Aldo Moro: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Aldo Moro br.jpg| |
[[Pilt:Aldo Moro br.jpg|pisi|Aldo Moro vangistuses (1978)]] |
||
'''Aldo Moro''' ([[23. september]] [[1916]] – [[9. mai]] [[1978]]) oli [[Itaalia]] poliitik. Ta oli kahel korral (kokku ligi 6 aastat) [[Itaalia peaminister]] ning korduvalt välisminister. |
'''Aldo Moro''' ([[23. september]] [[1916]] [[Apuulia]]s [[Lecce provints]]is [[Maglie]]es – [[9. mai]] [[1978]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] poliitik. Ta oli kahel korral (kokku ligi 6 aastat) [[Itaalia peaminister]] ning korduvalt välisminister. |
||
Moro omandas klassikalise keskhariduse [[Taranto]]s [[lütseum]]is. Kuni [[1939]] õppis ta [[Bari ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Hiljem sai ta seal [[1941]] õigusteaduse ja koloniaalpoliitika korraliseks filosoofiaprofessoriks ja [[1942]] kriminaalõiguse professoriks. sel kohal töötas ta kuni [[1963]]. aastani, mil ta sai peaministriks. |
|||
Kuulus Kristlik-Demokraatlikku Erakonda (''Democrazia Cristiana'' – DC) ja oli üks selle vaimseid juhte. |
|||
[[1935]] astus Moro Itaalia [[katoliiklus|katoliiklike]] tudengite liidu (''Federazione Universitaria Cattolica Italiana'') liikmeks ja 1939 sai ta selle presidendiks. Sellel kohal töötas ta 1942. aastani ja tema järglaseks sai sel kohal [[Giulio Andreotti]]. Seejärel asutas ta väljaande ''La Rassegna'', mis ilmus [[1943]]–45. [[1945]] sai ta [[ajakiri|ajakirja]] "Studium" toimetajaks ja mittepoliitilise [[modernism|modernismivastase]] [[katoliiklus|katoliikliku]] organisatsiooni [[Azzione Cattolica]] presidendiks (see organisatsioon tegutses [[piiskop]]pide kontrolli all). |
|||
⚫ | 16. |
||
1945 [[abielu|abiellus]] Moro Eleonora Chiaravelliga (1915–2010), kellega tal sündis neli last: Maria Fida ([[1946]]), Agnese ([[1952]]) ning Anna ja Giovanni ([[1958]]). |
|||
⚫ | |||
* [[Democrazia Cristiana]] |
|||
* [[Partito Popolare Italiano]] |
|||
* [[Organizzazione Gladio]] |
|||
* [[P2]] - ''Propaganda Due'' |
|||
* [[Piazza Aldo Moro]] |
|||
Kuulus [[Kristlik-Demokraatlik Erakond|Kristlik-Demokraatlikku Erakonda]] (''Democrazia Cristiana''), mis asutati 1943, ja oli üks selle vaimseid juhte. Kui 1946 valiti [[Itaalia Konstitutsiooniline Assamblee]], valiti ka Moro selle liikmeks, kus ta aitas välja töötada [[Itaalia põhiseadus]]t. Kui assamblee [[1948]] laiali saadeti, valiti ta samal aastal [[Itaalia parlament]]i ja valiti kohe [[Alcide De Gasperi 5. valitsus]]e välisministri asetäitjaks. [[1953]] valiti ta parlamendi ülemkotta, kus juhtis kristlike demokraatide saadikurühma. |
|||
== Välislingid == |
|||
Moro oli paljukordne minister. Ta oli [[1955]]–57 [[Itaalia justiitsminister]], [[1957]]–[[1959|59]] [[Itaalia haridusminister]], [[1963]]–[[1968|68]] [[Itaalia peaminister]], [[1964]]–[[1965|65]], [[1969]]–[[1972|72]] ja [[1973]]–74 [[Itaalia välisminister]] ning [[1974]]–[[1976|76]] uuesti peaminister. |
|||
⚫ | [[16. märts]]il [[1978]] röövisid ta [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] [[terroristid]] ja hoidsid kinni ühes [[Rooma]] [[korter]]is. Terroristid nõudsid oma kaaslaste vabastamist vanglast, kuid nendega ei nõustutud läbi rääkima. Pärast 54-päevast vangistust, 9. mail, leiti Aldo Moro mahalastuna ühest autost Via Caetanil Roomas. |
||
⚫ | |||
{{Viited}} |
|||
{{commonskat}} |
{{commonskat}} |
||
{{viited}} |
|||
