E-krona

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
E-krona platvorm

Rootsi Riksbank algatas 2016. aastal projekti, mille eesmärgiks on keskpanga digiraha emiteerimine ja kasutusele võtmine. Oma e-raha projekti arendamisega on tegelenud juba aastaid Hiina keskpank. 2020. aasta alguses on samasuguse initsiatiiviga esinenud ka Suurbritannia, Šveitsi ja Jaapani keskpangad.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi keskpanga Riksbanki asepresident Cecilia Skingsley pidas 16. novembril 2016. Fintech Stockholmi üritusel kõne, milles ta esitas küsimuse: "Kas Riksbank peaks välja andma e-krooni?".

Oma kõnes eristas ta kolme tüüpi raha:

  • Keskpanga poolt emiteeritud, materiaalsel (paber, metall) kandjal emiteeritud sularaha;
  • Keskpanga e-raha, mida saavad kasutada vaid kontoomanikud, nagu krediidiasutused, investeerimisühingud, arveldusorganisatsioonid ja võlanõudjad;
  • Kommertspankade e-raha, mida kasutavad lõpptarbijad.[1]

2009. aastal tuli kasutusele Bitcoin ning pärast seda on kasutusele võetud veel palju muid krüptorahasid. Kuna need rahad põhinevad plokiahelatel ning neid hallatakse detsentraliseeritud süsteemis, siis oleme jõudmas olukorda, kus riik ja tema keskpank ei suuda enam rahaturgu kontrollida. Olukorda teravdab veelgi Facebooki kava tuua kasutusse oma krüptovaluuta Libra. 

Sularahamaksete osakaal Rootsi rahalisest kogukäibest (16 400 miljardit SEK) oli 2016. aastal 1,4% (max 200 miljardit SEK). Sularahamaksete osakaal jaemüügis oli 2018. aastal umbes 13% (2010. aastal 39%) kõikidest maksetest. Üha suuremat osakaalu maksetes on omandamas mobiilirakendus Swish, mida kasutab juba pool elanikkonnast. Küsitlustes on selgunud, et 97% elanikkonnast ei kasuta sularaha maksete tegemisel. Pooled jaemüüjatest arvavad, et nad lõpetavad sularaha vastuvõtmise hiljemalt 2025. aastal, kuna selle kasutus on vähene ja kaupmehe jaoks liiga kallis. [2]

Rahandus ja selle infrastruktuur on tegelikult läinud kommertspankade kätte, mis väljastavad krediiti oma digitaalraha vormis ning suur osa maksetest tehakse Visa, Master Card jms maksekaartidega. Tarbijate jaoks tähendab kommertspankade digiraha domineerimine kallimat raha ja suuremat riski likviidsuskriisi olukorras, kui pangad kaotavad maksevõime.

E-krooni projekti teostus[muuda | muuda lähteteksti]

Riksbank alustas projekti laiaulatusliku uuringuga, mille käigus uuriti digiraha erinevaid lahendusi, nendest tulenevaid probleeme ja võimalusi, õiguslikke ja tehnilisi aspekte ning eraelu puutumatuse küsimust. Lisaks uuriti ka selle avalikkusele kättesaadavaks muutmisest ja praktilisest kasutamisest tulenevaid küsimusi. Projekt realiseerimise käigus anti välja kaks vahearuannet, esimene 2017. ja teine 2018. aastal.

2017. aasta aruandes kirjeldati e-krooni intressivaba kontseptsiooni, mida saavad kasutada finantseerimisasutused, ettevõtted ja eraisikud ning mis on esmajoones mõeldud väiksemate maksete tegemiseks ettevõtete ja lõpptarbijate vahel. Juriidilises analüüsis leiti, et avalikult kasutatava keskpanga digiraha rakendamiseks tuleb täiendada Riksbanki seadust. Tehnoloogiliste lahenduste osas uuriti esmajoones hajutatud pearaamatu ja plokiahelate tehnoloogiaid. Rakenduslikult aspektilt analüüsiti põhjalikumalt:

  • E-raha väärtus-põhist lahendit, mis võimaldab teha makseid ka ilma internetivõrguta ühelt mobiilis asuvast maksekaardilt teisele või äpist teise. Raha oleks sellisel juhul maksevahendina kasutataval seadmel. See vastab Riksbanki seadusega sätestatud kohustusele. Vastavalt E-raha direktiivile ei ole võimalik maksta e-rahalt intressi.
  • E-raha kontopõhist lahendit, mille puhul makseid saab teha vaid võrgus süsteemi haldaja poolt kontrollitud keskkonnas. Raha oleks sellisel juhul kontol ning ülekanded toimuvad vaid süsteemi haldaja poolt loodud keskkonnas. See vastaks hoiusepõhisele rahale, mille rakendamine keskpanga keskkonnas eeldab seadusandlikke muudatusi, sest kehtivas õigusruumis tegelevad raha hoiustamisega vaid kommertspangad.[3]

2018. aasta aruanne võttis kokku dialoogi kutsutud riigiasutuste ja teiste protsessis osalejate arvamused ja rakendusettepanekud (neid oli 33). See aruanne kordas suures osas esimeses väljendatud, kuid nüüd juba põhjalikumalt. [4]

2020. aasta veebruaris väljastas Riksbank teate, et alustab koostöös Accenturega aastast pilootprojekti, mille käigus simuleeritakse e-krooni kasutamist praktikas, s.t maksete tegemist, raha hoiustamist ja väljavõtmist mobiilseadmesse installitud rakenduses. Makseid saab teha ka nutikella ja maksekaardi vahendusel. Makseid peab saama teha puhkepäevadeta ööpäev läbi. Katse tehniline lahendus põhineb hajutatud pearaamatu tehnoloogial (Distributed Ledger technology, DLT), mida sageli nimetatakse ka plokiahela tehnoloogiaks, kuid see ei ole lõplik otsus.

