Norfuki keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{Keeled
{{Keeled
| nimi = Norfuki keel
| nimi = Norfuki keel
| originaalnimi = Pitcairn-Norfolk
| originaalnimi = Pitcairn-Norfolk
| keelkonnavärv = kreoolkeel
| keelkonnavärv = kreoolkeel
| hääldus =
| hääldus =
| riigid =
| riigid =
| piirkond = [[Norfolki saar]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Fidži]], [[Pitcairn]]
| piirkond = [[Norfolki saar]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Fidži]], [[Pitcairn]]
| rääkijad = 502 (2008)<ref name="ethnologue" >[http://www.ethnologue.com/language/pih] Ethnologue <small>Kasutatud november 2013</small></ref>
| rääkijad = 502 (2008)<ref name="ethnologue" >[http://www.ethnologue.com/language/pih] Ethnologue Kasutatud november 2013</ref>
| keelkond = [[Kreoolkeel]]<br>&nbsp;[[inglise kreoolkeeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[Vaikse ookeani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''norfuki keel'''
| keelkond = [[Kreoolkeel]]<br>[[inglise kreoolkeeled]]<br>[[Vaikse ookeani keeled]]<br>'''norfuki keel'''
| riik =
| riik =
| keelehoole =
| keelehoole =
| kood 1 = pih
| kood 1 = pih
| kood 2 =
| kood 2 =
| kood 3 =
| kood 3 =
| kaart =
| kaart =
| kaardi allkiri =
| kaardi allkiri =
| kaardi legend =
| kaardi legend =
}}
}}
'''Norfuki keel''' on inglispõhjaline [[kreoolkeel]], mille alternatiivnimed on ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English. Keelt kõneldakse enamasti [[Norfolki saar]]el, vähem ka [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Fidži]]l ja [[Pitcairn|Pitcairni saarel]].<ref name="ethnologue" /> Norfuki keelt ei kõnele keegi [[emakeel]]ena ja sellepärast lisati norfuki keel 2007. aastal väljasuremisohus olevate keelte hulka.<ref>[http://www.abc.net.au/news/2007-08-17/un-adds-norfolk-language-to-endangered-list/643104]ABC <small>Kasutatud november 2013</small></ref>
'''Norfuki keel''' on inglispõhjaline [[kreoolkeel]], mille alternatiivnimed on ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English. Keelt kõneldakse enamasti [[Norfolki saar]]el, vähem ka [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Fidži]]l ja [[Pitcairn|Pitcairni saarel]].<ref name="ethnologue" /> Norfuki keelt ei kõnele keegi [[emakeel]]ena ja sellepärast lisati norfuki keel 2007. aastal väljasuremisohus olevate keelte hulka.<ref>[http://www.abc.net.au/news/2007-08-17/un-adds-norfolk-language-to-endangered-list/643104] ABC Kasutatud november 2013</ref>


==Arvsõnad==
==Arvsõnad==
[[Arvsõna|Arvsõnad]] ühest kümneni:
[[Arvsõna]]d ühest kümneni:


'''Üks''' – ''wan''
'''Üks''' – ''wan''
47. rida: 47. rida:


=== Täishäälikud ===
=== Täishäälikud ===
Norfuki ja austraalia inglise keele lühikeste [[täishäälik]]ute võrdlus.<ref name="A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2">“A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2” (lk 797)</ref>
Norfuki ja austraalia inglise keele lühikeste [[täishäälik]]ute võrdlus.<ref name="A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2">"A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2" (lk 797)</ref>


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
66. rida: 66. rida:
|}
|}


Norfuki ja austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja [[diftong|diftongide]] võrdlus.
Norfuki ja austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja [[diftong]]ide võrdlus.


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
87. rida: 87. rida:
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
! !! Nimetav [[kääne]] !! Osastav kääne !! Omastav kääne !! Possessiiv
! !! Nimetav [[kääne]] !! Osastav kääne !! Omastav kääne !! Possessiiv
|-
|-
| '''[[Ainsus]]''' || || || ||
| '''[[Ainsus]]''' || || || ||
|-
|-
| I [[Isik (keeleteadus)|isik]] || Ai || Mii || Mais || Main
| I [[Isik (keeleteadus)|isik]] || Ai || Mii || Mais || Main
101. rida: 101. rida:
| Seda || – || Et || – || –
| Seda || – || Et || – || –
|-
|-
| '''Duaalsus''' || || || ||
| '''Duaalsus''' || || || ||
|-
|-
| I isik (inklusiivne) || Himii || Himii || Himiis || Himiis
| I isik (inklusiivne) || Himii || Himii || Himiis || Himiis
113. rida: 113. rida:
| III isik || Demtuu || Demtuu || Demtuus || Demtuus
| III isik || Demtuu || Demtuu || Demtuus || Demtuus
|-
|-
| '''[[Mitmus]]''' || || || ||
| '''[[Mitmus]]''' || || || ||
|-
|-
| I isik || Wi || Aklan || Auwas || Auwas
| I isik || Wi || Aklan || Auwas || Auwas
124. rida: 124. rida:
=== Tegusõnad ===
=== Tegusõnad ===


