Norfuki keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Norfuki keel (Pitcairn-Norfolk)
Piirkonnad Norfolki saar, Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži, Pitcairn
Kokku kõnelejaid 502 (2008)[1]
Keelesugulus Kreoolkeel
inglise kreoolkeeled
Vaikse ookeani keeled
norfuki keel
Keelekoodid
ISO 639-1 pih

Norfuki keel (ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English) on inglise keele põhine Vaikse ookeani kreoolkeel. Keelt kõneldakse enamasti Norfolki saarel, vähem ka Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil ja Pitcairni saarel.[1] 2007. a lisas UNESCO norfuki keele väljasuremisohus olevate keelte hulka.[2] Norfuki keel on selgelt ohustatud (ingl definitely endangered), mis tähendab, et lapsed ei õpi enam keelt emakeelena.[3]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad ühest kümneni:

Ükswan

Kakstu

Kolmthrii

Nelifoor

Viisfiiw

Kuussiks (seks)

Seitsesewen

Kaheksaiet

Üheksaniin

Kümmeten

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Norfuki keel kasutab ladina tähestikku. Keelt ei kasutata aga väga palju kirjas, see on pigem suuline keel. Sõnavara sarnaneb suurel määral inglise keele sõnavaraga. Fonoloogiliselt sarnaneb see Austraalia inglise keelega.

Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Norfuki ja Austraalia inglise keele lühikeste täishäälikute võrdlus.[4]

Norfuki keel Austraalia inglise keel
I I
e-æ e
a a
æ,-æ æ
ʊ ʊ
ɔ ɒ

Norfuki ja Austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja diftongide võrdlus.

Norfuki keel Austraalia inglise keel
i:-ɪi ɪi
eɛ-e æɪ-eɪ
ɒ əu
ɔ ɔ
ɐu au

Asesõnad[4][muuda | muuda lähteteksti]

Nimetav kääne Osastav kääne Omastav kääne Possessiiv
Ainsus
I isik Ai Mii Mais Main
II isik Yu Yuu Yus Yuen
III isik (meessoost) Hi Hem His His
III isik (naissoost) Shi Her Her Hers
Seda Et
Duaalsus
I isik (inklusiivne) Himii Himii Himiis Himiis
I isik (eksklusiivne meessoost) Miienhem Miienhem Auwas Miienhis
I isik (eksklusiivne naissoost) Miienher Miienher Auwas Miienhers
II isik Yutuu Yutuu Yutuu Yutuus
III isik Demtuu Demtuu Demtuus Demtuus
Mitmus
I isik Wi Aklan Auwas Auwas
II isik Yorlyi Yorlyi Yorlyis Yorlyis
III isik Dem Dem Dems Dems

Tegusõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna pöördelõpud tekkisid norfuki keeles paralleelselt inglise keele reeglitega. Lõpetamata tegevuse näitamiseks lisatakse sufiks -en (inglise keeles -ing). Näiteks: Ai woken – 'Ma töötan' (ingl I am working).

Sufiksit -en ei lisata sõnadele "mõtlema" (thort – 'mõtlen') ja "kaotama" (lors – 'kaotan'). Need on tulnud ingliskeelsetest sõnadest thought (sõna "mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja lost (sõna "kaotama" mineviku 2. põhivorm).

Sufiksit -en kasutatakse ka omadussõnadega. Näiteks: Ai rinklen en yu bolbieden – 'Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned' (ingl I am getting wrinkled and you are getting bold).[5]

Keelenäited[6][muuda | muuda lähteteksti]

Wut a way you? – 'Kuidas sul läheb?'

Webout you gwen? – 'Kuhu sa lähed?'

Lubbe side is. – 'Jäta see sinna, kus see on.'

Lisaks[muuda | muuda lähteteksti]

Siin veebilehel saab kuulata piiblilugu norfuki keeles.

Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka kreoolkeel, sest keeles on palju kreoolkeeltele mitteomaseid tunnuseid. Näiteks on norfuki keeles omadussõnade võrdlusastmed, palju eessõnu ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja enesekohased asesõnad. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad Kariibi ja teiste inglise keele põhiste kreoolkeeltega.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1] Ethnologue Kasutatud november 2013
  2. [2] ABC Kasutatud november 2013
  3. http://www.unesco.org/new/en/culture/themes/endangered-languages/atlas-of-languages-in-danger/
  4. 4,0 4,1 "A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2" (lk 797)
  5. B. Nobbs. 1986. "A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. "(lk 621)
  6. "Discover Norfolk Island". Vaadatud november 2013.
  7. Peter Mühlhäusler"On the Origins of Pitcairn-Norfolk"