Alternatiivraha

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Chiemgauer – Saksa kohalik raha

Alternatiivraha võetakse kasutusele maksevahendina olukorras, kus ametlikult kehtiva raha kasutamine on raskendatud (likviiduskriis), see on kaotanud usaldusväärsuse (hüperinflatsioon) või seda kasutatakse võimu teostamise vahendina ja ebaõiglaste majandussuhete kinnistamiseks (nt võlaraha) ning inimesed on sellest aru saanud. Alternatiivraha võetakse kasutusele vabatahtlikult – rahva-algatuse korras ning see võib olla nii kohalikus, kogu riiki hõlmavas või riikideüleses kasutuses.

Kohaliku raha ringlus piirdub määratud kogukonna või territooriumiga. Kohaliku raha kasutatakse kaupade ja teenuste vahetuse korraldamiseks, sellega luuakse eelis kohalikele tootjatele, soodustatakse kohalikku kaubaringlust ning parandatakse turu likviidsust. Kohaliku raha väärtuse määrab algselt selle emiteerija, hiljem määrab selle väärtuse turu nõudluse-pakkumise suhe. Kohalik raha võib olla või ka mitte olla vahetatav territoriaalriigis ametlikult kehtiva rahaga.

Kohaliku raha kasutus võib erandlikus olukorras laieneda kogu riigi territooriumile ning hakata konkureerima riigis ametlikult käibiva rahaga. See põhjustab konflikti valitsuse ja keskpangaga, mis reeglina kehtestavad sellises olukorras alternatiivraha kasutust keelavad ja sellega arveldamist sanktsioneerivad seadused.

Alternatiivraha võib muutuda ka riikideüleseks, kui raha ise on usaldusväärne, selle kasutamine on muudetud mugavaks, selle halduskorraldus ja -kulud on kasutajatele vastuvõetava ning sellise meediumi järel on tekkinud vajadus. Kui tavaliselt määratakse kas emiteerija poolt või turutehingute käigus alternatiivraha väärtus riigis käibiva ametliku raha suhtes (s.t selle vahetuskurss), siis riikideülesel rahal ei ole reeglina ei varalist ega riiklikku tagatist. Sellise raha väärtuse määrab nõudluse-pakkumise vahekord turul ja see muudab raha enda väärtuse teiste valuutade suhtes muutlikuks (volatiivseks). Riikideülese raha väärtuse võib määrata ka mingi valuutakorviga, milles on näidatud iga valuuta osakaal korvis või siduda see mingi muu väärtusekandjaga, nagu näiteks naftabarreli, energia-kilovati või CO2-tonni maksumusega.[1]

Riikide maksuametite suhtumine alternatiivrahadesse varieerub suures ulatuses, alates selle kasutuse kategoorilisest ärakeelamisest kuni täieliku vabaduseni seda kasutada. Sotsiaalseid teenuseid pakkuvaid ja heategevuslikke projektide raames emiteeritud raha reeglina ei maksustata. Muude rahade maksustamisel kehtib tava, et maksustatakse vaid professionaalsest tegevusest tekkivat käivet ja sellest tekkivaid tulusid, juhuslikke sissetulekuid ei maksustata, kuna selle maksubaasi haldamine on praktiliselt võimatu ja selle halduskulud ületaksid saadavaid tulusid. Maksustamisel pole oluline, millises valuutas või rahaühikus tulu laekub, oluline on vaid see et oleks fikseeritud alternatiivraha ametlik vahetuskurss põhivaluuta suhtes.

