Lauselühend

Allikas: Vikipeedia

Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.[1]

  • Palli mängides läks tal tuju paremaks;
  • Jõudnud poodi, tahtis ta natuke ringi vaadata.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Lauselühend on teisejärguline sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Lauselühendid pole laused. Neil on ühisjooni lausega aktantse koosseisu, aktantide vormi ja lause grammatiliste kategooriate osas.[2]

Lauselühendid jagunevad ehituse järgi:

Infiniittarind[muuda | muuda lähteteksti]

Infiniittarind on lauselühend, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. Infiniittarindi liigid:

1) da-tegevusnime tarindid, mille peasõna on

2) ma-tegevusnime tarindid, mille peasõna on

3) des-vormi tarind, mille peasõna on

  • des-vorm: Bussiga sõites kuulasin palju muusikat

4) kesksõnatarindid, mille peasõna on

  • v-vorm: Raamatu pealkiri peab olema tabav
  • tav-vorm: See toit on täitsa söödav
  • nud-vorm: Tööst väsinud isa võttis puhkuse välja
  • tud-vorm: Maailm oli uudistest šokeeritud

Absoluuttarind ehk verbita lauselühend[muuda | muuda lähteteksti]

Absoluuttarind on sekundaartarindi liik, millel puudub selge morfoloogiline peasõna. Absoluuttarind tähistab põhilause sündmusega samaaegset sündmust ja esineb lauses vaba laiendina.

  • Mari sõitis Tartusse, seljakott õlal, raha taskusse rullitud.
  • Suuremaks kasvades taipas Indrek Andrese sõnu.


Absoluuttarindit sisaldavast lausest on välja jäetud tegusõna olema, näiteks:

  • Tüdruk tuli peole, pea (oli) püsti/ helesinine kleit (oli) seljas/ kübar (oli) peas/ stiilsed kingad (olid) jalas.

Need nud- ja tud-tarindid, millesse pole kuidagi võimalik sõnavormi olles lisada, polegi tegelikult nud- ja tud-lühendid, vaid hoopis verbita lauselühendid. Näiteks:

  • Vanaisa tukkus, pea alla vajunud.

Lauselühend on lauses lauseliige[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alus: Hingata tähendab elada – Mis? tähendab elada
  • Sihitis: Mari tahtis televiisorit vaadataMari tahtis mida?
  • Öeldistäide: Mati oli ootamisest tüdinenud. – Mati oli ootamisest missugune?
  • Määrus: Isa tuli koju, suur kott käesIsa tuli koju millisena? kuidas?
  • Täiend: Lamades kirjutamine rikub käekirja – Mismoodi? Milline? kirjutamine rikub käekirja

Määruslike lauselühendite kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • des-lühendiga väljendatakse põhitegevusega samaaegset tegevust: Bussiga sõites kuulasin palju muusikat
  • nud- ja tud-lühendiga väljendatakse põhitegevusele eelnevat tegevust: Lõpetanud lugemise, hakkas ta süüa tegema.
  • des-lühendiga väljendatakse ka põhitegevusele vahetult eelnevat või vahetult järgnevat tegevust: Jõudes = jõudnud mõtetega nii kaugele, tundis naine piinlikkust. Mari tuli külla ainult natukeseks, lahkudes tunni aja pärast.
  • des-lühendi eitava vastena võiks kasutada mata-lühendit, mitte mitte + des-lühendit: Leidmata kirsstomateid Comarketist, läksin Rimisse, vrd Mitte leides kirsstomateid Comarketist, läksin Rimisse
  • maks-lühend on samatähenduslik et + da-tegevusnimega: Et saada eksamil head tulemust, peab palju õppima = Saamaks eksamil head tulemust, peab palju õppima.

Lauselühendi kirjavahemärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Alati eraldatakse koma(de)ga[muuda | muuda lähteteksti]

  • Järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud-, ja mata-lühendid:
    • Marjad, osalt korjatud, osalt korjamata, rippusid põõsa küljes.
    • Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema.
  • Määruslikud nud- ja tud-lühendid:
    • Teinud päevast päeva rasket tööd, otsustas Mari puhkuse ajaks soojale maale sõita.
    • Söönud kõhu täis, heitsin magama.
    • Teiste juttudest hirmutatud, hakkas laps nutma.
    • Uudised vaadatud, jäi vanaisa tugitooli tukkuma.
    • Kalle, uksed hoolega lukku keeranud, järgnes sõpradele kiirel sammul.
  • Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lauselühendi algul:
    • Oodates bussipeatuses bussi, ümises tütarlaps tuntud laulu.
    • Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda.
  • Kahemõttelised lauselühendid:
    • Värv imendus kiiresti, laiali valgumata – ilma komata võib lausest aru saada, et värv imendus nii, et ei valgunud kiiresti laiali

Enamasti eraldatakse koma(de)ga[muuda | muuda lähteteksti]

Verbita lauselühendid:

  • Ukse taga seisis poiss, seenekorv käes.
  • Õpetaja astus klassi ette, päevik käes ja prillid ninal.
  • Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale.

Kunagi ei eraldata komaga[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestäiendina esinevaid lühendeid:
    • Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti.
    • Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi.
  • da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendeid:
    • Vanaema tahab poodi minna.
    • Poisid läksid õue lumememme ehitama.
    • Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii.
  • Lühemaid verbita lauselühendeid, näiteks selliseid, mis väljendavad tegevuse viisi:
    • Ta käib kogu aeg nina maas.
    • Suu täis ( = täis suuga) ei räägita.
  • Põhilause ees paiknevaid määruslikke des- ja mata-lühendeid, kui peasõna on lühendi lõpus:
    • Klassiruumi astudes tervitas õpetaja sõbralikult lapsi.
    • Kontorisse tulles ütles mees, et ei võtnud passi kaasa.
    • Süües kasvab isu.
    • Tervislikult toitudes on ka enesetunne parem.
    • Tagasi vaatamata jooksis ta minema.
  • Kirja lõpus sõna lugupidamisega, austusega, tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime:
    • Tervitades Peeter.
    • Lugupidamisega Peeter Tamm.
    • Jõudu soovides Mari Kask.
  • Kaassõnastunud verbivorme hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega); seda ka lauselühendi algul:
    • Alates 10. jaanuarist ( = 10. jaanuarist peale) hakkab kehtima uus tunniplaan.
    • See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga.
    • Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja.
    • Mees mõtles endiselt positiivselt vaatamata kõigele läbielatule.
  • valt-lühendit:
    • Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja.
    • Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma.
    • Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn.

Komaga ei pruugi eraldada[muuda | muuda lähteteksti]

  • maks- ja tuna-lühendeid. Soovi korral võib järgida des- ja mata-lühendi reegleid:
    • Kurnatuna pikast tööpäevast(,) oli ema meeleolu paha.
    • Solvavatest sõnadest lööduna(,) tahtis Malle omaette olla.
    • Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema(,) leidmaks probleemile lahendust.
    • Saamaks teada poja käitumise tagamaid(,) peab ema suhtuma lapsesse mõistvalt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. [1] (vaadatud 16.08.2012)
  2. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut