Mine sisu juurde

EMP ja Norra toetused

Allikas: Vikipeedia

EMP ja Norra toetused on Islandi, Liechtensteini ja Norra panus sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ning kahepoolsete suhete tugevdamisse 15 Euroopa Liidu riigiga Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Need toetused aitavad kaasa ka Euroopa põhiväärtuste, nagu demokraatia, sallivuse ja õigusriigi tugevdamisele.

EMP ja Norra toetuste aluseks on EMP leping. Selle lepingu kohaselt on Island, Liechtenstein ja Norra osa Euroopa ühtsest turust, mis võimaldab kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumist siseturul. EMP lepingus on sätestatud koostöö ühised eesmärgid sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks Euroopas ning Euroopa riikide vahelise koostöö parandamiseks.

Alates EMP lepingu jõustumisest on Island, Liechtenstein ja Norra mitme ELi ning EMP riigi sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aidanud. Toetused on kohale jõudnud finantsmehhanismi (1994–1998), finantsinstrumendi (1999–2003) ning EMP ja Norra toetuste (2004–2009, 2009–2014, 2014–2021) kaudu. Norra, Island ja Liechtenstein on aastatel 1994–2014 järjestikuste toetuskavadega kokku panustanud 3,3 miljardit eurot. Rahastamisperioodil 2014–2021 on lisatoetuseks saadaval 2,8 miljardit eurot. Kolm doonorriiki panustavad oma suuruse ja SKT järgi. Sellest tulenevalt moodustab Norra 97,7%, Island 1,6% ja Liechtenstein 0,7% 2014–2021 EMP ja Norra toetustest. Alates 2004. aastast on kaks eraldi mehhanismi: EMP toetused ja Norra toetused. EMP toetusi rahastavad kolm doonorriiki: Island, Liechtenstein ja Norra ning Norra toetusi rahastab vaid Norra.

Valikukriteeriumid

[muuda | muuda lähteteksti]

EMP ja Norra toetuste tingimused on kooskõlas ELi ühtekuuluvusfondi jaoks kehtestatud kriteeriumitega, mis on suunatud liikmesriikidele, mille rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta moodustab alla 90% ELi keskmisest. Rahastamisperioodil 2014–2021 on need riigid Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Tšehhi, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari. Enne 2004. aastat Euroopa Liiduga liitunud riike ei rahastata Norra toetustega; Kreekat ja Portugali rahastatakse seega vaid EMP toetustest.[3]

Kuidas see toimib?

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigepealt sõlmivad EL ja kolm doonorriiki vastastikuse mõistmise memorandumi toetuste kogusumma ja rahastamise jaotuse kohta igas abisaajariigis. Riikide eraldised põhinevad elanikkonna suurusel ja SKT-l elaniku kohta, mis teeb Poolast suurima abisaajariigi, millele järgneb Rumeenia. Malta on väikseim abisaajariik.

Seejärel peavad Island, Liechtenstein ja Norra läbirääkimisi iga abisaaja riigiga ning lepivad kokku, milliseid programme luua, nende eesmärgid ja igale programmile eraldatava summa. Kokkulepped põhinevad abisaajariikide riiklikel vajadustel ja prioriteetidel ning doonorriikidega tehtava koostöö ulatusel. Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse Euroopa Komisjoniga, et vältida dubleerimist ja tagada, et rahastamine oleks suunatud sinna, kus sellel on kõige suurem mõju. EMP ja Norra toetuste raames rakendatavad programmid peavad vastama inimõiguste, hea valitsemistava, jätkusuutliku arengu ning soolise võrdõiguslikkusega seotud ELi eeskirjadele ja standarditele.

ELi ning EMP ja Norra toetused täiendavad teineteist ning riiklikul tasandil haldab neid harilikult sama korraldusasutus. EMP ja Norra toetused rahastavad sageli projekte valdkondades, kus ELi või riigi toetused on harva kättesaadavad.

