{{Harvnb|Pipes|1995|pp=240–281}}</ref> Termin sai hiljem positiivsema kuvandi [[Giovanni Gentile]] kirjutistes, kes oli sel ajal Itaalia üks prominentsemaid filosoofe ja fašišmifašismi juhtiv teoreetik. Ta kasutas terminit ''totalitario'', et viidata uue riigikorra struktuurile ja eesmärkidele, mis pidid pakkuma "kogu rahva esindatust ja üleüldist juhendamistjuhtimist riigi eesmärkide saavutamisel".<ref>Payne, Stanley G., ''Fascism: Comparison and Definition'' (UW Press, 1980), p. 73</ref> Ta kirjeldas totalitarismi kui ühiskonda, kus riigi ideoloogial on mõju ning võimu enamiku kodanike üle.<ref>Gentile, Giovanni ja Benito Mussolini in: ''La dottrina del fascismo'' (1932)</ref> [[Benito Mussolin]]i sõnul niisugune süsteem politiseerib kõik spirituaalse ja inimliku: "Kõik riigis, mitte midagi väljaspool riiki, mitte midagi riigi vastu." <ref name="regime"/>
 
== Erinevused totalitarismi ja autokraatia vahel ==
== Külma sõja-aegne uurimus ==
 
Politoloogid [[Carl Friedrich]] ja [[Zbigniew Brzezinsk]]i olid esimesed, kes kasutasid totalitarismi terminit ülikoolides [[sotsioloogia]] loengutes ja erialastes teaduslikes töödes, et kirjeldada Nõukogude Liitu ja fašištefašiste. Friedrich ja Brzezinski väitsid, et totalitaarsel süsteemil on kuus, vastastikku toetavat, defineeritud tunnusjoont:
 
#Läbimõeldud suunav ideoloogia
#[[Plaanimajandus]]
 
== Kirjandus ==
 
* [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], “Totaalne riik, totaalne inimene”. Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]], eessõna: [[Joakim Puhk]]. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, [[1938]]; 2. trükk [[1940]]; 3. trükk [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1988]], nr 39 (järelsõna: [[Ülo Kaevats]])
 
* [[Tarmo Kulmar]], “Märkmeid totalitaarsest riigist” – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1989]], nr 2, lk 73–78 (ka bibliograafia)
 
 
==Viited==

Navigeerimismenüü