Soome keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel|eesti keelele]] lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]). |
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel|eesti keelele]] lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]). |
||
| ⚫ | |||
Soome keelt räägitakse peamiselt [[Soome]]s. Soome keelt rääkivad vähemuses on [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ning [[Eesti]]s. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad [[Rootsi]]s. Ka [[Ameerika]]s ning [[Austraalia]]s on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka [[Argentiina]]s ja [[Brasiilia]]s. |
Soome keelt räägitakse peamiselt [[Soome]]s. Soome keelt rääkivad vähemuses on [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ning [[Eesti]]s. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad [[Rootsi]]s. Ka [[Ameerika]]s ning [[Austraalia]]s on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka [[Argentiina]]s ja [[Brasiilia]]s. |
||
==Ajalugu== |
|||
Arvatakse, et [[läänemeresoome keeled]] arenesid [[soomeugri algkeel]]est, millest [[saami keel]] eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. [[Läänemeresoome keeled]] eraldusid algkeelest [[1. sajand]]i jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased [[eesti keel]]ega. |
|||
Esimene soome keelne kirjutis pärineb [[16. sajand]]ist [[Mikael Agricola]] poolt. Ta lõi soome keele [[ortograafia]] toetutudes [[rootsi keel|rootsi]], [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]ele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas [[Paavali Juusten]], [[Erik Sorolainen]] ja [[Jaakko Finno]]. |
|||
[[17. sajand]]il kirjutati [[Soome]]s raamatuid soome, [[taani keel|taani]], [[norra keel|norra]], [[eesti keel|eesti]], [[saksa keel|saksa]] ja [[rootsi keel]]es. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati [[ladina keel]]es. Soome ja [[rootsi keel]] olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. |
|||
==Agricola töö== |
|||
Soome kirjakeelele lõi alused [[Mikael Agricola]]. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle [[fonoloogia]] ka soome [[kirjakeel]]de. |
|||
| ⚫ | |||
==Ametlik seisund== |
==Ametlik seisund== |
||
Redaktsioon: 30. oktoober 2006, kell 23:15
| soome keel (suomen kieli, suomi) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
Soomes. Osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras, Loode-Venemaal (Karjalas) |
| Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 6 miljonit |
| Keelesugulus |
uurali keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | fi |
| ISO 639-2 | fin |
Soome keel on soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelele pani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, aabits "Abckiria" (1543).
Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemuses on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad Rootsis. Ka Ameerikas ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentiinas ja Brasiilias.
Ajalugu
Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega.
Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.
17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled.
Agricola töö
Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde.
Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.
Ametlik seisund
Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keeltest (teiseks on rootsi keel, mida räägib 6% suurune vähemus) ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis.
Murded
Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral.
Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt.
Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena.