Iga riiklik teabekeskus vastutab programmide üldise haldamise eest abisaajariigis. Programmioperaatorid töötavad välja ja haldavad programme (sageli koostöös doonorriikide partneriga) ning otsustavad projektide rahastamise. Projektid valitakse harilikult pärast programmioperaatorite korraldatud taotlusvoore.[4]

Kahepoolse koostöö tugevdamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Üks kahest EMP ja Norra toetuste peamisest eesmärgist on abisaaja- ning doonorriikide vahelise koostöö ja suhete suurendamine. Abisaajariikide üksuste ja nende vastaspoolte vahelised partnerlused Islandil, Liechtensteinis ja Norras on toetuste põhiosa ning pakuvad ainulaadse võimaluse Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks.

Soodustatakse kahepoolset partnerlust avaliku ja erasektori institutsioonide vahel doonor- ning abisaajariikides. Kahepoolsete suhete tugevdamise eeltingimus on koostöö inimeste ja institutsioonide vahel haldus- ja poliitilisel tasandil ning erasektoris, akadeemilises maailmas ja kodanikuühiskonnas.

EMP ja Norra toetused 2014–2021

[muuda | muuda lähteteksti]
Joonis 1. EMP toetuste kogusumma 2014–2021
Joonis 2. Norra toetuste kogusumma 2014–2021

Ajavahemikuks 2014–2021 on toetusteks eraldatud 2,8 miljardit eurot. EMP toetusi (1,55 miljardit eurot) rahastavad ühiselt Island (3%), Liechtenstein (1%) ja Norra (96%) ning need jagunevad kõigi 15 riigi vahel. Norra toetusi (1,25 miljardit eurot) rahastab vaid Norra ning need jagunevad 13 riigi vahel, kes liitusid ELiga pärast 2003. aastat. Iga doonorriigi panus sõltub nende sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Toetusvaldkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajavahemikus 2014–2021 rahastatud viis prioriteetset valdkonda (PS) ja seotud 23 programmipiirkonda (PA) kajastavad Euroopa 2020. aasta strateegias määratud prioriteete – Euroopa Liidu kümneaastase majanduskasvu strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks – ning ELi 11 ühtekuuluvuspoliitika eesmärki. Eesmärk on aidata kaasa majanduskasvule ja tööhõivele, võidelda kliimamuutuste ning energiasõltuvusega, vähendades samal ajal vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Need edendavad ka kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd.

1. prioriteetne valdkond: innovatsioon, teadus, haridus ja konkurentsivõime

[muuda | muuda lähteteksti]

1. Äriarendus, innovatsioon ja VKE-d

2. Teadusuuringud

3. Haridus, stipendiumid, praktikad ja noorte ettevõtlus

4. Töö- ja eraelu tasakaal

5. Sotsiaaldialoog – inimväärne töö

2. prioriteetne valdkond: sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine

[muuda | muuda lähteteksti]

6. Euroopa tervishoiu probleemid

7. Romade kaasamine ja võimestamine

8. Riskirühma kuuluvad lapsed ja noorukid

9. Noorte osalemine tööturul

10. Kohalik areng ja vaesuse vähendamine

3. prioriteetne valdkond: keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitkogusega majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

11. Keskkond ja ökosüsteemid

12. Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek

13. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine


4. prioriteetne valdkond: kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava ning põhiõigused ja -vabadused

[muuda | muuda lähteteksti]

14. Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö

15. Kodanikuühiskond

16. Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus

17. Inimõigused – riiklik rakendamine

5. prioriteetne valdkond: justiits- ja siseasjad

[muuda | muuda lähteteksti]

18. Varjupaik ja ränne

19. Kinnipidamisasutused ja eeluurimisvangistus

20. Rahvusvaheline politseikoostöö ja kuritegevuse vastu võitlemine

21. Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine

22. Koduvägivald ja sooline vägivald

23. Katastroofide ennetamine ja nendeks valmisolek

EMP ja Norra toetuste 2014–2021 uueks funktsiooniks on noorte tööhõive fondi (65,5 miljonit eurot) ja piirkondliku koostöö fondi loomine (34,5 miljonit eurot). Need fondid toetavad Euroopa piiriüleseid ja riikidevahelisi projektialgatusi, et leida lahendusi mõnedele Euroopa ühistele probleemidele.

Kõik EMP ja Norra toetuste 2014–2021 programmid kestavad 30. aprillini 2024.

