EMP ja Norra toetused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tahvel Ungaris Gödöllő ristimäel, mille restaureerimist rahastati Norra toetustest

EMP ja Norra toetused on kaht toetusmehhanismi (EMP toetused ja Norra toetused) ühendav programm, mille raames toetavad Norra, Island ja Liechtenstein rahaliselt Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist ning nende riikide kahepoolsete suhete tugevdamist 16 Euroopa Liidu ning EMP liikmesriigiga Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Toetustega aitavad Island, Liechtenstein ja Norra muu hulgas tugevdada Euroopa põhiväärtusi, näiteks demokraatiat, sallivust ja õigusriigi põhimõtet.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Island, Liechtenstein ja Norra on Euroopa Liidu partnerid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames. See leping võimaldab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist piirkonna siseturul.[1]

Üks EMP lepingu eesmärke on vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Euroopas. Alates 1994. aastast, mil leping jõustus, on Island, Liechtenstein ja Norra toetanud Euroopa Liidu ja EMP vähem jõukate liikmesriikide sotsiaalset ja majanduslikku arengut.[1][2]

Toetused on jõudnud vastuvõtjateni Finantsmehhanismi (1994–1998), Finantsinstrumendi (1999–2003) ning EMP ja Norra toetuste (2004–2009 ja 2009–2014) kaudu.[2]

Alates 2004. aastast on toetused jagatud kaheks eraldi finantsmehhanismiks: EMP toetusteks ja Norra toetusteks. Norra on mõlema finanantsmehhanismi peamine rahastaja (EMP toetustest 95,8% ja Norra toetustest 100%).[2]

Aastateks 2009–2014 lisati finantsmehhanismi lepingutesse programmiülese eesmärgina kahepoolsete suhete tugevdamine.[2]

Kui rahastusperiood lõpeb, hindavad doonorriigid ja Euroopa Liit toetuse jätkamise vajadust ning peavad läbirääkimisi edasiste toetuste üle.[2]

Toetuste kriteeriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Slovakkias Rudlovis orgaanilise põllumajandusega tegeleva Malinka talu renoveerimise ja laiendamisega loodi uusi ja kindlustati olemasolevaid töökohti. Slovakkia romade hulgas ulatub tööpuudus 80 protsendini.

EMP ja Norra toetuste tingimused on kooskõlas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kriteeriumidega ning on määratud liikmesriikidele, mille rahvamajanduse kogutulu moodustab vähem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Enne 2004. aastat Euroopa Liitu astunud riikidel ei ole võimalik Norra toetuste osast rahastust taotleda.[3]

Toetuste määramine ja haldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Doonorriigid ja Euroopa Liit lepivad kokku toetuspaketi suuruses ja toetuse jaotuses abisaajariikide vahel. Abisaajariigile eraldatud summa piires peavad doonorriigid seejärel läbirääkimisi iga abisaajariigiga, et leppida kokku programmide valikus, nende eesmärkides ja igale programmile eraldatavas summas. Kokkulepped põhinevad abisaajariigi vajadustel ja prioriteetidel ning riigi koostöö ulatusel doonorriikidega.[4]

Igas abisaajariigis vastutab programmide üldise haldamise eest riiklik kontaktasutus. Programmioperaatorid arendavad ja haldavad programme, sageli koostöös doonorriikide partneritega, ning vastutavad projektide rahastusotsuste eest. Projektide rahastusotsused tehakse reeglina pärast avatud taotlusvoore, mille korraldavad programmioperaatorid.[4]

Finantsmehhanism aastatel 1994–1998[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene majandustoetuste programm hõlmas Kreekat, Iirimaad, Põhja-Iirimaad, Portugali ja Hispaaniat. Toetati järgmiste valdkondade projekte: keskkonnakaitse, haridus ja koolitus ning transport. Lisaks 500 miljoni suurusele toetusele anti ka mahahindlust laenudelt Euroopa Investeerimispangas. Need ulatusid kokku 1,5 miljardi euroni.[2]

Kui Soome, Rootsi ja Austria 1. jaanuaril 1995 EFTAst lahkusid ja Euroopa Liitu astusid, võttis Euroopa Komisjon nende kohustused üle.[2]

Finantsinstrument aastatel 1999–2003[muuda | muuda lähteteksti]

