Kopteriraha

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kopteriraha

Kopteriraha ehk helikopteriraha on mõiste, mis märgib keskpanga rahaemissiooni sellist meetodit, mille puhul ei anta raha tavapäraselt kommertspankadele, vaid otse lõpptarbijatele. Kopteriraha on ekspansiivse rahapoliitika äärmuslik vorm, mille eesmärgiks on ületada likviidsuskriis ja taastada raharinglus majanduse käivitamiseks. Kopteriraha rakendatakse alati, kui tahetakse üle minna uuele rahasüsteemile.

Kopteriraha on kvantitatiivse lõdvendamise, negatiivse intressimäära ja negatiivse tulumaksu lahenduse kõrval üks võimalikest meetoditest, mille kaudu saab suurendada raharinglus turul. Erinevalt kvantitatiivse lõdvendamise meetodist ei suurenda kopteriraha keskpanga bilanssi ja riigi üldist võlgnevust.

Keskpank võib jagada raha ühekordse või perioodiliste maksetena otse elanikele, kuid sellisel juhul tuleb õigluse printsiibi säilitamiseks jagada seda kõigile võrdses summas, kuna pangal puudub teave abi saajate tegelikust olukorrast ja abivajaduse suurusest.

Teoorias võib keskpank kanda raha üle ka riigieelarve kontole, kust siis vastavalt olukorrale valitsus:

  • toetab sellega otse toimetulekuraskustes olevaid inimesi, vältides sellega nende langemise „võlavanglasse“ (mille on põhjustanud SMS-laen jms liigkasuvõtjate pakutavad laenud) või vajadusest loobuda eluasemest;
  • toetab sellega ajutiselt tulubaasi kaotanud ettevõtteid, et nad saaksid säilitada oma kompetentset tööjõudu ja tasuda majanduse toimimise seisukohalt kriitlise tähtsusega teenuste eest;
  • tellib eraettevõtetelt töid, millega parandatakse avaliku ruumi heakorda või rajatakse uusi olulisi infrastruktuuri rajatisi või arvestades kliima soojenemisest tekkinud probleeme finantseerida investeeringuid, mis piiravad selle arengut ja kahjulikke mõjusid.

Kopteriraha, mis antakse välja ilma võlasuhte tekitamiseta, võib võlaraha süsteemis olla positiivne mõju, sest see suurendab turu ostujõudu ning võimalda raharingluse järgmistes tsüklites vähendada üldist võlgnevust.


Kopteriraha Milton Friedmani aruteludes[muuda | muuda lähteteksti]

Milton Friedman

Mõistet „kopteriraha“ kasutas Milton Friedman (1912–2006), ameerika majandusteadlane ja Nobeli auhinna laureaat esmakordselt 1969. aastal oma mõttelises eksperimendis, mille käigus modelleeriti rahavoogusid. Rahateooria baaskontseptsiooni selgitamiseks kirjeldas ta hüpoteetilist olukorda ja küsis, mis juhtuks, kui: „Keskpank laadiks ühel päeval oma trükitud raha kopterisse nii, et iga elaniku kohta tuleks 1000 dollarit ja viskaks siis selle kogukonna kohal taevast alla. Kodanikud koguksid muidugi selle kiiruga kokku. Lisaks eeldame, see saab olema ainulaadne sündmus, mis mitte kunagi ei kordu.[1] [2]

Friedman lähtus oma näites eeldusest, et riigis on täielik tööhõive, tootmine hõivatud ja keskpank viljeleb nullintressipoliitikat ning kõigi kodanike arvel on vähemalt 1000 dollarit. Pärast kopterirahaaktsiooni oleks inimestel kaks korda rohkem raha, kuid kauba hulk jääb endiseks ning ka inimeste tarbimisvajadused ei kasva. Sellises olukorras põhjustaks rahapakkumise kahekordistumine vaid hindade tõusu – inflatsiooni, mille mõjul raha ostujõud väheneb ligilähedaselt samas ulatuses ning turu tasakaal taastub.

