Bitcoin

Allikas: Vikipeedia
Bitcoin Ubuntu 11.04-s

Bitcoin (otsetõlge inglise keelest 'bitimünt') on e-raha, mis loodud 2008. aastal Satoshi Nakamoto pseudonüümi kandva inimese[1][2] poolt. Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud avatud lähtekoodiga (MIT litsentsiga) programm. Bitcoin'i münte (lühend BTC) saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab "rahakoti" teenust ja loomulikult ära kulutada, saates neid võrgu kaudu teisele bitcoin'i aadressile.

Erinevalt paljudest valuutadest ei tugine bitcoin usaldusele ühegi keskse asutuse vastu. Selle asemel kasutab Bitcoin hajutatud žurnaali – andmebaasi, mis talletab bitcoin'ide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik Bitcoini võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus.

Bitcoini andmestruktuurid ja protokoll tagavad krüptograafia abil, et tehingu saab kinnitada vaid bitcoin'ide tuntud omanik, kellele eelmine omanik on mündid oma allkirjaga omistanud, ning et tehing saab toimuda vaid ühekordselt.

Bitcoini P2P-võrgustik ja keskse organisatsiooni puudumine raskendavad mistahes osapoole jaoks bitcoin'ide väärtusega manipuleerimist, sealhulgas inflatsiooni tekitamist bitcoin'ide jõulise juurde loomisega.

Bitcoin on üks esimesi seda tüüpi krüptograafilise raha rakendusi, millist kirjeldas 1998. aastal Wei Dai šifferpunkide (cypherpunks) postiloendis oma "b-money" ettepanekuga ning Nick Szabo oma Bitgoldi ettepanekuga. Satoshi Nakamoto kirjeldab oma loodud süsteemi tööpõhimõtteid dokumendis "Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System" [3].

Tehniline olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Bitcoin on P2P võrgustik, kus võrgusõlmed peavad koos andmebaasi. Andmebaasi abil peetakse arvet bitcoin'ide kuuluvuse üle aadressidele.

Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse bitcoin'e kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (hash-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik, ning privaatvõti on vajalik bitcoin'ide üle kandmiseks teisele omanikule.

Bitcoini aadresside inimloetav kuju on 33-täheline tekstijupp, näiteks "1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd". Igaüks võib luua omale niipalju erinevaid aadresse, kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline ega vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust.

Ülekanne[muuda | muuda lähteteksti]

Bitcoin'ide ülekanne toimub, kui nende algne omanik (saatja) saadab võrku digitaalselt allkirjastatud teate, millega kinnitab, et loovutab oma bitcoin'id uuele omanikule. Teised võrgusõlmed kontrollivad tehingu kehtivust, vaadates kas saatja avaliku võtme kontrollsumma on sama, kui hajutatud žurnaalis hetkel omanikuna tuntud kontrollsumma, ning kas saatja loodud digiallkiri sobib tema avaliku võtmega. Kui tehing on korrektne, võtavad nad selle teatavaks.

Enne kehtima hakkamist peab tehing omakorda kinnistuma žurnaalis. Žurnaal on realiseeritud andmestruktuurina, mida tuntakse kui plokiahelat (block chain). Et tehinguid plokiahelasse lisada, valib võrk regulaarselt mõne võrgusõlme, mille ülesandeks saab viimase ploki loomisest saati toimunud tehingute sertifitseerimine.

Võltsimiskindlus ja tööpõhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Sertifitseerijana töötav võrgusõlm koostab tehinguid kinnitava faili, mida Bitcoini protokollis nimetatakse plokiks, ja levitab selle teistele võrgusõlmedele, kes kontrollivad kõik tehingud enne ploki aktsepteerimist üle. Aktsepteeritud plokk lisatakse plokiahela lõppu, ning saab aluseks uuele plokile.

Sertifitseerija valimine põhineb David Chaumi välja pakutud "töö tõendamise" meetodil. Võrgusõlmed otsivad pidevalt juhumeetodil variante läbi proovides lahendeid ajamahukale, kuid teatud piirides ennustamatu lahenduskiirusega ülesandele, kus lahenduse leidmise aeg sõltub mitte vaid arvutusjõust vaid ka õnnest (sellest, mis järjekorras lahenduse otsija võrdselt tõenäolisi lahendeid proovib).

Esimene võrgusõlm, mis plokiahela lõppu sobiva uue lahendi leiab, teatab sellest teistele võrgusõlmedele, ning saab uueks sertifitseerijaks. Tema poolt võrku saadetud teade saab uue ploki aluseks. Kui uue ploki loomine on matemaatiliselt raske, siis tema kontrollimine on vastupidi väga kerge.

Jõumeetodil uueks sertifitseerijaks trügimist takistab asjaolu, et tõenäosus sertifitseerijaks saada sõltub mitte ainult arvutusjõust ja õnnest, vaid ka võrgusõlme arvutusjõu ja kogu võrgu arvutusjõu suhtest. Mida rohkem on Bitcoini võrgus sõlmi, seda raskem on pääseda "töö tõendamisega loteriis" esimeseks ja saada lühikeseks ajaks järgmise sertifitseerija roll.

Uue ploki looja saab auhinnaks teatud koguse bitcoin'e, kusjuures ploki generaatorile antavate bitcoin'ide kogus poolitub iga 210 000 ploki järel. Esimesed 210 000 plokki annavad oma loojale 50 bitcoin'i, järgmised juba 25, edasised 12,5 jne.

Teenustasud[muuda | muuda lähteteksti]

Bitcoini süsteem lubab tehingu tegijal täiendavalt pakkuda teenustasuks oma tehingu plokki lisamise eest kindla koguse bitcoin'e. Ploki looja saab tasuks kõik plokki lisatud tehingutega välja pakutud teenustasud eelmise ploki lõpust alates. Sedaviisi on võimalik väärtustada võrgu jaoks vajalikku plokkide loomise tööd, kuid seda võimalust ei pea hetkel kasutama.

Bitcoini süsteemi algses realisatsioonis saab ploki looja protokolli reeglite põhjal teatud koguse bitcoin'e sõltumata teenustasust, et tagada bitcoin'ide sujuv teke ja levik kuni nende kogus jõuab teoreetilise piiri lähedale. Seejärel peaks uute plokkide loomist hakkama soodustama teenustasu.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Käibel olevate bitcoin'ide arvu teoreetiline piir on 21 miljonit. Piir on valitud Bitcoini süsteemi arendaja poolt ja lähtekoodis püsivalt kirjas. Kuigi lähtekoodi võib muuta, loeb võrk kehtetuks tehingud, mis sellest kokkuleppest kinni ei pea, mistõttu selle praktiline muutmine nõuaks enamuse süsteemi kasutajate nõusolekut.

Eelneva tulemusena on bitcoin'ide loomise raskus tulevikus ette ennustatav. Süsteemi on sisse kodeeritud mõningane inflatsioon uute bitcoin'ide tekke läbi, kuni enamik neist loodud saab. Võib ennustada, et 2013. aastaks on loodud pool kõigist bitcoin''idest ning 2017. aastaks 3/4 nendest. Seejärel algab deflatsioon, sest uusi bitcoin'e enam ei teki. Deflatsiooni peaksid bitcoin'id taluma sujuvalt, sest nende väärtust saab esitada kaheksa kümnendkohaga pärast koma.

Bitcoin on oma olemuselt eksperiment, mis võib nurjuda. Võimalikud nurjumise põhjused võivad olla usalduse kaotus valuuta vastu (näiteks nõrkuste leidmisel selle krüptograafilistes alustes), kasutajate arvu vähenemine või ülemaailmne keelamine paljude riikide koostöös. Siiski võib Bitcoini moodi krüptograafilise raha üldine keelamine võimudel üle jõu käia.

Seni on võimalik vahetada bitcoin'e päris rahaks ning osta päris raha eest bitcoin'e. Krüptoraha aktsepteeriva vastaspoole leidmine pole kerge, ent ka mitte võimatu. Näiteks aktsepteerivad annetustena bitcoin'e mitmed organisatsioonid, nt Vaba Tarkvara Sihtasutus (Free Software Foundation), I2P ehk Invisible Internet Project.[4] Samas EFF ehk Electronic Frontier Foundation (mittetulundusühing, mis tegeleb põhivabaduste kaitsega digimaailmas) loobus annetuste vastuvõtmisest bitcoin'ides kartuses, et pole võimalik tõendada annetatud raha legaalselt päritolu. 2013. aasta kevadel hakkasid bitcoin'e vastu võtma ka Wordpress, Internet Archive ja Facebook.

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis võtavad 2013. aasta kevadest bitcoin'e vastu Hooandja[5] ja Piraadipartei[6], ükski kohalik valuutavahetus bitcoin'e ei paku, aga on olemas hobikorras vahetusteenus[7]. Politsei sulges selle ajutiselt.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 17.03.2014, 14:17, ÄP: Väidetav bitcoini looja tegi ametliku avalduse, aripaev.ee – Dorian Satoshi Nakamoto on bitcoini looja, nüüd lükkas 64-aastane mees ametlikus avalduses ümber igasugused väited, nagu oleks temal virtuaalrahaga mingi seos.
  2. Kristjan Port: "Bitcoinide looja leidmine kuulutab põneviku lõppu" ERR Novaator, 10. detsember 2015
  3. Satoshi Nakamoto. "Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System". 24.05.2009. Failitüüp: PDF.
  4. Donation-accepting organizations and projects
  5. teade bitimüntide vastuvõtmise kohta Facebooki lehel
  6. Piraadipartei annetuste/liikmemaksude sektsioon toob ühe makseviisina bitimündid
  7. BTC.ee
  8. Politsei nõue sulges küberrahaga kaupleja, Delfi, 17. veebruar 2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]