[[Tegusõna]] pöördelõpud norfuki keeles on [[inglise keel|inglise keele]] reeglitega paralleelselt tekkinud. Et väljendada tegevust, mis toimub hetkel, tuleb norfuki keeles lisada -en (inglise keeles lisatakse -ing). Näiteks: ''Ai woken'' – Ma töötan (inglise keeles ''I am working'').
[[Tegusõna]] pöördelõpud norfuki keeles on [[inglise keel]]e reeglitega paralleelselt tekkinud. Et väljendada tegevust, mis toimub hetkel, tuleb norfuki keeles lisada -en (inglise keeles lisatakse -ing). Näiteks: ''Ai woken'' – Ma töötan (inglise keeles ''I am working'').


Aga -en [[sufiks]]it ei kasutata sõnade mõtlema (''thort'' – mõtlen) ja kaotama (''lors'' – kaotan) puhul. Need on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest ''thought'' (sõna “mõtlema” mineviku 2. põhivorm) ja ''lost'' (sõna “kaotama” mineviku 2. põhivorm).
Aga -en [[sufiks]]it ei kasutata sõnade mõtlema (''thort'' – mõtlen) ja kaotama (''lors'' – kaotan) puhul. Need on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest ''thought'' (sõna "mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja ''lost'' (sõna "kaotama" mineviku 2. põhivorm).


Samuti kasutatakse sufiksit -en ka [[omadussõna|omadussõnadega]]. ''Ai rinklen en yu bolbieden'' – Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned (''I am getting wrinkled and you are getting bold'').<ref>B. Nobbs. 1986. “A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. “(lk 621) </ref>
Samuti kasutatakse sufiksit -en ka [[omadussõna]]dega. ''Ai rinklen en yu bolbieden'' – Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned (''I am getting wrinkled and you are getting bold'').<ref>B. Nobbs. 1986. "A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. "(lk 621)</ref>


== Keelenäited<ref name="discovernorfolkisland">{{netiviide| URL = http://www.discovernorfolkisland.com/norfolk/language.html | Pealkiri = Discover Norfolk Island| Kasutatud = november 2013
== Keelenäited<ref name="discovernorfolkisland">{{netiviide| URL = http://www.discovernorfolkisland.com/norfolk/language.html | Pealkiri = Discover Norfolk Island| Kasutatud = november 2013
141. rida: 141. rida:
== Lisaks ==
== Lisaks ==


Sellel lehel: [http://globalrecordings.net/en/language/4493] on võimalik kuulata piiblilugu norfuki keeles.
Sellel lehel: [http://globalrecordings.net/en/language/4493] on võimalik kuulata piiblilugu norfuki keeles.


Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka[kreoolkeel. Põhjus seisneb selles, et norfuki keeles on palju tunnuseid, mis ei ole kreoolkeeltele omased. Näiteks on norfuki keeles [[võrded|omadussõnade võrdlusastmed]], palju [[eessõna|eessõnu]] ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja [[enesekohased asesõnad]]. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad kariibi ja teiste inglispõhjaliste kreoolkeeltega.<ref> Peter Mühlhäusler“On the Origins of Pitcairn-Norfolk” </ref>
Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka[kreoolkeel. Põhjus seisneb selles, et norfuki keeles on palju tunnuseid, mis ei ole kreoolkeeltele omased. Näiteks on norfuki keeles [[võrded|omadussõnade võrdlusastmed]], palju [[eessõna|eessõnu]] ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja [[enesekohased asesõnad]]. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad kariibi ja teiste inglispõhjaliste kreoolkeeltega.<ref>Peter Mühlhäusler"On the Origins of Pitcairn-Norfolk"</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 09:19