Friedman kasutas kopteriraha näidet rahateooria kontseptuaalsete aluste illustreerimiseks. Kõige olulisemaks pidas ta raha kvantiteediteooriat, mis väidab et rahapakkumise suurendamine ei mõjuta reaalmajandust, sest kui kaupade ja teenuste kogumaht jääb samaks, siis tõusevad vaid nende hinnad.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Korekiyo Takahashi (1854–1936), jaapani poliitik, kes oli nii Keskpanga juhi, finants- ja peaministri ametis ning keda on nimetatud „Jaapani Keynesiks“, lahutas jeeni kullastandardist ja andis raha otse valitsusele (ilma võlakohustuseta) ning tõi majanduse välja suures majanduskriisist, mis tabas riiki 1930. aastal.[4]

Silvio Gesell (1862–1930), saksa majandustegelane, maailmakodanik ja „vaba raha“ mõtte looja sai kuulsaks Austria Tiroolis, Wörglis läbi viidud kohaliku raha juurutamise projektiga. Rakendus võeti kasutusele „Suurest Depressioonist“ põhjustatud hiiglasliku tööpuuduse lahendamiseks ning see toimis perioodil 5.07.1932–21.11.1933. Wörgli Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 šillingit,see ringles 416 korda, sellega toimus tehinguid 2 547 360 šillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! [5]

Clifford Hugh Douglas (1879–1952), inglise insener propageeris sotsiaalse krediidi ideed ja pani aluse samanimelisele ühiskondlikule liikumisele anglo-ameerika kultuuriruumis, mille eesmärgiks oli kodanikkonna majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurendamine. Oluline element selles projektis oli inimese majandusliku toimetuleku kindlustamine põhisissetuleku kindlustamise kaudu.[6]

John Maynard Keynes (1883–1946), inglise majandusteadlane, omanimelise makroökonoomilise koolkonna rajaja, soovitas samuti keskpangal finantseerida valitsust otse infrastruktuuri investeeringute tegemiseks (lisaks headel aegadel säästetud rahale). Üldise tööhõive parandamiseks soovitas ta „matta raha kasutamata kaevandustesse, et töötud saaksid selle sealt üles kaevata.[7]

Anatole Kaletsky (s 1952), inglise majandusteadlane ja ajakirjanik propageeris oma töödes, s.h raamatus "Capitalism 4.0",[8] kodanikele rahaliste kingituste tegemise mõtet, nimetades seda „inimeste kvantitatiivse lõdvendamise“ meetodiks vastukaaluna keskpankade poliitikale jagada kommertspankadele võlaraha „kvantitatiivse lõdvendamise“ poliitika raames.[9]

Ben Bernanke (s 1953), ameerika majandusteadlane ja Föderaalreservi juht (2006–2014) soovitas 2002. aastal oma Jaapani majandustegelastele peetud kõnes võtta kasutusele kopteriraha pikaajalise deflatsiooni lõpetamiseks.[10] Selle teema võttis ta uuesti üles 2012. aastal, kui selgus, et Ameerika majandus ei taha sub-prime-võlakirjadest põhjustatud likviidsuskriisist väljuda.

Rakenduslikud initsiatiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta jaanuaris alustas EKP Mario Draghi initsiatiivil kommertspankadelt „võlakirjade laiendatud kokkuostu programmi“ mahuga 60 miljardit eurot kuus. Sisuliselt tähendas see kvantitatiivse lõdvendamise poliitikat, millega kaudselt (läbi kommertspankade poolt antud laenude) finantseeritakse maksevõime kaotanud valitsuste kulusid (otseselt on see Lissaboni lepinguga keelatud). Võlakirjade kokkuost on jätkunud peaaegu samas mahus tänini, s.t 2020. aasta kevadeni ning see on tekitanud olukorra kus võlakirjadelt makstavad intressid on miinuses.

MTÜ Positive Money algatas seepeale üle-euroopaline kampaania „Kvantitatiivne lõdvendamine inimeste jaoks“ (Quantitative Easing for People) viidates sellega EKP kvantitatiivse lõdvendamise programmile. Sellega taheti juhtida tähelepanu kopterirahast tekkivatele võimalusele lahendada 2008. aasta likviidsuskriisist tekkinud probleeme. Kampaaniat toetas 20 organisatsiooni üle kogu Euroopa ja 116 majandusteadlast.