Terminid[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha võidakse määratleda järgmiselt:

  • Täiendraha (complementary currency) – kasutatakse lisaks riigis ametlikult käibivale rahale vahetustehingutes väärtusekandjana. Reeglina ei ole seaduslik maksevahend.
  • Kogukonnaraha (community currency) – võlakirjad, mida kasutab vabatahtlikult rühm inimesi kaupade või teenuste vahetamiseks või panuste tegemiseks mingis internetipõhises mängus.
  • Kohalik raha (local currency) – määratud territooriumil (näiteks KOV) kasutatav raha.
  • Regionaalraha (regional currency) – määratud regioonis kasutatav raha.
  • Lisaraha, mikroraha, ökoraha (auxiliary currency, microcurrency, eco-money) – alternatiivsed nimetused kohaliku või kogukondliku raha märkimiseks.
  • Eraraha (private currency) – üksikisiku (reeglina mingil territooriumil domineeriv isik, suur tööpakkuja), ettevõtte (näiteks lennufirma poolt lendude eest antud punktid) või vabaühenduste poolt teenuste vahetamiseks loodud raha.
  • Sektoriraha (sectoral currency) – raha, mida kasutatakse määratud sektoris (näiteks haridus või vanurite hooldus) teenuse vahetamiseks.

Alternatiivraha vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha võib emiteerida:

  • Sularahana, mis väljastatakse määratud vormi ja kujundusega müntide või paberraha või võlakirjade kujul.
  • Digirahana, mida saab kasutada vaid internetipõhistes ja mobiilimaksetes või maksekaardipõhiselt. Näiteks pakub avatud lähtekoodiga internetipõhine pangandus-tarkvaraprogramm Cyclos lahendust, mis sobib nii mikrokrediidiasutustele, kohalikele ja piirkondlikele pankadele (eriti arengumaades) kui ka alternatiivsetele rahasüsteemidele nagu LETS, bartervõrgud ja ajapangad.
  • Kontorahana, mille puhul maksed toimuvad vaid pangas kliiringtehingutena.

Alternatiivraha emiteerimine ja väärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha emissiooni võib korraldada

  • Võlarahaga – alternatiivraha antakse välja võlakirjana intressimakse eest, millest saadud tuludega peetakse üleval rahasüsteemi haldavat asutust ning kaetakse selle tegevuskulud. Võimalik on ka lisakasu kogumine likviidsuse ja laenuvõime suurendamiseks. Sellises süsteemis tekib kasvav rahapuudus, mistõttu tuleb raha kas pidevalt juurde emiteerida või vahetevahel jagada seda tasuta tarbijatele kopterraha põhimõttel.
  • Püsiväärtusega rahaga – alternatiivraha maksab välja KOV tehtud tööde eest või keskvalitsus sotsiaaltoetuste väljamaksmise korras ja seda saab kasutada nii ettevõtete vahelises arvelduses kui ka kohapeal toodetud tarbekaupade ja toiduainete ostmiseks ning maksude tasumiseks. Maksude tasumisega saab raharinglus täis ning see kaob käibest.
  • Väheneva väärtusega, kadurahaga – alternatiivraha makstakse välja tehtud tööde eest või sotsiaaltoetustena, kuid selle väärtus väheneb iga kuu määratud protsendi võrra (näiteks 1% kuus, s.t raha kaotab väärtuse 8 aastaga). Seda nimetatakse hooldustasuks (ingl demurrage fee) ning selle eesmärgiks on raharingluse kiirendamine ja soov vältida selle muutumist rikkuse kogumise vahendiks.

Alternatiivraha kasutuselevõtu eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha käibelelaskmise eesmärgid võivad olla väga erinevad.

  • Kohalikud majandusprobleemid – tööhõive suurendamine, kohaliku ettevõtluse ja kaubavahetuse edendamine (LETS - Local Exchange Trading System), kohaliku raharingluse suurendamine ja maksevõime hoidmine. Tuntuimad näited: LETS, Wörgl, WIR Bank.
  • Ühiskondlike probleemide lahendamine – loodusliku keskkonna puhastamine prügist, sotsiaalsete probleemide lahendamine, nagu näiteks vanurite ja puudega inimeste abistamine, õpilaste abistamine õppevahendite hankimisel ja õppetöö edendamisel. Tuntuimad on Curituba Bonus, ajapank, Terra.
  • Globaalne kaubavahetus, mida alternatiivse rahaga tahetakse lihtsustada ja kulusid vähendada, samuti parandada kohalike või alternatiivrahade ülest kaubavahetust. Tuntuimad näited: Terra, bitcoin jt krüptorahad, Libra (FB raha).