Koostöö ja välispartnerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Doonorprogrammi partneritel (DPP-d) on strateegiline roll programmi planeerimisel ja rakendamisel ning projekti partnerluse hõlbustamisel. Rahastamisperioodi 2014–2021 on kaasatud 21 doonorprogrammi partnerit (kaks Islandilt, üks Liechtensteinist ja 18 Norrast).

Doonorprogrammi partnerid on peamiselt avalikud asutused, millel on oma valdkonnas riiklikud volitused ja ulatuslik rahvusvaheline kogemus. Need doonorprogrammi partnerid on määratud doonorriikide algatusel.

Valitsustevahelistel organisatsioonidel ja osalistel on EMP ning Norra toetustes tähtis osa, sest nad jälgivad rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute järgimist kogu Euroopas. Need organisatsioonid pakuvad abi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega seotud valdkondades. Tagamaks, et EMP ja Norra toetuste programmid ning projektid vastaksid Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, on doonorriigid loonud strateegilised partnerlused kolme Euroopa partneriga, kes tegutsevad rahastamisperioodil 2014–2021 rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidena.

  • Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on seotud mitmete romade kaasamist ja põhiõiguste käsitlevate programmide ning projektidega. Toetused teevad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga koostööd ka kõrgetasemeliste põhiõigusealaste ürituste korraldamisel.
  • Euroopa Nõukogu (EN) on toetuste kõige laiaulatuslikum partner ja seotud mitme programmiga. Organisatsioon annab strateegilist ning tehnilist nõu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas.
  • Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on toetuste strateegiline partner hea valitsemistava valdkonnas ning on seotud mitme programmi ja projektiga.

EMP ja Norra toetused 2009–2014[3]

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajavahemikul 2009–2014 eraldati toetuste raames 1,8 miljardit eurot. EMP toetuseid (993,5 miljardit eurot) rahastasid ühiselt Island (3%), Liechtenstein (1%) ja Norra (96%) ning need jagunesid 16 riigi vahel. Norra toetuseid (804,6 miljardit eurot), mida rahastas vaid Norra, jagunesid 13 riigi vahel, mis liitusid ELiga pärast 2003. aastat. Hispaania sai ajavahemikul 2009–2014 ainult üleminekutoetust. Pärast 2013. aastal ELiga ühinemist sai Horvaatia 2014. aastal EMP liikmeks ning sellest tulenevalt EMP ja Norra toetuste abisaajariigiks.

Tabel 1. EMP ja Norra toetused 2009–2014

Riik EMP toetused Norra toetused Eraldised kokku Kasutatud %*
Bulgaaria 78 600 000 € 48 000 000 € 126 600 000 € 79,49%
Horvaatia 5 000 000 € 4 600 000 € 9 600 000 € 63,33%
Küpros 3 850 000 € 4 000 000 € 7 850 000 € 96,38%
Tšehhi 61 400 000 € 70 400 000 € 131 800 000 € 84,13%
Eesti 23 000 000 € 25 600 000 € 48 600 000 € 97,12%
Kreeka 63 400 000 € 0 € 63 400 000 € 86,28%
Ungari 70 100 000 € 83 200 000 € 153 300 000 € 57,76%
Läti 34 550 000 € 38 400 000 € 72 950 000 € 87,66%
Leedu 38 400 000 € 45 600 000 € 84 000 000 € 95,26%
Malta 2 900 000 € 1 600 000 € 4 500 000 € 98,76%
Poola 266 900 000 € 311 200 000 € 578 100 000 € 91,69%
Portugal 57 950 000 € 0 € 57 950 000 € 90,51%
Rumeenia 190 750 000 € 115 200 000 € 305 950 000 € 82,21%
Slovakkia 38 350 000 € 42 400 000 € 80 750 000 € 79,80%
Sloveenia 12 500 000 € 14 400 000 € 26 900 000 € 91,37%
Hispaania 45 850 000 € 0 € 45 850 000 € 89,46%
Kokku 993 500 000 € 804 600 000 € 1 798 100 000 € 85,11%

* % kasutatud abikõlblikust kogusummast. Andmete väljavõte 5. septembrist 2019 ja võib muutuda.

Allikas: EMP ja Norra toetuste perioodi 2009–2014 lõpu hinnang, kiirhinnang: lõplik aruanne, märts 2019.

Toetusvaldkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Joonis 3. Eraldatud vahendid prioriteetsete valdkondade kaupa

Ajavahemikul 2009–2014 eraldati EMP ja Norra toetused üheksale prioriteetsele valdkonnale (PS) ning 32 programmipiirkonnale (PA), nagu on toodud tabelis 2. Prioriteetsetele valdkondadele eraldatud vahendid on toodud alloleval joonisel.

Tabel 2. EMP ja Norra toetuste 2009–2014 prioriteetsed valdkonnad (PS) ning programmipiirkonnad (PA)

EMP toetused Norra toetused
Keskkonnakaitse ja -haldus

Integreeritud mere- ja siseveekogude haldamine

Elurikkuse ja ökosüsteemide teenused

Keskkonnaseire ning integreeritud planeerimine ja kontroll

Ohtlike ainete piiramine

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Kliimamuutused ja taastuvenergia

Energiatõhusus

Taastuvenergia

Kliimamuutustega kohanemine

Merendussektor

Keskkonna ja kliimamuutustega seotud teadusuuringud ning tehnoloogia

Keskkonnahoidlik tööstusinnovatsioon

Keskkonnahoidlik tööstusinnovatsioon

Kodanikuühiskond

Valitsusväliste organisatsioonide rahalised vahendid

Inimväärne töö ja kolmepoolne dialoog

Inimväärse töö ja kolmepoolse dialoogi ülemaailmne fond

Justiits- ja siseasjad

Koduvägivald ja sooline vägivald

Schengeni koostöö ning piiriülese ja organiseeritud kuritegevuse (sh inimkaubanduse ja liikuvate kuritegelike rühmituste) vastu võitlemine

Õigussuutlikkuse tugevdamine ja koostöö

Kinnipidamisasutused, sealhulgas vabadusekaotuseta karistused

Justiits- ja siseasjad

Inimese ja ühiskonna areng

Riskirühma kuuluvad lapsed ja noorukid

Kohalikud ja piirkondlikud algatused riiklike puuduste vähendamiseks ning sotsiaalse kaasatuse edendamiseks

Tervishoiualased algatused

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamine

Institutsiooniline raamistik varjupaiga- ja migratsioonisektoris

Inimese ja ühiskonna areng

Suutlikkuse suurendamine ja institutsiooniline koosöö abisaajariigi ning Norra riigiasutuste, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahel

Piiriülene koostöö

Tervishoiualased algatused

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamine

Kultuuripärandi kaitsmine

Kultuuri- ja looduspärandi säilitamine ning taaselustamine

Kultuuri ja kunsti mitmekesisuse edendamine Euroopa kultuuripärandi raames

Teadusuuringud ja stipendiumid

Prioriteetsete valdkondade uurimine

Stipendiumid

Teadusuuringud ja stipendiumid

Kahepoolne teaduskoostöö

Kahepoolne stipendiumiprogramm

Allikas: Blue Book 2009–2014

Koostöö kahepoolsete programmide ja projektide kaudu annab võimaluse teadmiste vahetamiseks, vastastikuseks õppimiseks parimatest tavadest ning ühiste põhimõtete väljatöötamiseks. Rahastamisperioodil 2009–2014 osales 23 doonorprogrammi partnerit (DPP-d) (20 Norrast, kaks Islandilt ja üks Liechtensteinist). Lisaks oli ka Euroopa Nõukogu mitmes programmis doonorprogrammi partner.

Sel perioodil rahastatud 7000 projektist enam kui 30% osalesid doonorprojekti partnerid. Doonorriikidest osales ligi 1000 partnerit (185 Islandilt, 11 Liechtensteinist ja 780 Norrast).

EMP ja Norra toetuste perioodi 2009–2014 lõpu hinnang heidab valgust toetustele 16 ELi riigis. Rahastamisperioodi 2009–2014 kohta on läbi viidud järgmised sõltumatud hindamised ja läbivaatamised.

EMP ja Norra toetuste tulemuste ja andmeportaalist saab lisateavet ajavahemikul 2009–2014 rahastatud programmide ja projektide kohta.

