Isik (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia

Isik on üks öeldise grammatiline kategooria. Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

  • Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme.

Mina õpin eesti filoloogiat; Teie soovite poodi minna; Sajab; Hooplevad, et võitsid kuldkarika.

  • Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega.

Maria kirjutab luuletusi; Hulk lapsi jälgis teatrietendust.

  • Esimene isik on kõneleja.
  • Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub.
  • Kolmas isik on see, kellest räägitakse.

Isik ja arv[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsus:

  1. mina ~ ma
  2. sina ~ sa
  3. tema ~ ta

Mitmus:

  1. meie ~ me
  2. teie ~ te
  3. nemad ~ nad
  • Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on
  1. mina ~ ma
  2. sina ~ sa
  3. meie ~ me või mina + substantiiv(id)
  4. teie ~ te või sina + substantiiv(id)

(Me) sööme; (Sa) harjutad; (Te) karjute; (Sina, tüdruk) tuled mulle appi.

  • Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.

Grupp turiste vaatleb monumenti; Täna külmetab.

Õppigem hoolega; Astugem kiiresti; Laulgem valjemini.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.