Alternatiivraha emiteerija[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna alternatiivrahaga lahendatakse lokaalseid probleeme olukorras, kus territoriaalriigi või kohalik valitsus ei suuda või ei taha seda teha, siis otsustab projekti algataja ise millist maksevahendit ta hakkab kasutama, kuidas seda emiteeritakse ja väljastatakse soovijatele, kuidas toimuvad maksed, kuidas hallatakse süsteemi ja kindlustatakse raha usaldusväärsus, milline on selle väärtus ametlike valuutade suhtes ning kas see on vahetatav nendega.

  • Kohalikud omavalitsused võivad emiteerida oma raha tööhõiveprobleemide lahendamiseks, avaliku ruumi heakorrastamiseks ja kohaliku infrastruktuuri korrastamiseks või rajamiseks ning sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Raha tagastub kohalikule omavalitsusele kas kohalike maksude vormis või siis tema poolt pakutavate avalike teenuste tasuna. Selliste rahadena võib nimetada projekte nagu Wära, Wörgl, Curituba bonus, Bristoli nael, Lambethi naela, Makkie, E-Portmoneed.
  • Kohalikud vabaühendused, mis moodustuvad kohalikest ettevõtjatest ja/või tarbijatest ning HLÜ-st või ühistupangast või fondist, milles olevate hoiuste alusel tekitatakse raharinglus ning mis ise haldab rahasüsteemi. Rahakäibe käivitamiseks jagatakse algul igale soovijale summa suuruses, mis jääb alati käibesse. Raha võib olla nii võlaraha kui ka väheneva väärtusega raha. Selliste projektide näidetena võib nimetada: WIR Banki, LETS projekte, Tade Qoin.
  • Sihtasutus ja MTÜ on rahasüsteemi algataja reeglina sotsiaalse orientatsiooniga ja heategevuslikes projektides, mille eesmärgiks on lahendada ühiskonnas teravalt tõusetunud probleem, mida kesk- ja kohalik valitsus ei suuda ning erasektor ei taha lahendada. Sellises projektides rakendatakse maksete tegemiseks tänapäeval internetipõhiseid ja mobiilmakse süsteeme. Raha tekib tehingu käigus ja see kaob järgmise tehinguga, kusjuures ühel tehingus osalejal tekib raha pluss ja teisel miinusmärgiga. Raha ise on püsiväärtusega. Selliste projektide näiteid: ajapank, Spice Time Credit.

Alternatiivraha riikide kaupa[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha Euroopa riikides[muuda | muuda lähteteksti]

Alternatiivraha kasutamine on lubatud riikides, kus turumajandus on vaba ja inimestel õigus ise otsustada, kuidas nad ennast teostavad. Alternatiivraha kasutamine on keelatud riikides, kus majandust manipuleeritakse, rahasüsteemi kasutatakse rikkuse ümberjagamiseks ning inimesed on alistatud riigibürokraatiale. Alternatiivraha projekte käivitatud erineva edu ja mahuga järgmistes riikides kirjeldatud arvul:

Belgias on kasutusel kokku 17 liiki kohalikku raha, varaseim neist Le Res on asutatud 1996. Ülejäänud: Le Torekes, L'Épi lorrain, Le Ropi, Le Val'heureux, Le Blés, L’Orno, L’Ardoise, Le Voltî, Le Talent, Le Lumsou, Le Sous-rire, Le Sottai, Le SolAToi, Le Carol'Or, La Zinne (Brüsselis), Le Yar.[2] ja E-Portemonnee.