Perioodil 1999–2003 võtsid Kreeka, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Portugal ja Hispaania vastu kokku 119,6 miljoni euro ulatuses toetust EMP/EFTA riikidelt – Islandilt, Liechtensteinilt ja Norralt. Toetati järgmiste valdkondade projekte: keskkonnakaitse, linnauuendus, linnapiirkondade saaste, kultuuripärandi kaitse, transport, haridus ja koolitus ning akadeemiline teadustöö. Ligi 93% rahastusest kasutati keskkonnakaitsega seotud projektides.[2]

Toetused aastatel 2004–2009[muuda | muuda lähteteksti]

EMP toetused: 672 miljonit eurot[muuda | muuda lähteteksti]

Abisaajariigid: Bulgaaria (aastast 2007), Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia (aastast 2007), Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.[2]

Norra toetused: 567 miljonit eurot[muuda | muuda lähteteksti]

Abisaajariigid: Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.

Lisaks eraldas Norra 68 miljonit eurot Norra kahepoolsetele programmidele Bulgaaria ja Rumeeniaga, kui need 2007. aastal Euroopa Liitu astusid.[2]

Norra oli kõige suurem toetuse andja. Ta eraldas ligi 97% kogu rahastusest kolme toetusmehhanismi peale kokku. Euroopa Liidu ja EMP laienemised 2004. ja 2007. aastal nõudsid märkimisväärselt suuremat tuge Euroopa sidususe arengule. Enamiku uute liikmesriikide sotsiaalne ja majanduslik areng oli oluliselt Euroopa Liidu keskmisest tasemest madalamal. Seda ilmestab näiteks asjaolu, et 2004. aastal Euroopa Liitu astunud 10 riigi rahvaarv oli 75 miljonit, kuid nende riikide summaarne sisemajanduse kogutoodang oli väiksem kui kokku 12 miljoni elanikuga Norra ja Šveitsi SKT. Perioodil 2004–2009 eraldasid Norra, Island ja Liechtenstein toetusteks 1,307 miljardit eurot. Igale riigile eraldatud summa suurus põhines riigi rahvaarvul ja SKT-l inimese kohta. Selle põhjal oli suurima toetuse saaja Poola ning talle järgnesid Ungari, Rumeenia ja Tšehhi Vabariik.[2]

Rahastatavad valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

EMP ja Norra 2004.–2009. aasta toetuste raames rahastati 1250 projekti, programmi ja fondi. Projekte rahastati järgmistes valdkondades:[2]

  • Keskkonnakaitse
  • Tervishoid ja lastehoolekanne
  • Teadus ja stipendiumid
  • Kultuuripärand
  • Organisatsioonide võimekuse tõstmine ja inimressursi arendamine
  • Schengeni viisaruum ja justiitsküsimused
  • Kodanikuühiskond
  • Regionaalareng ja piiriülene koostöö

Enam kui viiendik projektidest olid koostööprojektid abisaajariigi ja Islandi, Liechtensteini või Norra asutuste ja organisatsioonidega. Kõigi rahastatud projektide kokkuvõtted ning video- ja pildigaleriid on EMP ja Norra toetuste projektiportaalis.[2]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Aastate 2004–2009 EMP ja Norra toetuste lõpprevisjon märkis: "EMP ja Norra toetused andsid kindlasti oma panuse erinevuste vähendamiseks Euroopas, kuigi mõistagi palju väiksemas mahus kui Euroopa Liidu rahastus." (2012)[5]

Norra Riigikontroll leidis samuti, et "2004.–2009. aasta projektid andsid enamasti ettenähtud tulemusi. On ka näiteid juhtudest, kus tulemused saavutati kohalikul tasandil." (2013)[6]

Valdkonnapõhised hinnangud on Norra välisministeeriumi veebilehel.[7]

EMP ja Norra toetused aastatel 2009–2014[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2009–2014 said EMP ja Norra toetustest abi 16 Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa riiki.
Rumeenias on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõige madalam materjalide ringlussevõtu tase. Total Waste Management on rajanud koostöös Norra firmade Tomra ja Orwakiga 25 kogumispunkti üle riigi. Iga kogumispunkt loob 2–5 töökohta. Projekti rahastatakse Norra toetustest.