2016. aasta 10. märtsil vastas EKP president Mario Draghi (s. 1947) talle esitatud küsimusele,  et kopteriraha mõte on huvitav.[11] 5. mail täiendas Peter Praet (s. 1949), EKP peaökonomist teda sõnadega: „Jah, kõik keskpangad võivad seda teha. Neil on õigus emiteerida raha ja jagada seda inimestele. See ongi kopteriraha. Kopteriraha kaudu antakse inimestele osa tulevase emissioonitulu praegusest väärtusest, kasumist mida toodavad need rahatähed. Küsimus on vaid selles, kas ja millal on otstarbekas rakendada sellist tõeliselt äärmuslikku töövahendit.“ [12]

17. mail saatsid 18 Euroopa Parlamendi liiget avaliku kirja EKP-le, millega kutsuti selle juhtkonda „esitama tõenduspõhist ananlüüsi alternatiivsete ettepanekute võimalike mõjude kohta ning täpsustada, millistel tingimustel oleks nende rakendamine seaduslik“. Parlamendi liikmed märkisid lisaks, et „kui see analüüs ei hõlma alternatiivseid lahendeid kvantitatiivse lõdvendamise programmile, siis jätab EKP tegemata ettevalmistused olukorra jätkuvaks halvenemiseks“. [13]

Oktoobris läbiviidud üle-euroopaline uuring näitas, et 54% inimestest peab kopteriraha idee rakendamist heaks ning 14% halvaks lahendiks.[14]

29. novembril avaldatud kirjas mainis Mario Draghi, et tuleks kontrollida, kas EKP ei võta sellega enesele liikmesriikidele kuuluvat kohustust varustada oma kodanikke vahenditega, millega nad saavad katta oma kulud. Ta märkis samuti, et EKP saavutab oma senise poliitikaga talle pandud eesmärgid ning kopteriraha kasutamine ei vasta proportsionaalsuse kriteeriumile.[15]

2019. aastal avaldas Ameerika investeerimisfond Black Rock märgukirja, milles endised keskpanga töötajad Stanley Fischer ja Philipp Hildebrand soovitasid eurotsoonis rakendada helikopteriraha poliitikat.[16] Seda mõtet toetas ka majandusteadlane Jean Pisani-Ferry, kes oli Emmanuel Macroni nõunik,[17] kuid EP toimunud kuulamisel ta ise seda parimaks viisiks ei pidanud.[18]

2020. aasta jaanuaris soovitasid majandusteadlased Jézabel Couppey-Soubeyran, Thomas Lebrun, Emmanuel Carré ja Thomas Renault võtta kasutusele EKP „drooniraha“, s.t hakata igakuiselt igale euroala kodanikule maksma 120-140 eurot.[19] MTÜ Positive Money Europe tegi avaliku ettepaneku teha koronakriisist väljumiseks igale elanikule ühekordse makse 1000 euro suuruses.[20] See põhjustas aktiivse arutelu, kas kopteriraha saaks rakendada koronakriisist põhjustatud raharingluse peatumise lõpetamiseks ja majanduse taaskäivitamiseks. [21]

Õiguslikud raamid[muuda | muuda lähteteksti]

EL toimimise aluspõhimõtteid sätestav Lissaboni lepingu art. 123, § 1 keelab Euroopa Keskpanga otsesed rahaülekanded nii riikide kesk- kui ka kohalikele valitsustele. Põhjus – kardetakse üleliigset inflatsiooni, mis oli tavaline enne euro kasutuselevõttu Vahemere maades. Seega on selle järgi ka kopterraha rakendamine keelatud.[22]

Samas ei keela see leping ja ka muud õiguskorda sätestavad dokumendid keskpanga ülekandeid otse kodanikele. Eksperdid on pidanud selliseid ülekandeid siiski sekkumiseks majandusprotsessidesse, mis ei ole soovitatav.

Vastavalt Euroopa Liidu Toimimise lepingu art. 218, p. 8-le võib Euroopa Ülemnõukogu 2/3 hääleenamusega kohustada EKP-d emiteerima kopteriraha.

Saksa Panga ekspertrühm uuris keskpanga poolt tehtud rahaülekannete teostatavust ja selle tõenäolisi mõjusid. Uuringus ilmnes, et seda on varasematel aegadel rakendatud väga paljudel juhtudel. Raha jagamise eesmärgina oli nendel juhtudel üldine võlgnevuse vähendamine, maksejõuetuse näitamine ebaõiglaselt suurte kompensatsiooninõuete korral (Weimari Vabariik), sõjakulude rahastamine ning majanduse elavdamine valitsuse kulutuste suurendamise läbi.[23]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide Senat kiitis 2020. aasta märtsis heaks valitsuse abipaketi, millega maksti ühekordselt igale täiskasvanud kodanikule 1200 dollarit. Raha eraldab Föderaalreserv siiski võlarahana.[24]