EMP ja Norra toetused 2004–2009[2]

[muuda | muuda lähteteksti]

ELi laienemisega 2004. aastal liitus ELi ja Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) kümme uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Laienemine nõudis Euroopa ühtekuuluvusse tehtavate panuste märkimisväärset suurendamist. Enamik uutest liikmesriikidest olid ELi keskmisest sotsiaalse ja majandusliku arengu tasemest märkimisväärselt madalamal.

EPM ja Norra toetused eraldasid ajavahemikul 2004–2009 1,3 miljardit eurot. EPM toetused (672 miljonit eurot) abistasid 15 abisaajariiki Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Norra toetused andsid 2004. aastal ELiga liitunud kümnele riigile täiendavad 567 miljonit eurot.

Lisaks nendele kahele mehhanismile eraldas Norra 68 miljonit eurot Norra kahepoolsete koostööprogrammide kaudu Bulgaariale ja Rumeeniale, kui need kaks riiki 2007. aastal ELiga ühinesid.

Norra eraldas suurima doonorina ligi 97% 2004.–2009. aasta kogurahastusest.

Toetusvaldkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2004–2009 said 1250 projekti EMP ja Norra finantsmehhanismide kaudu rahalist tuge. Neid projekte rahastati järgmiste toetusvaldkondade raames.

  • Keskkond ja jätkusuutlik areng
  • Euroopa kultuuripärandi säilitamine
  • Kodanikuühiskond
  • Schengen ja kohtuvõim
  • Tervis- ja lastehoid
  • Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ja inimressursside arendamine
  • Teadusuuringud ja stipendiumid
  • Piirkondlik ja piiriülene koostöö
  • Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine

Enam kui üks viiest toetatud projektidest olid partnerlusprojektid abisaajariikide üksuste ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel.

Fail:Financial Mechanism Office.png
EMP ja Norra toetused toetavad jätkuvalt koostöökoda, mis asub ÜRO puhvertsoonis Nikosia südames Küprosel. Kultuuri- ja hariduskeskus on muutunud tähtsaks kohtumispaigaks kogu saare organisatsioonidele.

EMP ja Norra toetuste perioodi 2004–2009 lõpu hinnang järeldas, et „EMP ja Norra toetused 2004–2009 on aidanud vähendada erinevusi Euroopas […] ja sellest saadav kohalik kasu on olnud märkimisväärne“ (Perioodi lõpu hinnang, Nordic Consulting Group, jaanuar 2012).

Rahastamisperioodi 2004–2009 kohta on läbi viidud järgmised sõltumatud hindamised ja läbivaatamised.

Finantsinstrument 1999–2003[2]

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajavahemikul 1999–2003 said Kreeka, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Portugal ja Hispaania EMP EFTA riikidelt (Island, Liechtenstein ja Norra) 119,6 miljonit eurot. Toetati projekte keskkonnakaitse, linnade uuendamise, linnapiirkondade reostuse, kultuuripärandi kaitse, transpordi, hariduse ja koolituse ning akadeemilise uurimistöö valdkonnas. Ligi 93% rahastusest kulutati keskkonnakaitsega seotud projektidele.

Laadige alla finantsinstrumendi 1999–2003 lõpparuanne.

Finantsmehhanism 1994–1998[2]

[muuda | muuda lähteteksti]

Finantsmehhanism 1994–1998 hõlmab Hispaaniat, Iirimaad, Kreekat, Põhja-Iirimaad ja Portugali. Toetati projekte keskkonnakaitse, hariduse ja koolituse ning transpordi valdkonnas. Lisaks projekti toetamiseks eraldatud 500 miljonile eurole anti 1,5 miljardit eurot laenude intressitoetuseks Euroopa Investeerimispangas (EIB).

Soome, Rootsi ja Austria, kes olid 1994. aastani EFTA liikmed, lahkusid ühingust ELiga ühinemiseks.

Euroopa Komisjon võttis kohustuse nende kolme riigi panuste eest finantsmehhanismi 1994–1998.

Finantsinstrumendi 1994–1998 lõpparuanne.

  1. "The European Economic Area Agreement (EEA)". 15.02.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Our history - EEA Grants". 15.02.2020.
  3. 3,0 3,1 "Which countries benefit?". 15.02.2020.
  4. "About the EEA and Norway Grants". 15.02.2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]