Hispaanias, Malagas on kohalik raha Axarco.[2]

Itaalias on algatatud 9 kohaliku raha projekti: Banca del Tempo, EcoAspromonte, Ecoroma, REL (Rete di Economia Locale), Sardex, SCEC, Simec, Sistema di Reciprocità Indiretta. Itaalias Aspromonte Rahvuspargis katsetati kohaliku maksevahendi (voucher) raha, mille kehtivusaeg oli piiratud sellel märgitud kuupäevaga.[3]

Leedus on kohalik raha Pilsetas Nauda.

Madalmaades Amsterdamis on kohaliku rahana kasutusel Trade Qoin ja Ida-Amsterdami immigrantide linnaosas Makkie.

Prantsusmaal on avalikult saadaoleva teabe järgi 2018. aasta seisuga algatatud 67 kohaliku raha projekti, millele 2019. aastal lisandus veel 4 projekti. Kõik need rahad on vahetatavad eurodeks ja on ametlikult käibel projektiga ühinenud isikute juures. Kohaliku rahaga seotud tegevusi sätestab 2014. aastal jõustunud „Sotsiaalse ja solidaarse majanduse seadus“ (Économie sociale et solidaire, ESS). Kohaliku raha kasutuselevõttu on toetanud Terre Solidaire Foundation,[4] Veblen’i Instituut[5] ja SOL Movement,[6] mis tekkis innustatuna Patrick Viveret' töödest. Liikumise eesmärgid on järgmised:

  • tekitada keskkond, milles arutleda ja ühiselt järele mõelda ja kujundada uus vaade rikkusele ja väärtushinnangutele ning mõelda, kuidas neid muuta;
  • kujundada välja keskkond, milles saaks katsetada innovatiivseid lahendusi rahanduses, edendada ühistegevust ja leida nende rakendamiseks sobivaid viise;
  • edendada riiklikku võrgustikku, mis toetab ja ühendab kohaliku raha projektide esindajaid Prantsusmaal ja kogu Euroopas.

Loomisest peale on liikumine toetanud 24 kohaliku raha, s.h Baskimaa eusko, loomist ja haldamist.[7] [8]

Saksamaal on kohaliku raha projekte rakendatud juba 1930-ndate majanduskriisi järgsetel aastakümnel. Tuntuimad neist oli Wära ja Ludwig Herpeli (1887-1934), saksa majandusteadlase poolt väljatöötatud ühistulise krediidiringi põhimõte. Deutsche Bundespanki 2006. aasta aruande järgi 15 kahaneva väärtusega (Schwundgelde) kohalikku majanduste edendavat (LETS, Tauschringe) rahaprojekti ning 28 sellist oli loomisel. Lisaks veel 21 regionaalse, heategevusliku- või ettevõttepõhise raha projekti.[9] Tuntuim neist on Baierimaa Chiemsee regioonis aastal 2003 kasutusele võetud Chiemgauer, mille kasutajate arv oli 2015. aastal 3100 ja käibe kogumaht 7,6 miljonit eurot. Tuntumad on veel Berliner, Lindenthaler, Tauschring ja BäRling. [10] [11]

Slovakkias on kohalik raha Košický tukat.

Suurbritannias on käivitatud üle 400 LETS projekti, u 75 panka on algatanud oma raha projekti ning lisaks on kasutusel veel Brixtoni nael, Bristoli nael ja Totnesi nael; Spice Time Credit. [12]

Šveitsis on lisaks WIR Bankile käibel veel kohaliku rahana Le Farinet ja Le Léman.

Ungaris võeti kasutusele ökorahad Kaláka ja Kör.

Alternatiivraha riigiti[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides oli 1930. aastate suure majanduskriisi aegadel ringluses pea 3000 kohalikku raha. [13]

Cincinnati ajaraha (1827-1830) oli esimene alternatiivraha projekt Ameerika Ühendriikides, mille algatas Josiah Warren.

Argentinas on kasutusel kohaliku rahana Argentino, Crédito, LECOP ja Patacón. 1990. aastate majanduskriisi ajal tehti pea pool riigi maksetehingutest alternatiivrahades.

