Rakvere maakond

See artikkel on Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venema keisririigi koosseisus 18.-20. sajandil; 1990. aastal Rakvere rajoonist moodustatud ajutisest Rakvere maakonnast (1. jaanuar kuni 26. märtsini 1990, vaata Lääne-Viru maakond.

---

Rakvere maakond ehk Rakvere kreis (18-19. sajandi kirjaviisis saksapäraselt Wesenbergi kreis, venepäraselt Везенбергский уезд) oli haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal. Maakond piirnes läänesuunal Tallinna kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi kubermanguga, lõunas Paide kreisi ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.

Kreisi moodustamine

1704. aastal, Põhjasõja algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi - Viru ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid, Alutaguse ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid. Aastatel 1708-1722 oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus. Põhjasõja lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.

Rakvere kreis loodi 1783. aastal seoses keisrinna Katariina II asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis, Põhja-Eestis asuvast Virumaa (Wierland) maakonnast ning moodustas koos 3 teise Põhja-Eesti maakondadest Läänemaast (Wiek), Harjumaast (Harrien) ja Järvamaast (Jerwen), koos nende koosssiu kuulunud 49 kihelkonnaga Eestimaa kubermangu.

Kreisi haldusüksused

Ilmalik jaotus

Rakvere kreisi kuulus kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg) ja kihelkonnad:

• Haljala kihelkond (saksa Kirchspiel Haljall)
• Iisaku kihelkond
• Jõhvi kihelkond (saksa Kirchspiel Jewe)
• Kadrina kihelkond (saksa Kirchspiel St. Katharinen)
• Lüganuse kihelkond (saksa Kirchspiel Luggenhusen)
• Rakvere kihelkond (saksa Kirchspiel Wesenberg)
• Simuna kihelkond (saksa Kirchspiel St. Simonis)
• Vaivara kihelkond, (Maholmschen Kirchspiel)
• Viru-Jaagupi kihelkond (saksa Kirchspiel Jacobi)
• Viru-Nigula kihelkond
• Väike-Maarja kihelkond (saksa Kirchspiel Klein-St. Marien)

Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina vallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud Talurahvaseadus seadustega, Põhja-Eestis 1816. aastal. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.

Vaata ka

• Virumaa
• Viru kirikukihelkond
• Narva kreis, aastatel 1708–1722, oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus.
• Rakvere rajoon
• Lääne-Viru maakond