Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk

Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk on Pärnus Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamisele 23. veebruaril 1918 pühendatud mälestusmärk.

Mälestusmärgi ideekonkursi võitis töö "Rõdu", mis kujutab graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu ja mille autorid olid Kunstnike Liidu liige Kaarel Eelma, Näitlejate Liidu liige Mart Aas ja arhitekt Mikk Mutso. Algse Endla rõdu olid projekteerinud Georg Hellat, A. Jung ja E. von Wolffeldt. Monumendi paigutuse suhtes tekkis algselt vaidlusi, kas asetada see Pärnu hotelli ette Aia tänavale või autorite poolt ette nähtud kohale Rüütli platsil. Mõlemal kohal olid oma plussid ja miinused, kuid lõpuks toodi välja tähtsaim: tegemist ei ole mälestusmärgiga asukohale, vaid millelegi muule, mis on olulisem.

Autorite mõte oli luua mälestusmärk, millel oleks esindusfunktsioon: paraadid, tähtpäevad ja teised ametlikud sündmused. Sama tähtis oli monumendi avalike ürituste funktsioon. "Rõdu" pidi olema hea esinemis- ja kontserdikoht, kõnepult, koht kokkusaamiseks, jalutamiseks. Mälestusmärk pidi andma edasi sündmuste vaimsust vabariigi väljakuulutamise ajal. Kuna Endla teatri rõdult loeti esmakordselt ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, oligi selle elusuuruse jäljendi mõte parim.

Autorid rõhutasid ka etteloetud iseseisvusmanifesti, mille tekst on Eesti iseseisvuse üks tähtsamaid kirjutisi. Samas ei ole palju inimesi, kes oleks seda lugenud või sellest isegi kuulnud. Seega austusest tolleaegsete helgete peade kollektiivse loomingu vastu on autorid lisanud mälestusmärgile suure, originaalkujunduse ja -sõnastusega manifesti, lisaks Eesti Keele Instituudi asjatundjate poolt tänapäevasemasse keelde kohandatud tekstivariandi ning ka pimedate punktkirjas teksti väegnägijatele. Autorite sõnul oli mälestusmärgil oleva sõnumi ehk manifesti teksti nähtavaks tegemine monumendi üks tähtsamaid tahke. Veel rõhutasid nad, et nende jaoks oli ja on siiani oluline sündmus ise, selle koht ja vaimsus, sest nüüd võib iga eestlane seisatada ja lugeda manifesti Eestimaa rahvastele, mis kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Mälestusmärgi ideekavandite konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärgi rajamiseks võttis Pärnu Linnavolikogu 17. märtsil 2005[1] vastu otsuse, et Pärnusse peab kerkima Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk ning tegi mälestusmärgi kavandite konkursi korraldamise ülesandeks Pärnu Linnavalitsusele. 10. oktoobril 2005 kuulutas Pärnu Linnavalitsus konkursi avatuks. Ideekavandite konkursi eesmärk oli leida Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärgile sobivaim skulpturaalne ja arhitektuurne lahendus ning see pidi tähistama iseseisvuse väljakuulutamist Pärnus 23. veebruaril 1918.

Võimalike mälestusmärgi kohtadena nähti konkursi tingimustes ette Endla teatri esist väljakut, Aia-Vanapargi-Kuninga-Karja tänavate lõikumiskohta või paika, kus 23. veebruaril 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik ehk praeguse hotell Pärnu esist. Konkursist osavõtja võis valida tema ideele või kontseptsioonile sobiva asukoha nende asukohtade seast. Keelatud ei olnud esitada ideekavandeid ka mitmele asukohale. Vajadusel soovitati anda ideelahendus mälestusmärki ümbritseva linnaruumi kujundamiseks. Mälestusmärgi materjalide valik oli autoritele vaba.

Konkursi preemiafondiks määrati 100 000 krooni, millest I preemia väärtuseks määrati 50 000 krooni ning II ja III preemia väärtuseks vastavalt 30 000 ja 20 000 krooni.

