Andreas Thorkildsen

Andreas Thorkildsen

Isikuandmed
Sünniaeg	1. aprill 1982

Andreas Thorkildsen (sündinud 1. aprillil1982 Kristiansandis) on Norra odaviskaja, kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ning Euroopa meister (2006).

Andreas Thorkildseni nimel püsib 7. juunil 2001 Bergenis visatud juunioride odaviske maailmarekord 83.87 (seisuga 13. aprill 2009) ning 23. augustil 2008 Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord 90.57 (seisuga 13. aprill 2009).

Tema isiklik rekord on 2. juunil 2006 Oslos visatud 91.59.

Elukäik

Andreas Thorkildsen sündis ja kasvas Kristiansandis. Aastal 2001, olles 19-aastane, asus elama Oslosse.

Odasviskega hakkas tegelema 11-aastaselt. Esimeseks treeneriks oli tema isa Tomm Thorkildsen. Oslosse asudes hakkas teda treenima Åsmund Martinsen.

Karjäär

2001. aasta suvel viskas Bergeni Vidari klubisse kuuluv Thorkildsen juunioride maailmarekordi 83.87, kuid halva käitumise tõttu arvati ta mõneks ajaks Norra koondisest välja.

2003. aasta maailmameistrivõistlustel Pariisis viskas ta end finaali, kuid finaalis visatud tulemus 77.75 andis talle vaid 11. koha.

Ateena olümpiamängudel võitis Andreas Thorkildsen kulla teises voorus visatud 86.50-ga. Enne olümpiat oli tema isiklik rekord 85.72 ning oma isiklikule rekordile lisas ta peaaegu meetri. Enne olümpiat ei oleks keegi julenud temalt medalit loota, eelmine odaviske olümpiakuld pärines 1956. aastast Melbourne'ist kui Egil Danielsen tõi norralastele esimese odaviske olümpiakulla.

2005. aastal Helsingis toimunud maailmameistrivõistlustel pidi Thorkildsen alla vanduma vaid Andrus Värnikule, visates viimasest 99 sentimeetrit vähem – Värnikule tõi kulla neljandas voorus visatud 87.17, Thorkildsenile hõbeda viiendas voorus visatud 86.18.

Oma järgmise suurvõidu sai Thorkildsen 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis, kus ta tegi odaviske lõppvõistlusel kolm pikimat viset – teises voorus 87.37, neljandas voorus 87.35 ja viimases voorus 88.78 – millest igaüks toonuks talle tiitli. Soomlane Tero Pitkämäki viskas vaid 86.44 ning pidi rahulduma hõbedaga .

2007. aasta maailmameistrivõistlustel Ōsakas tuli Andreas Thorkildsen tulemusega 88.61 hõbemedalile. Maailmameistriks tuli tulemusega 90.33 soomlane Tero Pitkämäki.

Pekingi olümpiamängudel tuli Andreas Thorkildsen olümpiavõitjaks viiendal katsel visatud tulemusega 90.57. See tulemus on uueks olümpiarekordiks, seni kehtinud olümpiarekord 90.17 kuulus 2000. aastast tšehh Jan Železny nimele. Hõbemedali teenis viimasel katsel isikliku rekordi 86.64 visanud lätlane Ainārs Kovals. Soomlasest maailmameister Tero Pitkämäki sai tulemusega 86.16 pronksmedali .

Saavutused

Olümpiamängudel

• 2004 Ateenas
  • olümpiavõitja 86.50
• 2008 Pekingis
  • olümpiavõitja 90.57 (olümpiarekord)

Maailmameistrivõistlustel

• 2005 Helsingis
  • hõbemedal 86.18
• 2007 Ōsakas
  • hõbemedal 88.61
• 2009 Berliinis
  • kuldmedal 89.59

Euroopa meistrivõistlustel

• 2006 Göteborgis
  • Euroopa meister 88.78

Juunioride maailmameistrivõistlustel

• 2000 Santiagos
  • hõbemedal 76.34

Parimad tulemused aastate lõikes

Aasta	Kuupäev	Koht	Riik	Tulemus	Märkused
1999	7. august	Riia	Läti	72.11
2000	30. september	Düdingen	Šveits	77.48
2001	7. juuni	Bergen	Norra	83.87	juunioride maailmarekord
2002	14. juuni	Karlstad	Rootsi	83.43
2003	14. juuni	Ventspils	Läti	85.72
2004	28. august	Ateena	Kreeka	86.50
2005	10. september	Monaco	Monaco	89.60
2006	2. juuni	Oslo	Norra	91.59	isiklik rekord
2007	7. september	Zürich	Šveits	89.51
2008	23. august	Peking	Hiina	90.57	olümpiarekord
2009	28. august	Zürich	Šveits	91.28

*Andmed on võetud IAAF-i ametlikult kodulehelt [1]

Tunnustused

• Euroopa parim meeskergejõustiklane (2008) .
• Norra aasta parim meeskergejõustiklane (2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008)
• Aftenposteni kuldmedal (2008)

Isiklikku

Andreas Thorkildsen on 190 cm pikk ja kaalub 88 kuni 90 kg .

Aastatel 2005–2011 oli Andreas Thorkildseni tüdruksõber norra tõkkejooksja Christina Vukicevic. Praegu elab ta koos koreograafiga, kellega ta veetis aega ka Londoni olümpiakülas.

Välislingid

• Andreas Thorkildseni andmed IAAFI ametlikul kodulehel
• Koduleht