Eesti kirjandus (toetusprogramm)

Allikas: Vikipeedia

"Eesti kirjandus" on Eesti Kultuuriministeeriumi rahastatud programm, mille eesmärk on eesti sõnakunsti arenguks soodsate tingimuste loomine, rahvuskultuuriliselt oluliste väärtteoste kättesaadavaks tegemine, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine.[1]

Programmi kaudu toetatakse:

  • rahvuskultuuriliselt oluliste teoste väljaandmist, sh eesti keele sõnaraamatute, laiemat huvi pakkuvate keelekäsitluste, kirjandus- ja kultuuriuurimuste, monograafiate, bibliograafiate, kultuurilooliselt oluliste albumite ja esseistika väljaandmist ning Kultuuriministeeriumi algatatud raamatukonkurssidel auhindu võitnud käsikirjade kirjastamist;
  • Eesti kirjanike esinemisi raamatukogudes ja koolides ning kohtumisi lugejatega;
  • eesti kirjanduse eksporti ja rahvusvahelistumist toetavaid tegevusi ning rahvuskultuuriliselt oluliste teoste tõlgete väljaandmist;
  • rahvusvahelise mõõtmega kirjandusfestivalide ja -ürituste läbiviimist Eestis;
  • kultuurialaste jätkuväljaannete ja eesti kultuuri tutvustava võõrkeelse perioodika väljaandmist;
  • väärtkirjanduse ja teiste rahvuskultuuriliselt oluliste tekstide digiteerimist ja e-raamatuna avaldamist.[2]

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi "Eesti kirjandus" tulemusel saab Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.[3]

2014. aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri "Lugu valgest varesest", Karl Ristikivi "Hingede öö", A. H. Tammsaare romaanisari "Tõde ja õigus", Friedebert Tuglase "Väike Illimar", Marie Underi "Sonetid", Eduard Vilde "Mahtra sõda". Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F. R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt teostest. [4]

2014. aasta lõpu seisuga olid neist enim loetud e-raamatud järgmised: "Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses" , "Libahunt", "Eesti rahva ennemuistsed jutud", "Mäeküla piimamees", "Elu ja armastus". [5]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kultuuriministeeriumi toetusprogramm "Eesti Kirjandus"". Kultuuriministeerium. Kasutatud 13. märtsil 2015.
  2. "Kultuuriministeeriumi toetusprogramm "Eesti Kirjandus"". Kultuuriministeerium. Kasutatud 13. märtsil 2015.
  3. "Uus ports kirjandusklassikat vormiti e-raamatuteks". Postimees, 17. detsember 2014. Kasutatud 13. märtsil 2015.
  4. "Uus ports kirjandusklassikat vormiti e-raamatuteks". Postimees, 17. detsember 2014. Kasutatud 13. märtsil 2015.
  5. "Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud". 18. detsember 2014. Eesti Rahvusraamatukogu. Kasutatud 13. märtsil 2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]