E-raha

Allikas: Vikipeedia

E-raha (ka elektrooniline raha, elektronraha, digitaalne raha, digiraha, küberraha) on raha või muu maksevahend, mida vahetatakse vaid elektrooniliselt.

Tavaliselt hõlmab see kas arvutivõrkude, interneti või digitaalsete kaardisüsteemide kasutamist. Elektrooniline fondide ülekanne (EFT), otsekorraldused, kulla digitaalvaluuta ning virtuaalne valuuta on kõik elektronraha näited. Ühtlasi on see ka ühine termin mida kasutatakse nii finantskrüptograafia kui ka seda võimaldavate tehnoloogiate puhul.

Samas kui elektronraha on olnud krüptograafidele huvitavaks probleemiks (vaadakem näites David Chaumi või Markus Jakobssoni töid) tänase päevani, on e-raha kasutamine olnud siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Elektroonilise raha süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

On loodud erinevaid e-raha süsteeme. Ettevõtte poolt väljastatava privaatraha turvalisuse tõstmiseks võidakse selle tagatisena kasutada näiteks kulda.

Märkimisväärne arv elektronrahasüsteeme kasutab "omanikuta" kaarditehinguid, et tagada kiire tehing ning anda maksjale rohkem enesekindlust tagades tema elektronrahakoti puutumatuse tehingu ajal.

Tsentraliseeritud süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsentraliseeritud e-raha käibelolek tugineb usaldusele ühe konkreetse asutuse vastu. Siia kuuluvad näiteks PayPal ja WebMoney. Ka ajapangandust ning kohalikku kaupade ja teenuste vahetussüsteemi (ingl.k. LETS) võib nimetada tsentraliseeritud rahasüsteemideks, sest nende toimimise eest vastutab tavaliselt mõni organisatsioon. Kui pidada kõige olulisemaks aga võimet raha juurde luua, on KKTV ja ajapanganduse puhul tegemist detsentraliseeritud süsteemiga, sest raha luuakse juurde iga toimunud tehinguga, mitte tsentraalse asutuse poolt.

Detsentraliseeritud süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad neist on:

  • Ripple'i rahasüsteem;
  • Bitcoin, krüptograafiline valuuta, mille kasutamiseks on mõeldud avatud lähtekoodiga programm.

Veel e-raha süsteemi näiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks haruldane läbimurre on toimunud siiski aga Hong Kongi Octopus kaardisüsteemiga, mis alustas kui läbisõidu maksesüsteem, ent kasvas siis laialdaselt kasutatavaks elektronrahasüsteemiks. Londoni transpordi kaardisüsteem Oyster jääb oma põhiolemuselt ent siiski tavaliseks ettemakstud reisipiletiks. Väga sarnane Hong Kongi Octopus kaardile on ka Singapuri elektronraha programm, mis on samuti mõeldud avalikule transpordile (pendelrong, bussid jne) ning põhineb isegi samal süsteemil (FeliCa). Madalmaades on samuti ellu viidud elektronrahasüsteem, mis on tuntud kui Chipknip ning millel on samuti üldine otstarve ning OV-Chipkaart tollimaksude kogumiseks.

Aastal 1995 loodi Belgias firma nimega Proton, mis tegeles maksude korraldamisega. Selle omanikeks olid 60 Belgia emissioonipanka.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]