Norfuki keel

Norfuki keel (Pitcairn-Norfolk)
Piirkonnad	Norfolki saar, Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži, Pitcairn
Kokku kõnelejaid	502 (2008)
Keelesugulus	Kreoolkeel inglise kreoolkeeled Vaikse ookeani keeled norfuki keel
Keelekoodid
ISO 639-1	pih

Norfuki keel (ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English) on inglise keele põhine Vaikse ookeani kreoolkeel. Keelt kõneldakse enamasti Norfolki saarel, vähem ka Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil ja Pitcairni saarel. 2007. a lisas UNESCO norfuki keele väljasuremisohus olevate keelte hulka. Norfuki keel on selgelt ohustatud (ingl definitely endangered), mis tähendab, et lapsed ei õpi enam keelt emakeelena.

Arvsõnad

Arvsõnad ühest kümneni:

Üks – wan

Kaks – tu

Kolm – thrii

Neli – foor

Viis – fiiw

Kuus – siks (seks)

Seitse – sewen

Kaheksa – iet

Üheksa – niin

Kümme – ten

Grammatika

Norfuki keel kasutab ladina tähestikku. Keelt ei kasutata aga väga palju kirjas, see on pigem suuline keel. Sõnavara sarnaneb suurel määral inglise keele sõnavaraga. Fonoloogiliselt sarnaneb see Austraalia inglise keelega.

Täishäälikud

Norfuki ja Austraalia inglise keele lühikeste täishäälikute võrdlus.

Norfuki keel	Austraalia inglise keel
I	I
e-æ	e
a	a
æ,-æ	æ
ʊ	ʊ
ɔ	ɒ

Norfuki ja Austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja diftongide võrdlus.

Norfuki keel	Austraalia inglise keel
i:-ɪi	ɪi
eɛ-e	æɪ-eɪ
ɒ	əu
ɔ	ɔ
ɐu	au

Asesõnad

	Nimetav kääne	Osastav kääne	Omastav kääne	Possessiiv
Ainsus
I isik	Ai	Mii	Mais	Main
II isik	Yu	Yuu	Yus	Yuen
III isik (meessoost)	Hi	Hem	His	His
III isik (naissoost)	Shi	Her	Her	Hers
Seda	–	Et	–	–
Duaalsus
I isik (inklusiivne)	Himii	Himii	Himiis	Himiis
I isik (eksklusiivne meessoost)	Miienhem	Miienhem	Auwas	Miienhis
I isik (eksklusiivne naissoost)	Miienher	Miienher	Auwas	Miienhers
II isik	Yutuu	Yutuu	Yutuu	Yutuus
III isik	Demtuu	Demtuu	Demtuus	Demtuus
Mitmus
I isik	Wi	Aklan	Auwas	Auwas
II isik	Yorlyi	Yorlyi	Yorlyis	Yorlyis
III isik	Dem	Dem	Dems	Dems

Tegusõnad

Tegusõna pöördelõpud tekkisid norfuki keeles paralleelselt inglise keele reeglitega. Lõpetamata tegevuse näitamiseks lisatakse sufiks -en (inglise keeles -ing). Näiteks: Ai woken – 'Ma töötan' (ingl I am working).

Sufiksit -en ei lisata sõnadele "mõtlema" (thort – 'mõtlen') ja "kaotama" (lors – 'kaotan'). Need on tulnud ingliskeelsetest sõnadest thought (sõna "mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja lost (sõna "kaotama" mineviku 2. põhivorm).

Sufiksit -en kasutatakse ka omadussõnadega. Näiteks: Ai rinklen en yu bolbieden – 'Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned' (ingl I am getting wrinkled and you are getting bold).

Keelenäited

Wut a way you? – 'Kuidas sul läheb?'

Webout you gwen? – 'Kuhu sa lähed?'

Lubbe side is. – 'Jäta see sinna, kus see on.'

Lisaks

Siin veebilehel saab kuulata piiblilugu norfuki keeles.

Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka kreoolkeel, sest keeles on palju kreoolkeeltele mitteomaseid tunnuseid. Näiteks on norfuki keeles omadussõnade võrdlusastmed, palju eessõnu ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja enesekohased asesõnad. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad Kariibi ja teiste inglise keele põhiste kreoolkeeltega.