Võidutööde autorite avalikustamine toimus 23. veebruaril 2006. aastal Pärnu Linnavalitsuse saalis Uus tn 4 toimunud avalikul koosolekul.

Komisjoni, mille esimees oli Pärnu linnapea Mart Viisitamm, kuulusid veel Pärnu abilinnapea Mart Alliku, Pärnu linnaarhitekt Ülar Saar, linnakunstnik Janno Poopuu, Riigikogu liikmed Trivimi Velliste ja Mark Soosaar, kunstiteadlane Heie Treier, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Margit Mutso, Tartu Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes ja Pärnu Linnavolikogu liige Jüri Kask. Komisjoni sekretäriks oli Pärnu Linnavalitsuse kantselei sekretär-asjaaja Jane Avamere ning varuliikmeks Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja.

Esimese auhinna sai töö märgusõnaga "Rõdu", mis kujutas enesest ajaloolist treppidega versiooni omaaegse Endla teatri sissepääsust.

Teine auhinna sai töö märgusõnaga "Pärnu püramiid", mis kujutas obeliskilaadset sammast.

Kolmanda auhinna sai töö märgusõnaga "Rõdu", mis oli esimese auhinna saanud töö modernistlikumaks, abstraheeritumaks versiooniks, kujutades enesest peegelduva pinnaga kujutist omaaegse Endla teatri sissepääsust.

Konkursile laekus 26 tööd, mis avati 8. veebruaril 2006 kell 12.00 mälestusmärgi ideekavandite konkursi komisjoni poolt. Komisjon tunnistas kõigile tingimustele vastavaks ja kvalifitseeris 25 tööd.

Ideekavandite konkursi tingimused nägid ette, et

  • konkurss oli avalik, anonüümne ja üheetapiline ning toimus eesti keeles.
  • komisjonil on õigus muuta konkursi tingimusi tööde esitamise tähtaja esimese poole jooksul, avaldades vastavad muudatused samalaadselt konkursi tingimuste avaldamisega.
  • konkursist osavõtt oli vaba, välja arvatud piirang, et konkursist ei tohtinud osa võtta komisjoni esimees, liikmed, eksperdid ja isikud, kes olid konkursi korraldamise tõttu eelistatud olukorras ja oleksid võinud mõjutada komisjoni otsuseid.
  • kui konkursi tingimustele vastavate tööde arv oleks osutunud võrdseks või väiksemaks kui preemiate arv + kolm tööd, oleks komisjonil ühehäälse otsuse põhjal olnud lubatud jätta osaliselt preemiaid välja andmata ja preemiasummasid ümber jagada. Samas esimese preemia suurust vähendada ei olnud õigust
  • preemiad tuli välja maksta välja kahe kuu jooksul pärast konkursi tulemuste avalikustamist korraldaja poolt ning preemiasummad kuulusid maksustamisels vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
  • Pärnu Linnavalitsus võttis vastutuse esitatud võistlustööde kahjustuste või nende kadumamineku puhul ajal, kui need olid tema valduses.
  • konkursi läbiviimiseks ja võitjate väljaselgitamiseks moodustati 9-liikmeline komisjon, nimetati 1 varuliige ja sekretär.
  • otsustamisel omasid hääleõigust komisjoni esimees ja liikmed. Sekretäril hääleõigus puudus. Hääletamine oli komisjoni koosolekul avalik. Varuliige võis osaleda komisjoni koosolekutel, kuid omas hääleõigust üksnes põhiliikme asendamise korral.
  • komisjon võis konkursitööde hindamisele vajadusel kaasata eksperte. Eksperdil oli õigus osa võtta komisjoni koosolekutest, kuid tema arvamus oleks olnud komisjonile soovituslik ja tal puudus otsustamisel hääleõigus.
  • osavõtjatel oli õigus esitada ainult kirjalikke küsimusi, arvestades anonüümsuse nõuet. Küsimuste esitamise viimane tähtaeg oli 30. november 2005
  • Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond pidi vastama küsimustele kirjalikult, saates vastused kõigile vastamise hetkeks konkursi tingimused välja võtnud isikutele. Vastused avaldati hiljemalt 24. oktoobril 2005 ka Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee. Samuti sai küsimusi ja vastuseid lugeda tööpäevadel Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnas Uus 5, Pärnu.
  • esitatava töö vajaliku mahuna eeldati mälestusmärgi asukoha näitamist asendiplaanil, perspektiivvaateid mälestusmärki iseloomustavatest suundadest, maketti (M1:100) ning seletuskirja.
  • Esitatav töö pidi olema vormistatud jäigale alusele kinnitatud paberil, vabas formaadis. Jooniste ja maketi kvaliteet pidi olema esinduslik ja võimaldama korraldajal demonstreerida võistlustöid. Seletuskiri tuli esitada jooniste lisana trükitult formaadis A4.