Toetused jagunesid järgmiselt:[3]

EMP 993,5 miljoni eurose toetuse jagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Abisaajariik Kogueraldis (miljonit eurot)
Bulgaaria 78,6
Horvaatia 5,0
Küpros 3,85
Tšehhi 61,4
Eesti 23,0
Kreeka 63,4
Ungari 70,1
Läti 34,6
Leedu 38,4
Malta 2,9
Poola 266,9
Portugal 58,0
Rumeenia 190,8
Slovakkia 38,4
Sloveenia 12,5
Hispaania 45,9

Norra 804,6 miljoni eurose toetuse jagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Abisaajariik Kogueraldis (miljonit eurot)
Bulgaaria 48,0
Horvaatia 4,6
Küpros 4,0
Tšehhi 70,4
Eesti 25,6
Ungari 83,2
Läti 37,4
Leedu 45,6
Malta 1,6
Poola 311,2
Rumeenia 115,2
Slovakkia 42,4
Sloveenia 14,4

Lisaks eraldati 8 miljonit eurot Inimväärse töö ja kolmepoolse dialoogi fondi, mida haldab Innovation Norway.

Rahastatavad valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Norra rahastab Varssavis Poola juutide ajaloo muuseumis haridusprogrammi, mille tegevus hõlmab muu hulgas tasuta programme õpilastele ja õpetajatele, virtuaalseid muuseumiekskursioone ja üleriigilisi rändnäitusi. Programmi on kaasatud suur hulk Norra partnereid, näiteks Norra holokaustiuuringute ja usuvähemuste keskus, Oslo juudimuuseum, Trondheimi juudimuuseum, Euroopa Wergelandi Keskus ja Falstadi Keskus.

Rahastus eraldati 150 programmile järgmistes eelisvaldkondades:

  • keskkonnakaitse ja keskkonnajuhtimine
  • kliimamuutused ja taastuvenergeetika
  • süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine
  • teadus ja stipendiumid
  • keskkonnasõbralik tööstusuuendus
  • justiits- ja siseküsimused
  • kodanikuühiskond
  • inim- ja sotsiaalne areng
  • kultuuripärand ja kultuurivahetus
  • inimväärne töö ja kolmepoolne dialoog

EMP ja Norra toetuste 2009.–2014. aasta projektid võivad kesta kuni 2017. aastani. Rohkem kui 80 programmi viiakse ellu koostöös doonorriikide asutustega. Enam kui 20% projektidest kaasab partnerid Norrast, Islandilt või Liechtensteinist. Projektide täielik ülevaade on EMP ja Norra toetuste projektide portaalis.[8]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Programmid kestavad kuni 2017. aastani, seni on lõpule viidud vaid üksikud revisjonid ja hindamised. Sõltumatu vabaühenduste programmide revisjon jõudis järeldusele, et need programmid on tugevdanud kodanikuühiskonna võimekust Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning julgustanud inimesi oma arvamust avaldama ja arendama aktiivset dialoogi valitsustega.[9] Esialgsed tulemused on kirjas EMP ja Norra toetuste aastaraamatutes.[10]

EMP ja Norra toetused aastatel 2014–2021[muuda | muuda lähteteksti]

20. juulil 2015 teatas Norra välisministeerium, et Norra ja Euroopa Liit on parafeerinud uue EMP ja Norra toetuste perioodi lepingu. Lepingu üksikasjad ei ole veel teada. Rahastusperioodi pikendati viielt aastalt seitsmele. Perioodil 2014–2021 on Norra toetuste kogusumma (ainult Norra riigi rahastusega) 179,1 miljonit eurot aastas ja EMP toetuste summa 221,2 miljonit eurot aastas.[11]

Norra välisministeeriumi pressiteate kohaselt keskenduvad toetused innovatsiooni ja majanduskasvu edendamisele tänu teadustööle, haridusele ja suuremale mobiilsusele Euroopa tööturul. Norra laiendab koostööd abisaajariikidega ka justiits- ja siseküsimustes. See hõlmab muu hulgas ühisettevõtmisi Euroopa migratsiooniolukorraga toimetulekuks.[11]

Luuakse ka 850 miljoni Norra krooni suurune regionaalfond, mis aitab kaasa Euroopa piiriüleste ülesannete lahendamisele.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]