Brasiilias on algatatud enam kui 120 kohaliku raha projekti, nende hulgas Curituba Bonus, Le „Palmas“ ja Sabre. Sabret plaaniti rakendada spetsiaalset õppetunnirahana, mis töötab nii, et riik valib välja vaesemad koolid, kus õpetajaid napib ja ülikooli edasiminejaid on vähe, ning jagab esimese klassi õpilastele spetsiaalset õppetunniraha. Sellega saavad nad maksta vanemate klasside õpilastele järeleaitamistundide eest. Need vanemad õpilased saavad omakorda maksta keskkooliõpilastele järeleaitamise eest. Kui õpilane lõpetab keskkooli ja on kogunud teatava summa õppetunni-raha, siis saab ta sellega kinni maksta osa oma ülikooliharidusest. Mida rohkem nooremaid õpetad, seda rohkem õpid ise ning seda suuremad on su võimalused ülikooli saada.[1]

Jaapanis, mis on üks maailma kõige kiiremini vananevaid ühiskondi, loodi 1995. aastal fureai kippu´d ehk "hoolitsussuhte piletid". Kuna valitsus mõistis, et mis tahes sotsiaalhooldusprogramm ei suuda käia kaasas järjest suureneva eakate hulgaga, siis loodi spetsiaalne maksesüsteem, millega noored kes aitavad vanureid, saavad teenida tulu. Teenitud fureai kippu´sid saab näiteks saata oma vanadele sugulastele, kes asuvad teises piirkonnas ja kes saavad nendega maksta neid abistavatele noortele.[1]

Kanadas on käibel 25-30 kohalikku raha, mis tegutsevad valdavalt LETS süsteemis ja edendavad kohalikku kaubavahetust ja raharinglust. Eraldi võib nimetada veel Calgary dollarit, Sherby dollarit, Le Demi, Le BLÉ ja L'Îlot Montrealis.[2] [14]

Mehhikos on kasutusel El Túmin.

Uruguays võeti kasutusele kohalik raha C3, millega taheti suurendada tööhõivet. [15]

Alternatiivrahad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Numismaatik Ivar Leimuse andmetel on ametliku raha asendajaid olnud Eestis käibel alates keskajast, mil näiteks oli levinud veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandil koos tööstuse arenguga, levinud olid nn vabrikurahad Hiiumaal ja Narvas.[16] 1992. aastal jõudis 37 päeva enne krooni tulekut käibel olla Tartu raha.

Lõuna-Eestis Urvastes on praegu käibel oma rahana urban. Areneb ka elektrooniline kogukonnaraha: 2009. aasta sügisel läks käima Õnnepank.[16]

Alternatiivraha puhul on tegemist võlaõigusseaduse §-s 917 nimetatud väärtpaberitega (enamasti §-s 918 nimetatud esitajaväärtpaberitega), mille põhitunnuseks on see, et väärtpaberi eest on õigus saada ainult kindlat kaupa või teenust, st väärtpaber ei ole üldkäibes. Selliste väärtpaberite väljastamise kohta piirangud puuduvad, st et väljastajaks võib olla nii eraisik, MTÜ kui ka kohalik omavalitsus.

2011. aasta 1. detsembrist alates annab Tartu Hoiu-laenuühistu ringlusse ühistusisest maksevahendit Eesti veksel, mis toimib liikmetevahelise kaubanduse soodustamise põhimõttel. Veksli väärtus kaubandustehingutes on 1:1 euroga, kuid Tartu Hoiu-laenuühistu müügipunktidest on veksleid võimalik soetada hinnaga 1 veksliühik = 0,90 eurot. See annab ühistu liikmele kaasliikmete ärides 10% püsisoodustuse ning suunab liikmed tarbima üksteise kaupu ning teenuseid.[viide?]