Hiina RV[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina valitsus teatas 2020. aasta veebruaris, et teeb ühekordse makse Hongkongi erihalduspiirkonna alalistele elanikele kopteriraha vormis, et elavdada kohalikku majandust pärast pikaajalisi poliitilisi proteste ja koroonaviiruse puhangut ja toetada tööhõivet. Eelarvekavaga planeeriti maksta igale inimesele toetust summas, mis vastab u 1180 eurole. Kust ja kuidas raha tuleb, see artiklist ei selgunud.[25]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Friedman, Milton (1969). Optimum Quantity of Money. Aldine Publishing Company. 
  2. Kampf gegen Deflation: Heikle Helikopter-Phantasien. In: Neue Zürcher Zeitung. 20. März 2016.
  3. Laurence S. Seidman (2015). Automatic Fiscal Policies to Combat Recessions. London: Routlege. ISBN 978-1-317-47627-6
  4. ichard J. Smethurst: Takahashi Korekiyo’s Economic Policies in the Great Depression and Their Meiji Roots. (PDF) auf eprints.lse.ac.uk.
  5. Lietaer, Bernard (2001). The Future of Money. London: Random House. 
  6. Frances Hutchinson: Political Economy of Social Credit and Guild Socialism. Routledge, London 1997, ISBN 0-415-14709-3.
  7. Carsten Germis: Die Weltverbesserer. Der japanische Keynes. In: Frankfurter Allgemeine Zeitung. 26. August 2013, ISSN 0174-4909 (faz.net [abgerufen am 22. April 2016]).
  8. Kaletsky, A. (2010) Capitalism 4.0: The Birth of a New Economy in the Aftermath of Crisis. NY; Perseus/Public Affairs
  9. Reuters. Anatole Kaletsky, "How about quantitative easing for the People?", August 2012
  10. Remarks by Governor Ben S. Bernanke before the National Economists Club, Washington, D.C., 21. November 2002. From: www.federalreserve.gov
  11. "Mario Draghi: 'Helicopter money is a very interesting concept'. 10 March 2016. Retrieved 5 May 2016 – via YouTube.". 8.05.2020.
  12. "European Central Bank. "Interview with La Repubblica". European Central Bank. Retrieved 5 May 2016.". 8.05.2020.
  13. ""MEPs want the ECB to look at helicopter money".". 8.05.2020.
  14. ""54% of Europeans are in favour of 'helicopter money'". Quantitative Easing for People. Retrieved 15 October 2016.". 8.05.2020.
  15. "Étienne Goetz, «Helicopter money» : des euro-députés pressent la BCE de s’y intéresser [archive, Les Échos"]. 16 juin 2016..
  16. "Thomas Leroy, « Helicopter money: la BCE doit-elle directement distribuer de l'argent aux Européens? » [archive, BFM Business"]. consulté le 9 septembre 2019.
  17. "Jean Pisani-Ferry, « Comment repousser la prochaine récession » [archive, sur Project Syndicate, 30 septembre 2019."]. consulté le 1er octobre 2019.
  18. "European Parliament, « Transcript of the monetary dialogue with ECB President - 23 Septembre 2019 »". consulté le 12 octobre 2019.
  19. "Martine Orange et Jézabel Couppey-Soubeyran, « Jézabel Couppey-Soubeyran: «Soit l’Europe se refonde, soit elle explose» » [archive, sur Mediapart, 2 avril 2020."]. consulté le 2 avril 2020.
  20. "Juliette Raynal, « La "monnaie hélicoptère": remède miracle face à la crise du coronavirus ? » [archive, La Tribune, 2 avril 2020."]. consulté le 17 avril 2020.
  21. Galí, Jordi. ""Helicopter money: The time is now". VoxEU.org. Centre for Economic Policy Research. Archived from the original on 23 March 2020.". 17 March 2020.
  22. § 1. Overdraft facilities or any other type of credit facility with the European Central Bank or with the central banks of the Member States (hereinafter referred to as "national central banks") in favour of Union institutions, bodies, offices or agencies, central governments, regional, local or other public authorities, other bodies governed by public law, or public undertakings of Member States shall be prohibited, as shall the purchase directly from them by the European Central Bank or national central banks of debt instruments. 2. Paragraph 1 shall not apply to publicly owned credit institutions which, in the context of the supply of reserves by central banks, shall be given the same treatment by national central banks and the European Central Bank as private credit institutions.
  23. Deutsche Bank zu Helikoptergeld: Ein Scheck für jedermann. handelsblatt.com, abgerufen am 22. April 2016.[1]
  24. "CNBS". Vaadatud 25.03.2020..
  25. Stefan Wolff: Coronavirus: „Helikoptergeld“ für Hongkong. ARD.de, abgerufen am 27. Februar 2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]