Konkursitööde esitamine lõppes 30. jaanuaril 2006 kell 16.00.

Töö vastuvõtmisel pidi vastuvõtja kirjutama pakendile töö saabumise järjekorranumbri, kuupäeva ja kellaaja ning andma konkursitöö üleandjale samade märgetega kviitungi. Posti või kullerteenuse teel saadetud tööd registreeriti nende saabumisel analoogselt. Registreerimise kviitung ja postitamise või kullerteenuse kviitung pidi olema aluseks tööde tagastamisel.

Võistlus oli anonüümne ja märgusõnaline. Kõik üksikud joonised ja seletuskiri pidid olema varustatud märgusõnaga (embleem või numbrikombinatsioon ei olnud lubatud). Tööde esitamise hetkel pidid kõik materjalid olema ühes kinnises, ilma väliste eraldusmärkideta pakendis pealkirjaga “Pärnu mälestusmärk”.

Pakendisse tuli lisada kaks märgusõnaga varustatud kinnist ja läbipaistmatut ümbrikku: ühes ümbrikus märkega "Nimekaart" esitatakse töö tegijate nimed ja aadressid ning viide, kellele kuulub töö autoriõigus ning teine ümbrik, märkega "Aadresskaart", pidi sisaldama aadressi auhindamata tööde tagastamiseks.

Posti teel saadetavate tööde puhul tuli tööde vastuvõtjal tagada saatja anonüümsus. Konkursitööde vastuvõtja ei tohtinud olla komisjoni esimees, sekretär, liige ega varuliige.

Saabunud konkursitööd avati komisjoni esimesel istungil. Avamisel koostati tööde avamise protokoll, milles fikseeriti tööde koguarv, iga töö kohta saabumise järjekorranumbrile vastav märgusõna ning märgusõnale vastav töö koosseis. Avamise protokoll avalikustati.

Iga komisjoni koosolek fikseeriti eraldi tööprotokolliga, mis ei kuulu avalikustamisele, kui seadusandlusest ei tulene teisiti.

Komisjoni töö lõppes pärast võidutööde lihthäälteenamusega väljaselgitamist ja selle otsuse fikseerimist märgusõnaliselt lõpp-protokollis. Lõpp-protokoll avalikustati. Võistluse küsimused ja vastused säilitati lõpp-protokolli lisana.

Pärnu Linnavalitsus organiseeris pärast avalikku koosolekut kõigist hindamisele kuulunud töödest avaliku näituse.

Konkursi korraldajal oli õigus loobuda realiseerimiseks välja valitud töö kasutamisest, kui seda tingivad majanduslikud tingimused, töö realiseerimise liigne kulukus, investeerimisplaanide muutumine, kõrgemalseisvate riigiasutuste otsused või muud korraldajast sõltumatud asjaolud, mida loetakse tavapäraselt vääramatuks jõuks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]