Alternatiivraha edendavad projektid ja organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

European Commission, Department of EU Regional and Urban Development, Regional Policy project 2007-2013: Community currencies get into action for local development..Kogukonnaraha projektide raames omandatud teadmiste ja kogemuste edastamine, et julgustada kohaliku tasandi kulutuste tegemist, suurendada sotsiaalset kaasatust ja tugevdada kohalikku majandust.[17]

Positive Money Europe on tulu mittetaotlev ühendus, asukohaga Brüsselis, mille eesmärgiks on uurida, koguda teadmisi, levitada neid ja kaasa aidata Euroopa rahasüsteemi muutmine õiglasemaks, demokraatlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Teostavad järelevalvet Euroopa Keskpanga tegevuse üle ja koostavad ettepanekuid eurotsooni rahasüsteemi parandamiseks.[18]

MONNETA on tulu mittetaotlev ühendus, asukohaga Brüsselis, mille eesmärgiks on säästva ja sotsiaalmajanduse, alternatiivraha ja rahasüsteemide tippkeskus, mis edastab teadmisi olemasoleva raha- ja finantssüsteemi jätkusuutlike alternatiivide kohta.[19]

International Movement for Monetary Reform on rahvusvaheline mittetulunduslike organisatsioonide ülemaailmne ühendus, mis tegeleb ühiskonda teeniva rahasüsteemi loomisega. Organisatsiooni eesmärgiks on luua ja kasutada raha nii, et see ei kahjustaks ühiskonda. Selle eesmärgi saavutamiseks toetab ja ühendab IMMR erinevaid riiklikke liikmesorganisatsioone, et jagada ideid, arutada teadusuuringuid ja vahetada parimaid tavasid. Rahareformi ülemaailmse liikumisega ühinenuna ootame me päeva, mil rahasüsteemid on õiglase ühiskonna alustalad jätkusuutlikkuse, stabiilsuse ja heaolu teenimiseks.[20]

Transparency International EU on osa ülemaailmsest korruptsioonivastasest liikumisest. Alates 2008. aastast oleme tegutsenud ülemaailmse liikumise Euroopa piirkondliku kontaktasutusena. Meie missiooniks on korruptsiooni ennetamine ning ELi institutsioonide, poliitika ja seadusandluse terviklikkuse, läbipaistvuse ja vastutuse edendamine.[21]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Kristjan Jansen. Raha ja tema alternatiivid, 24. detsember, 2010 [1]
  2. 2,0 2,1 2,2 "Monnaie locale". Vaadatud 18.04.2020.
  3. "Aspromonte Park Local Currency Experiment.".[2]
  4. "Foundation Terra Solitaire". 18.04.2020.
  5. "Institute Veblen - pour les reformes econaomiques". 18.04.2020.
  6. "SOL, Pour une appropriation citoyenne de la monnaie". 18.04.2020.
  7. "Liste des monnaies locales complémentaires en France". 18.04.2020.
  8. France24: Cashing in on local French currencies.[3]
  9. Rösl, Gerhard. Regional currencies in Germany – local competition for the Euro? [4] (2006). Frankfurt-am-Main: Deutsche Bundesbank. ISBN 978-3–86558–261–4.
  10. Balázs István Tóth, The Function of Local Currencies in Local Economic Development, [5]
  11. "Regionalwährung". 18.04.2020.
  12. ""List of community currencies in the United Kingdom".". 18.04.2020.
  13. ""List of community currencies in the United States".". 18.04.2020.
  14. ""List of community currencies in Canada".". 18.04.2020.
  15. UN Research Institute for Social Developments: The New Frontier in Payment Systems: Virtual Currency Schemes, the C3 Uruguay case and the Potential Impact on SSE [6]
  16. 16,0 16,1 Kristjan Jansen. Raha ja tema alternatiivid, 24. detsember, 2010
  17. "Department of EU Regional and Urban development". 18.04.2020.
  18. "Positive Money Europe.". 18.04.2020.
  19. "MONNETA - Network for Monetary Diversity". 18.04.2020.
  20. "International Movement for Monetary Reform". 18.04.2020.
  21. "Transparency International EU". 18.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Videod[muuda | muuda lähteteksti]