Fraas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Fraas (muusika)

Fraas on üks lause moodustaja. Fraas on sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest.

Sõnavormid kuuluvad lauses kokku ja moodustavad ühe terviku, see tähendab fraasi, kui

  • selle terviku kohta saab küsida küsimuse,
  • see tervik on lauses asendatav asesõnaga.

Näiteks lause Väikesed lapsed laulavad üllatavalt hästi kohta saab küsida kes? teeb mida? kuidas?. Nendele kolmele küsimusele vastates leiame fraaside piirid - need sõnad, mida kasutame küsimustele vastamiseks, kuuluvadki lauses kokku ning moodustavad fraasi.

Seega

Fraasi struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Fraas koosneb peasõnast ehk põhisõnast ja selle ühest või mitmest laiendist ehk laiendliikmest. Fraas on seega nagu laiendatud sõna.

Fraasi laiend võib omakorda olla iseseisev fraas. See tähendab, et üks suurem fraas võib sisalda mitu väiksemat fraasi.

Näiteks: eriti suur torm on nimisõnafraas, mille peasõna on torm. Lisaks sisaldab see nimisõnafraas omadussõnafraasi eriti suur, mille peasõna on suur.

Fraasi peasõna ja laiendi kokku kuulumise seisukohalt on olulised lause moodustajate vahelised grammatilised seosed, täpsemalt rinnastus ja alistus. Predikatsiooniseos fraasi puhul võimalik ei ole - see avaldub ainult lauses.

Fraasid jagunevad

Fraasi tuumsõna[muuda | muuda lähteteksti]

Fraaside tuumaks on kas mingi muu sõnaliigi sõna kui verb või siis verbi käändeline vorm.

Fraaside omadused olenevad ennekõike tema tuuma sõnaliigist ning fraase nimetataksegi tema tuumsõna liigi järgi.

Näiteks lauses Väike poiss magas magusasti on fraas väike poiss nimisõnafraas, sest selle süntaktilised omadused (nt lauseliikmelisuse) määrab nimisõna poiss, fraas üsna magusasti aga on määrsõnafraas, sest tema tuumaks on määrsõna magusasti.

Nagu lause tuum võib toimida üksi lausena , nii ka fraasi tuum võib esineda ilma laiendita , ühesõnalise fraasina, nt poiss ja magusasti lauses Poiss haigutas magusasti.

Fraasilisuse määramise seisukohast pole seega oluline, kas sõnal on konkreetses lauses laiendeid või mitte, vaid see, kas tal saab või ei saa olla laiendeid. Sõnad, mis pole laiendatavad, nt üsna fraasis üsna magusasti, pole fraas.

Fraaside liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Fraase liigitatakse peasõna sõnaliigi järgi. Seda siiski ainult põhijuhtudel, sest sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on arvesse võetud neidki tunnuseid, mis lause fraasistruktuuri seisukohast olulised pole, nt seda, kas sõna täidab asendavat funktsiooni või mitte. Lisaks on sõnaliike, mille esindajad jäävad fraasi struktuurist üldse välja, iseloomustades situatsiooni kui tervikut.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.