Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
26. rida: | 26. rida: | ||
==Raudteeliini ehitamine== |
==Raudteeliini ehitamine== |
||
Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges [[Valga-Ruhja-Pärnu raudtee|Pärnu ja Valga vahel]], esimene rong Pärnust Valka väljus |
Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges [[Valga-Ruhja-Pärnu raudtee|Pärnu ja Valga vahel]], esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 ([[vkj]]). |
||
Samaaegselt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee| |
Samaaegselt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu–Valga raudtee]] ehitusega ehitati [[Mõisaküla]]–[[Viljandi]] kitsarööpmeline harutee (algselt [[Laatre-Viljandi raudtee|Laatre-Viljandi kitsarööpmeline harutee]]), mis avati ajutiseks liikluseks [[31. jaanuar]]il ja alaliseks liikluseks [[1. august]]il 1897. |
||
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis |
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumi, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäigi lõpetamata. |
||
<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref> |
<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref> |
||
[[Pilt:Viljandi raudteejaam 2.jpg|pisi|Viljandi raudteejaam]] |
[[Pilt:Viljandi raudteejaam 2.jpg|pisi|Viljandi raudteejaam]] |
||
Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti [[3. juuni]]l [[1973]] |
Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti [[3. juuni]]l [[1973]]. |
||
[[Pilt:Mõisaküla jaamahoone.jpg|pisi|Mõisaküla jaamahoone.]] |
[[Pilt:Mõisaküla jaamahoone.jpg|pisi|Mõisaküla jaamahoone.]] |
||
41. rida: | 41. rida: | ||
*[[Pärnu]] kesklinna tupikjaam ("Pärnu.M." aastatel 1896–1972) |
*[[Pärnu]] kesklinna tupikjaam ("Pärnu.M." aastatel 1896–1972) |
||
*[[Papiniidu raudteejaam]] (aastatel 1896–1972, endise nimega Valdhofi) |
*[[Papiniidu raudteejaam]] (aastatel 1896–1972, endise nimega Valdhofi) |
||
*Praegune [[Pärnu raudteejaam]] rajati [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]] 1985. |
*Praegune [[Pärnu raudteejaam]] rajati [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]] 1985 .aastal [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ehitamisel seoses [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]ga. |
||
**[[Vaskrääma raudteepeatus]] |
**[[Vaskrääma raudteepeatus]] |
||
**[[Surju raudteejaam]] |
**[[Surju raudteejaam]] |
Redaktsioon: 14. oktoober 2014, kell 23:43
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee | |
---|---|
Üldist | |
Asukoht |
Eesti (Pärnumaa ja Viljandimaa) |
Alg- ja lõpp-punkt |
Pärnu Viljandi |
Tehniline | |
Rööpmelaius | kitsarööpmeline 750mm |
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.
Raudteeliini ehitamine
Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges Pärnu ja Valga vahel, esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 (vkj).
Samaaegselt Pärnu–Valga raudtee ehitusega ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline harutee (algselt Laatre-Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks liikluseks 1. augustil 1897.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumi, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäigi lõpetamata. [1]
Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti 3. juunil 1973.
Raudteepeatused liinil
- Pärnu kesklinna tupikjaam ("Pärnu.M." aastatel 1896–1972)
- Papiniidu raudteejaam (aastatel 1896–1972, endise nimega Valdhofi)
- Praegune Pärnu raudteejaam rajati Raekülla 1985 .aastal kitsarööpmelise raudtee laiarööpmeliseks ehitamisel seoses Tallinna–Pärnu–Riia raudteega.
- Riisselja
- Mõisaküla raudteejaam
- Viljandi raudteejaam
Kirjandus
- Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, Tallinn 1996, lk 9–10 (allikas)