Elementaarlause

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; loogika mõiste kohta vaata artiklit Elementaarlause (loogika)

Lause moodustajate ehituse põhjal liigitatakse laused elementaarlauseteks ja komplekslauseteks. Elementaarlause on lause, mille moodustajateks on sõnavormid ja fraasid.

Elementaarlause moodustajad[muuda | muuda lähteteksti]

Elementaarlause on lihtlause ehk lause, mis ei sisalda osalauseid. Elementaarlause moodustajad on sõnavormid (ühe ja sama lekseemi eri kuju) ja fraasid (sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest).

  • Fraasid koosnevad põhisõnast ja selle ühest või mitmest laiendist ning tähistavad lausega väljendatud situatsiooni komponente. Fraasid liigitatakse põhja sõnaliigi alusel järgmisteks tüüpideks:

tegusõnafraas: haaras lingist,

nimisõnafraas: imeline tants,

omadussõnafraas: väga ilus,

kaassõnafraas: üle aia,

määrsõnafraas: üsna palju,

hulgafraas: kaks meest.

  • Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi lekseem esineb. Näiteks tegi, teen, tehakse, tehtud, olen teinud on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm esineb tekstis sõnena.

Seega ei ole elementaarlause moodustajad osalaused (lause moodustaja, millel on omakorda lause kuju) ega sekundaartarindid (sõnade ühend, mis sisaldab tavaliselt tegusõna käändelist vormi).

Elementaarlause näiteid:

Koor laulab.

Venna kampsun on sinine.

Taevas on väga suur pilv.

Pall lendas kaugele.

Sportlane hüppas üle tõkke.

Aknasse visati kolm kivi.

Kass magab trepil.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kättesaadav: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2