Riksbanki ökonomist Gabriel Söderberg mainis oma intervjuus MIT Technology Review’le, et protsessi käigus uuriti erinevaid tehnoloogiaid, sh ka plokiahelal põhinevaid süsteeme. Lõpuks valiti siiski makselahendus, mida ei saa võltsida ega kopeerida (s.t kulutada mitu korda sama raha), mis on kasutajale sama lihtne kui sõnumi saatmine, mis töötab ka siis kui interneti võrk pole kättesaadav ning mille ülalpidamise kulu on mõistlik. Valitud lahendust hinnates uuritakse, kuidas see kohandub juba olemasoleva infrastruktuuri ja arveldussüsteemiga. [5] [6]

E-kroone saab emiteerida ja lunastada vaid Riksbank ning protsessis osalejad saavad e-kroone osta või vahetada neid hoitavate reservide debiteerimise või krediteerimise eest otse või võrgu haldajate kaudu keskpanga arveldussüsteemis RIX. Katsekeskkond on üles ehitatud kahes astmes. Esimesel astmel väljastab Riksbank e-krooni maksevõrgu haldajatele ja pankadele. Teises astmes liiguvad need võrgu haldajatelt lõpptarbijatele. Raha kantakse üle digitaalsesse rahakotti, mis on installitud mobiiltelefoni, nutikella, maksekaardile või kaupmehe kassasse (terminali). Digitaalne rahakott tuleb esmalt aktiveerida e-krooni võrku ühendatud osaleja juures. Selle järel saab kasutaja kanda e-raha üle pangakontolt digitaalsesse rahakotti või vastupidi ning tasuda makse tegemisel toote müüjale e-kroonides. 

Kuna e-krooni võrk on suletud, siis vaid Riksbank saab lisada sinna uusi osalejaid. Kõik tehingud toimuvad olemasolevatest maksevõrkudest eraldi, täiendades seeläbi juba olemasolevate maksesüsteemi infrastruktuuri. E-krooni võrgus tehtavad maksed toimuvad ilma RIX-i kaasamata, kuid e-krooni tarnimine või lunastamine toimub RIX süsteemis. E-krooni lahendus toimib ettevõtte R3 Corda DLT platvormil. E-krooni DLT-võrk on privaatne ja selles saavad tehinguid teha vaid isikud, kellele Riksbank on andnud ligipääsu. Corda lahendus tehingute kontrollimiseks kulutab energiat umbes samal tasandil, kui praegused juba töötavad maksesüsteemid. Corda süsteemil on suur jõudlus ja mastaapsust, kuna vaid mõned sõlmed ja järelevalvet teostav sõlm on osalevad tehingut läbiviivas protsessis. E-krooni lahenduses osalevad järgmised osad:

  • Riksbanki hallatav e-krona võrk;
  • Osalejate sõlmpunktid, nende andmebaasid, e-krooni lepingud ja infovood. Need lepingud ja infovood (Corda hajutatud rakendus) toimivad Riksbanki kehtestatud tehniliste ja õiguslike reeglite alusel. Viimased määravad muuhulgas, kellele saab e-kroone üle kanda ja kuidas liigub info sõlmede vahel, kuidas allkirjastatakse tehingud ja kuidas toimub e-kroonid hoiustamine;
  • Integratsioonikiht: rakenduste programmeerimisliidesed (Application Programming Interfaces, API) süsteemisiseseks suhtluseks;
  • Digitaalsed rahakotid, nagu nutikad mobiilirakendused, kantavad digitaalsed esemed (nutikell, -sõrmus jms), maksekaardid või terminalid;
  • Audiitori sõlm teostab järelevalvete tehingute õiguspärasuse üle.
  • Olemasolevate maksesüsteeme simuleerivad osad, mis aitavad hinnata võrgustiku arhitektuurilist lahendust ja võimalikke lisateenuseid, mida võrguosalised võivad tulevikus välja töötada ja pakkuda tarbijatele. 

E-kroon antakse avalikku kasutusse alles pärast poliitilise otsuse tegemist ning selle käigus langetatakse ka lõplik otsus rahasüsteemi disaini kohta. [7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Cecilia Skingsley (November 16, 2016). "Should the Riksbank issue e-kronor?" . The Riksbank . Archived from the original on March 1, 2018 . Read 28 February 2018. [1]
  2. "Does Sweden need an e-krona?" . The Riksbank . 2018. Archived from the original on February 1, 2018 . Read 28 February 2018. [2]
  3. Eva Julin (20 september 2017). ”Riksbankens e-kronaprojekt – Rapport 1”. Riksbanken. Arkiverad från originalet den 1 mars 2018. Läst 1 mars 2018. [3]
  4. The Riksbanks e-krona project report 2  (pdf)
  5. The Riksbank to test technical solution for the e-krona. Riksbank. 20.02.2020. [4]
  6. Sweden testing first central bank digital currency, e-krona. Ejinsight on the pulse 21.02.2020. [5]
  7. . The Riksbank’s e-krona pilot media rapporter. February 2020.