Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
[[4. jaanuar]]il 1919.a. peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. |
[[4. jaanuar]]il 1919.a. peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. |
||
Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. |
Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. |
||
*Ausammas avati 23. juunil 1929. a. |
|||
*1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. |
*1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. |
||
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a. |
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a. |
||
Redaktsioon: 7. detsember 2012, kell 15:50
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Aidu külas.
4. jaanuaril 1919.a. peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv.
- Ausammas avati 23. juunil 1929. a.
- 1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
- Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
- 23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.
- Aidu lahingu (1919) mälestuseks istutas 2. üksik jalaväepataljon 4. jaanuaril 1934. a. Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.[1]
Viited
- ↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507