Norfuki keel (Pitcairn-Norfolk)
Piirkonnad Norfolki saar, Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži, Pitcairn
Kokku kõnelejaid 502 (2008)[1]
Keelesugulus Kreoolkeel
inglise kreoolkeeled
Vaikse ookeani keeled
norfuki keel
Keelekoodid
ISO 639-1 pih

Norfuki keel on inglispõhjaline kreoolkeel, mille alternatiivnimed on ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English. Keelt kõneldakse enamasti Norfolki saarel, vähem ka Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil ja Pitcairni saarel.[1] Norfuki keelt ei kõnele keegi emakeelena ja sellepärast lisati norfuki keel 2007. aastal väljasuremisohus olevate keelte hulka.[2]

Arvsõnad

Arvsõnad ühest kümneni:

Üks – wan

Kaks – tu

Kolm – thrii

Neli – foor

Viis – fiiw

Kuus – siks (seks)

Seitse – sewen

Kaheksa – iet

Üheksa – niin

Kümme - ten

Grammatika

Norfolki keel kasutab ladina tähestikku, aga seda keelt ei kasutata väga kirjas. Tegu on suulise keelega, mille sõnad sarnanevad suurel määral inglise keele omadega. Fonoloogiliselt sarnaneb austraalia inglise keelega.

Täishäälikud

Norfuki ja austraalia inglise keele lühikeste täishäälikute võrdlus.[3]

Norfuki keel Austraalia inglise keel
I I
e-æ e
a a
æ,-æ æ
ʊ ʊ
ɔ ɒ

Norfuki ja austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja diftongide võrdlus.

Norfuki keel Austraalia inglise keel
i:-ɪi ɪi
eɛ-e æɪ-eɪ
ɒ əu
ɔ ɔ
ɐu au

Asesõnad[3]

Nimetav kääne Osastav kääne Omastav kääne Possessiiv
Ainsus
I isik Ai Mii Mais Main
II isik Yu Yuu Yus Yuen
III isik (meessoost) Hi Hem His His
III isik (naissoost) Shi Her Her Hers
Seda – Et – –
Duaalsus
I isik (inklusiivne) Himii Himii Himiis Himiis
I isik (eksklusiivne meessoost) Miienhem Miienhem Auwas Miienhis
I isik (eksklusiivne naissoost) Miienher Miienher Auwas Miienhers
II isik Yutuu Yutuu Yutuu Yutuus
III isik Demtuu Demtuu Demtuus Demtuus
Mitmus
I isik Wi Aklan Auwas Auwas
II isik Yorlyi Yorlyi Yorlyis Yorlyis
III isik Dem Dem Dems Dems

Tegusõnad

Tegusõna pöördelõpud norfuki keeles on inglise keele reeglitega paralleelselt tekkinud. Et väljendada tegevust, mis toimub hetkel, tuleb norfuki keeles lisada -en (inglise keeles lisatakse -ing). Näiteks: Ai woken – Ma töötan (inglise keeles I am working).

Aga -en sufiksit ei kasutata sõnade mõtlema (thort – mõtlen) ja kaotama (lors – kaotan) puhul. Need on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest thought (sõna "mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja lost (sõna "kaotama" mineviku 2. põhivorm).

Samuti kasutatakse sufiksit -en ka omadussõnadega. Ai rinklen en yu bolbieden – Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned (I am getting wrinkled and you are getting bold).[4]

Keelenäited[5]

Wut a way you? – Kuidas sul läheb?

Webout you gwen? – Kuhu sa lähed?

Lubbe side is – jäta see sinna, kus see on.

Lisaks

Sellel lehel: [3] on võimalik kuulata piiblilugu norfuki keeles.

Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka[kreoolkeel. Põhjus seisneb selles, et norfuki keeles on palju tunnuseid, mis ei ole kreoolkeeltele omased. Näiteks on norfuki keeles omadussõnade võrdlusastmed, palju eessõnu ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja enesekohased asesõnad. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad kariibi ja teiste inglispõhjaliste kreoolkeeltega.[6]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 [1] Ethnologue Kasutatud november 2013
  2. ↑ [2] ABC Kasutatud november 2013
  3. ↑ 3,0 3,1 "A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2" (lk 797)
  4. ↑ B. Nobbs. 1986. "A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. "(lk 621)
  5. ↑ "Discover Norfolk Island". Vaadatud november 2013. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  6. ↑ Peter Mühlhäusler"On the Origins of Pitcairn-Norfolk"
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Norfuki_keel&oldid=5296795"