Elmar Järvesoo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Elmar Järvesoo (kuni 1935. aastani Elmar Gerberson, 22. märts 1909 Saarde vald, Pärnumaa7. detsember 1994 Ormond Beach, Florida) oli Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Pärnu Linna Poeglaste Gümnaasiumi. 1928. aasta kevadel siirdub vabatahtlikuna kaitseväkke, kus teenis pioneeripataljonis. Ta on lõpetanud Sõjakooli aspirantide klassi. Reservi arvatud 1930. aastal ja ülendati tehnilise väe lipnikuks gaasiasjanduse erialal[1].

Astus Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonda, mille lõpetas 1934. aastal. Tegelikul põllutöö praktikal oli Taanis. Töötas Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi stipendiaadina Soomes ja oli Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti assistendiks kuni asus 1937. aasta sügisel Põllutööministeeriumi stipendiaadina end täiendama agraarökonoomilistes ja eriti talutööde ratsionaliseerimise küsimustes Berliini ülikooli juurde[2]. 1939. aasta sügissemestril täiendas end Rootsi Põllumajandusülikooli Ultuna kampuses.

Elmar Järvesoo kaitses doktoriväitekirja Berliinis 1939. aastal Friedrich Wilhelmi Ülikoolis. Dissertatsiooni teemaks oli "Voraussetzungen und Richtlinien zur Mechanisierung der Landwirtschaft in Estland" ehk Eesti põllumajanduse mehhaniseerimise eeldusi ja sihtjoon. Juhendajateks professorid Deneker (põllumajandusmasinad ja -riistad) ja Ries (talutööde ratsionaliseerimine)[3]. Viibis teadustööl stipendiaadina mitmes välisriigis[4]. Väitekirja kaitsmisjärgselt oli ta Põllumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee teaduslik sekretär[5].

Kuni 1944 lahkumiseni oli dr. Järvesoo Põllumajandusliidu peanõunikuna Põllumajanduse Mehhaniseerimise Keskühistu nõukogu liige[6].

Pärast sõda täiendab end Massachusettsi riigiülikoolis Amherstis USA-s (1950–53), Põhja-Carolina põllumajandusülikoolis (1960–61) ning Harvardi ülikoolis Bostonis (1968–69). Järvesoo oli 1966. a. sügissemestril Soomes Fulbright professorina, õpetades seal Helsingi kaubanduskoolis ning Svenska Handelsskolas majandust. 1971/72 õppeaastal oli vahetusprofessorina Freiburg/Breissau ülikoolis Lääne-Saksamaal[7].

Tema abikaasa oli eesti kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, avalikkusele Eesti suurima eraannetajana tuntud Aino Järvesoo. Nende toetusel osteti Tartusse Baeri tänavale maja üliõpilasseltsile Liivika, mille liige oli Elmar Järvesoo 1937. aastast kuni surmani.

Kuulus haridusministrina Tõnis Kindi eksiilvalitsusse.

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige 1930. a.-st ja auliige 1990. aastast. Ta oli seltsi teadusajakirja Agronoomia toimetuse sekretär oktoobrist 1932 kuni veebruarini 1935[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.
  2. Uus Eesti, nr. 179, 6 juuli 1939.
  3. Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.
  4. Agronoomia, 1939 nr. 9
  5. Agronoomia, 1940, nr. 3
  6. Sakala, nr. 97, 28 juuni 1944
  7. Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö. Üliõpilasselts Liivika kirjastus Toronto, 2001. 236 lk.
  8. Karelson, M. 1990. Agronoomia 1920...1940. Agraarteadus I. 1, lk 9-18.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elmar Järvesoo – agronoomia doktor. Päevaleht, 6. juuli 1939, nr. 179, lk. 2.
  • Elmar Järvesoo; Leo Koobas (toim.) 1991. Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949. Toronto: Balti Ülikooli Eesti Selts.
  • Leo Koobas (2001). Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö. Üliõpilasselts Liivika Kirjastus: Toronto.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]