* [http://www.youtube.com/watch?v=8XRwEWibViE Rebus - Aldo Moro, il complotto? (Verità nascoste)] |
|||
* [http://www.youtube.com/watch?v=ntB_VoBkwuE EuroNews - Interview - The truth about Aldo Moro's murder?] |
|||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Giovanni Leone]]| |
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Giovanni Leone]]| nimi=[[Itaalia peaminister]]| aeg = 1963–1968 |järgnev=Giovanni Leone}} |
||
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mariano Rumor]]|nimi = |
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mariano Rumor]]|nimi = Itaalia peaminister| aeg = 1974–1976| järgnev=[[Giulio Andreotti]]}} |
||
{{lõpp}} |
{{lõpp}} |
||
{{ItaaliaPeaministrid}} |
{{ItaaliaPeaministrid}} |
||
{{DEFAULTSORT:Moro, Aldo}} |
{{DEFAULTSORT:Moro, Aldo}} |
||
34. rida: | 30. rida: | ||
[[Kategooria:Sündinud 1916]] |
[[Kategooria:Sündinud 1916]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1978]] |
[[Kategooria:Surnud 1978]] |
||
<!-- interwiki --> |
|||
[[ar:ألدو مورو]] |
[[ar:ألدو مورو]] |
Redaktsioon: 1. detsember 2012, kell 22:06
Aldo Moro (23. september 1916 Apuulias Lecce provintsis Magliees – 9. mai 1978 Rooma) oli Itaalia poliitik. Ta oli kahel korral (kokku ligi 6 aastat) Itaalia peaminister ning korduvalt välisminister.
Moro omandas klassikalise keskhariduse Tarantos lütseumis. Kuni 1939 õppis ta Bari ülikoolis õigusteadust. Hiljem sai ta seal 1941 õigusteaduse ja koloniaalpoliitika korraliseks filosoofiaprofessoriks ja 1942 kriminaalõiguse professoriks. sel kohal töötas ta kuni 1963. aastani, mil ta sai peaministriks.
1935 astus Moro Itaalia katoliiklike tudengite liidu (Federazione Universitaria Cattolica Italiana) liikmeks ja 1939 sai ta selle presidendiks. Sellel kohal töötas ta 1942. aastani ja tema järglaseks sai sel kohal Giulio Andreotti. Seejärel asutas ta väljaande La Rassegna, mis ilmus 1943–45. 1945 sai ta ajakirja "Studium" toimetajaks ja mittepoliitilise modernismivastase katoliikliku organisatsiooni Azzione Cattolica presidendiks (see organisatsioon tegutses piiskoppide kontrolli all).
1945 abiellus Moro Eleonora Chiaravelliga (1915–2010), kellega tal sündis neli last: Maria Fida (1946), Agnese (1952) ning Anna ja Giovanni (1958).
Kuulus Kristlik-Demokraatlikku Erakonda (Democrazia Cristiana), mis asutati 1943, ja oli üks selle vaimseid juhte. Kui 1946 valiti Itaalia Konstitutsiooniline Assamblee, valiti ka Moro selle liikmeks, kus ta aitas välja töötada Itaalia põhiseadust. Kui assamblee 1948 laiali saadeti, valiti ta samal aastal Itaalia parlamenti ja valiti kohe Alcide De Gasperi 5. valitsuse välisministri asetäitjaks. 1953 valiti ta parlamendi ülemkotta, kus juhtis kristlike demokraatide saadikurühma.
Moro oli paljukordne minister. Ta oli 1955–57 Itaalia justiitsminister, 1957–59 Itaalia haridusminister, 1963–68 Itaalia peaminister, 1964–65, 1969–72 ja 1973–74 Itaalia välisminister ning 1974–76 uuesti peaminister.
16. märtsil 1978 röövisid ta Punaste Brigaadide terroristid ja hoidsid kinni ühes Rooma korteris. Terroristid nõudsid oma kaaslaste vabastamist vanglast, kuid nendega ei nõustutud läbi rääkima. Pärast 54-päevast vangistust, 9. mail, leiti Aldo Moro mahalastuna ühest autost Via Caetanil Roomas.
Viited
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aldo Moro |
Eelnev Giovanni Leone |
Itaalia peaminister 1963–1968 |
Järgnev Giovanni Leone |
Eelnev Mariano Rumor |
Itaalia peaminister 1974–1976 |
Järgnev Giulio Andreotti |