Üheparteisüsteem

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Üheparteisüsteem on poliitiline süsteem, tihti sätestatud põhiseaduslikult, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus.[1] Teised erakonnad on kas keelatud või tegutsevad rangete piirangute raames.[1]

2019. aasta seisuga olid maailma riikidest õiguslikult sätestatud üheparteisüsteemiga Põhja-Korea (Korea Töölispartei), Laos (Laose Revolutsiooniline Rahvapartei), Hiina (Hiina Kommunistlik Partei), Kuuba (Kuuba Kommunistlik Partei), Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik (Polisario Rinne), Vietnam (Vietnami Kommunistlik Partei) ja Eritrea (Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest).[1]

Ajalooliste üheparteisüsteemiga riikide hulka kuuluvad näiteks Nõukogude Liit (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) ja Natsi-Saksamaa (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei).

Vahel eristatakse ka de facto üheparteisüsteemi, milles erinevate erakondade olemasolu on küll lubatud, kuid valitsust moodustab järjepidevalt üks ja sama partei. Sellise süsteemi näidetena on kasutatud Venemaad (Ühtne Venemaa), Türgit (Õigluse ja Arengu Partei), Singapuri (Rahva Aktsioonipartei), Jaapanit (Liberaaldemokraatlik Partei) ja Lõuna-Aafrika Vabariiki (Aafrika Rahvuskongress).[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Abjorensen, Norman (2019). Historical Dictionary of Democracy. Rowman & Littlefield. ISBN 9781538120743. lk 281.