Tallinna vallutamine (1944): erinevus redaktsioonide vahel
P Velirand teisaldas lehekülje Tallinna hõivamine pealkirja Tallinna hõivamine (1944) alla: Konkreetsem pealkiri |
Täiendatud |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:WWII. Tallinn Offensive.JPG|pisi|Tallinna pealetungioperatsioon (1944). Nõukogudeaegne kaart.]] |
|||
'''Tallinna hõivamine''' oli [[NSV Liit|Nõukogude]] vägede sõjaline operatsioon [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aasta septembris. |
'''Tallinna hõivamine''' oli [[NSV Liit|Nõukogude]] vägede sõjaline operatsioon [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aasta septembris. |
||
[[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi">Hellar Grabbi. |
[[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. Tänavad olid tühjad. [[Leitnant]] J. Lumiste ja [[jefreitor]] E. Nagelman kõrvaldasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehvinud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] ja heiskasid asemele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]]. |
||
Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi">Hellar Grabbi. |
|||
[http://www.eesti.ca/suur-pogenemine-markmeid-motteid-malestusi-1/article15810 Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi] [[Estonian World Review]], 30 märts, 2007.</ref> |
[http://www.eesti.ca/suur-pogenemine-markmeid-motteid-malestusi-1/article15810 Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi] [[Estonian World Review]], 30 märts, 2007.</ref> Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. Tallinna elektrijaamale avati tuli merelt ja sadam purustati. |
||
[[18. september|18. septembril]] ametisse nimetatud ja 20. septembril ametisse astunud põhiseaduslikul [[Otto Tiefi valitsus|Eesti valitsusel]] puudusid märkimisväärsed sõjalised jõud Tallinnale pealetungivate Nõukogude vägede tagasilöömiseks. [[Narva rinne|Narva]] ja [[Tartu lahing (1944)|Emajõe]] rinnetelt taganevaid eesti sõdureid ei õnnestunud koondada, sest üksused olid laiali pillatud ja segunenud [[Läti]] poole taanduvate saksa väesalkadega. Praktiliselt ainsaks relvajõuks oli [[Löögiüksus Admiral Pitka]]. Pitka mehed pidasid Tallinna kaitstes mitu lahingut, tuntumad neist toimusid [[Soodla sild|Soodla silla]] juures [[Vaida]]s, [[Kose]]l, [[Kehra]]s, [[Rapla]]s. Seejärel taganeti Tallinna ja [[Keila]] kaudu [[Läänemaa]]le. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 25. september 2014, kell 22:00
Tallinna hõivamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944. aasta septembris.
8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 354. Laskurpolgu eelsalk eesotsas polguülema Vassili Võrguga jõudis 22. septembril Saksa vägedest maha jäetud Tallinna. Tänavad olid tühjad. Leitnant J. Lumiste ja jefreitor E. Nagelman kõrvaldasid Pika Hermanni tornis lehvinud Eesti Vabariigi sinimustvalge lipu ja heiskasid asemele Nõukogude Liidu punalipu.
Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud 20. ja 21. septembril ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.[1] Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. Tallinna elektrijaamale avati tuli merelt ja sadam purustati.
18. septembril ametisse nimetatud ja 20. septembril ametisse astunud põhiseaduslikul Eesti valitsusel puudusid märkimisväärsed sõjalised jõud Tallinnale pealetungivate Nõukogude vägede tagasilöömiseks. Narva ja Emajõe rinnetelt taganevaid eesti sõdureid ei õnnestunud koondada, sest üksused olid laiali pillatud ja segunenud Läti poole taanduvate saksa väesalkadega. Praktiliselt ainsaks relvajõuks oli Löögiüksus Admiral Pitka. Pitka mehed pidasid Tallinna kaitstes mitu lahingut, tuntumad neist toimusid Soodla silla juures Vaidas, Kosel, Kehras, Raplas. Seejärel taganeti Tallinna ja Keila kaudu Läänemaale.
Vaata ka
Viited
- ↑ Hellar Grabbi. Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi Estonian World Review, 30 märts, 2007.