Fraasi laiendosa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Fraasi laiendosa on sõna või fraas, mis laiendab fraasi peasõna. Fraas on lause moodustaja.

Fraaside liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Fraase liigitatakse peasõna sõnaliigi järgi.

Eri liiki fraaside laiendosad[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõnafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna tähendusest sõltub tema laiendite olemasolu, tähendus ja vorm. Tegusõna laiend võib olla lauses mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend.

  • Seotud laiendid sõltuvad tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses Tiina [rääkis emaga] on määrus emaga tegusõna rääkima seotud laiend.
  • Vabad laiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses Tiina [rääkis toas] on määrus toas tegusõna rääkima vaba laiend.

Nimisõnafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nimisõnafraasi laiendosa on lauses täiend, mis iseloomustab fraasi peasõnaga väljendatud asja, nähtust või olendit. Täiendi liigid on
    • Omadussõnaline täiend: [Väike poiss] sööb saia, kus nimisõna poiss on nimisõnafraasi peasõna ning väike on selle omadussõnaline täiend.
    • Nimisõnaline täiend omastavas käändes: [Venna raamat] on kadunud, kus nimisõna raamat on nimisõnafraasi peasõna ja venna on selle täiend omastavas käändes.
    • Määrustäiend: [Kiri sõbralt] üllatas mind", kus nimisõna kiri on nimisõnafraasi peasõna ja sõbralt määrustäiend.
  • Nimisõnafraasi laiend võib olla ka lisand, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis fraasi peasõnagi: [Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn], asub Soome lahe kaldal.

Omadussõnafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnafraasi laiendosa on lauses määrus.

Omadussõnafraasi laiendosa võib väljendada situatsiooni osalist, situatsiooni ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid või kvalitatiivseid karakteristikuid ja olla ehituselt

Määrsõnafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

Määrsõnafraasi laiendosa on lauses määrus:

  • Ameerika on [väga kaugel], kus kaugel on fraasi peasõna ja väga on määrus.
  • Ta tuleb [üsna varsti], kus varsti on peasõna ja üsna on määrus.

Hulgafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

Hulgafraasi laiendosa on nimisõna, mis nimetab neid objekte, mille hulgast on juttu: Õues seisis [hulk mehi] , kus hulk on fraasi peasõna ja mehi on selle laiend.

  • Kui hulgafraasi peasõna on käändsõna, siis selle laiend on lauses täiend: [Kolme koera] mänguasi, kus arvsõna kolm on fraasi peasõna ja koera on täiend.
  • Kui hulgafraasi peasõna on määrsõna, siis selle laiend on lauses määrus: Tal on [vähe raha], kus määrsõna vähe on fraasi peasõna ja raha on määrus.

Hulgafraasile on iseloomulik, et nimetavas käändes või muutumatut hulgasõna laiendab osastavas käändes laiend. Seega laiend sõltub põhjast – tegemist on sõlttäiendiga: [viis õuna] kukkus puu otsast alla.

Muudes käänetes hulgasõna laiendab samas käändes laiend – laiend ühildub fraasi peasõnaga käändes: "[viiele õunale] leidus ostja."

Kaassõnafraasi laiendosa[muuda | muuda lähteteksti]

Kaassõnafraasi peasõnaks on ees- või tagasõna ja seda laiendab nimisõna või nimisõnafraas: Proua jalutas [mööda tänavat].

Kaassõnafraas erineb muudest fraasitüüpidest selle poolest, et kaassõna kui abisõna ei saa üksi toimida fraasi asemel: Mees nõjatus [vastu puud], vrd Mees nõjatus vastu.

Kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus. Teda laiendav nimisõna(fraas) ei ole iseseisev lauseliige (määrus või täiend), vaid käitub nagu sõnatüvi.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.
  • Erelt, Mati,Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus