Dolgaani keel
| Dolgaani keel (Дулҕан Һака) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Piirkonnad | Siber |
| Kokku kõnelejaid | 1054 (2010. a. seisuga) |
| Keelesugulus |
turgi keeled siberi turgi keeled dolgaani keel |
| Kiri | kirillitsa |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | dlg |
 Dolgaani ja jakuudi keele leviala. Rohelisega on märgitud dolgaani keel | |
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal. Dolgaani keel on ajalooline dolgaanide emakeel ning jakuudi keele lähim sugulaskeel, mis kujunes omaette keeleks alles 17. sajandil. Tänapäeval räägitakse dolgaani keelt peamiselt Sahha Vabariigis ja Taimõri rajoonis.
Keele kõnelejate täpset arvu on keeruline määrata, sest nende arv kõigub eri loenduste järgi, siiski on dolgaani keele umbkaudne arv umbes 1000–5000 inimest. Viimastel aastakümnetel on dolgaanidega asustatud aladel domineerimas vene keel, mistõttu on paljud dolgaanid asulates läinud üle jakuudi või vene keelele.
Keele omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Dolgaani keel on turgi keelkonda kuuluv, mida räägitakse Taimõri poolsaarel ja Anabari rahvusulussis. Hoolimata suurest levikualast on dolgaani keel suhteliselt ühtne, tõenäoliselt on see seotud hilise rändega tänapäevastele aladele (17.–18. sajand). Eraldatakse allvoolu ja ülesvoolu murdeid.[1] Ülejäänud turgi keeltest erineb dolgaani keel (koos jakuudi keelega) märgatavalt nii struktuuri, sõnavara kui ka fonoloogia poolest.[2]
Struktuuri poolest on dolgaani keel sedavõrd lähedane jakuudi keelele, et pikka aega pidasid enamik keeleteadlastest seda jakuudi keele dialektiks. Tänapäevased keeleteadlased peavad dolgaani keelt omaette keeleks nii lingvistilistel kui ka sotsiopoliitilistel põhjustel.[3] Kahte keelt eristavad erinevused leksikas (sarnase/sama sõnavara muutunud semantika, iseseisvad keeleuuendused mõlemas keeles, suurem tunguusi (evengi) mõju dolgaani keeles) ja fonoloogias (häälikumuutused; dolgaani keeles on kohati säilinud turgi ja mongoli keelkonnast pärit sõnades labiaalne tasakaalutus, kus esineb ümardamata täishäälik esimeses silbis ja ümardatud vokaal teises silbis). Keelte omavaheline mõistetavus on kohati madal, kohati aga hea. Pakendorf tõstatab oma töös mõtte, et dolgaani keele eristamises võib mängida rolli teadlik siht eristada oma väikest keelt suuremast sugulaskeelest ning et viimased muutused semantikas ja sõnavaras võivad olla ajendatud soovist kahe keele vahele luua selgem piir.[2]
Nii nagu jakuudi keelel võib ka dolgaani keelest leida mongoli ja teiste turgi keelte mõjusid keele varasemast ajaloost. Turgi tüvedest on suures osas säilinud numbrite, kehaosade, sugulaste ja karjaloomade jaoks kasutatavad ühised tüved. Mitmed morfeemid, morfosüntaktilised omadused ja märgatav osa sõnavarast on pärit mongoli keelkonnast.[2] Tänapäevasele asualadele asumise järel on dolgaani keelt mõjutanud veel tugevalt evengi keel, mis asus piirkonnas juba enne sinna saabunud jakuute ning vene keel, mille mõju on näha peamiselt uuemas ülevõetud sõnavaras.[1]
Dolgaani keeles on 16 konsonandi foneemi ja 3 allofooni ning 20 vokaali foneemi (8 pikka, 8 lühikest ja 4 diftongi). Dolgaani keeles on 8 käänet: nominatiiv, akkusatiiv, daativ, partitiiv, ablatiiv, instrumentaal, komitatiiv ja komparatiiv, kuigi komitatiivi enamasti ei kasutata. Erinevalt ülejäänud turgi keeltest (va jakuudi keel) puudub dolgaani keelest lokatiiv ja genitiiv, samuti pole keelkonnale omased partitiivi ja komitatiivi käänded. Dolgaani keele kirja panekuks kasutatakse kohandatud kirillitsa tähestikku.[1] Omasõnades järgib dolgaani keel jakuudi keelega sarnaselt vokaalharmooniat.[2]
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
| З з | И и | Й й | К к | Һ һ | Л л | М м | Н н |
| Ӈ ӈ | О о | Ө ө | П п | Р р | С с | Т т | У у |
| Ү ү | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ |
| Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Dolgaani (ja jakuudi) keele eelkäija arenes välja tänapäeva dolgaani aladelt lõunapool. Pärast prototurgi keele lagunemist Kesk-Aasias asusid dolgaani keele esivanemad Lõuna-Siberi aladele.[3] Arheoloogiliste leidude, Orhoni raidkirjade ja dolgaani keele sõnavara tõttu arvatakse, et jakuudite ja dolgaanide eelkäijad olid 6. sajandist 10. sajandini Baikali järve kallastel, mil neid mainiti Hiina kroonikates nimega kurõkaanid. Sellel perioodil arvatakse dolgaani keelt olevat mõjutanud vähemalt kaks turgi keelt. Üks neist oli tõenäoliselt vanaturgi keel, teine arvatakse olevat kõptšaki keel (mistõttu on dolgaani keeles võrreldavat sõnavara kirgiisi keelega).[2]
Tugevad mongoli mõjud viitavad sellele, et dolgaani keele eelkäija oli tugevalt mõjutatud ka mongolikeelsetest rahvastest. Kui esimesed mongoli hõimud arvatakse olevat kurõkaanidega liitunud juba 6.–10. sajandi jooksul, siis nende mõju tollasele keelele arvatakse olevat väike. Suuremat mõju sai tulevane dolgaani keel tõenäoliselt 11. sajandil, kui Baikali ümbrusesse rändasid oma kodumaalt välja aetud mongoli hõimud (võimalik, et burjaatide eelkäijad). Nii dolgaanide rahvaluule kui ka arheoloogiliste leidude järgi tekkis mongoli hõimude ja dolgaanide eelkäijate vahel tihe läbikäimine. Mitmed mõjud on pärit vähemalt 13. või 14. sajandist, seega pidi keelekontakt mongolitega kestma üsna kaua.[2]
Dolgaanide ja jakuutide eelkäijad otsustasid tõenäoliselt põhja poole asuda, et vältida pidevaid sõdu, mida lõunapoolsed turgi nomaadiriigid naabritega pidasid. Täpne rännuaeg ei ole teada ning erinevad uurijad on pakkunud perioode 6. ja 14. sajandi vahel. Leena jõe kaldalt on leitud 9. või 10. sajandist pärit tekste, mis viitab sellele, et mõned väikesed hajutatud rühmad jõudsid piirkonda juba esimese aastatuhande lõpus, kuid suurem osa uurijaid arvab jakuutide (ja seega ka dolgaanide) suuremamahulisema rände olevat toimunud 13. või 14. sajandil. Uutele aladele asudes osutus jakuudi keel teistest turgi keeltest eraldatuks, mistõttu arenes keel sugulaskeeltest iseseisvalt ja erinevalt ning eraldus märgatavalt teistest turgi keeltest. Samuti tõi migratsioon põhja dolgaani eelkäijad kokku tunguusi keelte kõnelejatega ja jukagiiri keele kõnelejatega, mis mõjutasid jakuudi keele arenguid ja tutvustasid teistes turgi keeltes tundmatuid eripärasid.[2]
Kuni 17. sajandini elasid jakuudid pisikesel alal Leena, Amga ja Aldani jõe vahel. Venelastega tekkis jakuutidel ja dolgaanidel esimene kontakt 17. sajandil ning esimest korda on dolgaane mainitud 1631–1632 jassaki nimekirjades. Makse vältida soovides otsustasid jakuudid ja dolgaanid liikuda põhja poole, asustades järk-järgult 17. sajandi lõpust 19. sajandini tänapäevased alad. Põhja poole liikunud jakuudid asusid Heta ja Hatanga jõe vahele ja segunesid seal elanud tunguusidega (peamiselt evenkidega), samojeedidega ja venelastega. 18. sajandi alanud ristiusustamine ja mitmete rahvaste tihe omavaheline läbikäimine tekitas piirkonnas uue jakuudi keelel põhineva, kuid selgete evengi ja vene mõjudega keele, mida hakati nimetama dolgaani keeleks. Esialgu säilitasid eri rahvad samuti oma emakeele, kuid järk-järgult muutus dolgaani keel peamiseks keeleks piirkonnas. Kontaktid jakuutide ja dolgaanide vahel säilisid kuni 17. sajandini, laiemale alale asudes keelekontakt kahe rahva vahel harvenes, mis andis võimaluse dolgaani keelele areneda iseseisvalt.[2][3][4]
Kuni Nõukogude ajani oli "dolgaan" pigem sotsiaalse tähendusega sõna, etnilise tähenduse lisas sellele alles nõukogudeaegne teadus. 20. sajandini kasutasid dolgaanid enamasti enda kirjeldamiseks ka sõna haka. Dolgaani keelt hakkas Nõukogude võim mõjutama 1920. aastate lõpus. Dolgaanidelt võeti ära põhjapõdrad ja piirkonnas rajati kolhoose, mis sundis dolgaanid asulatesse ja suurendas kakskeelsust ning vene keele mõju dolgaanide seas. Lisaks vene keele mõju suurenemisele muutus kindlamaks ka dolgaani keele positsioon. Nõukogude ajal tegutses dolgaani tuntuim luuletaja Ogdo Aksjonova, kelle teosed on dolgaani kultuuris tuntuimad. 1970. aastatel loodi dolgaani keelele ortograafia jakuudi keele baasil. 20. sajandi lõpul hakati tõsisemalt uurima seni jakuudi keele murdeks peetud dolgaani keelt.[3] Olulisemad dolgaani keele uurimused koostasid Jelizaveta Ubrjatova 1985. aastal ja Nikolai Artemjev 2001. aastal.[1]
Tänapäeval domineerib dolgaanidega asustatud aladel avalikes asutustes, sh koolis, peamiselt vene keel. Kuigi dolgaanidel on tugev rahvustunne, püsib dolgaani keel peamiselt eraelu keelena. Keele säilimist toetab aktiivne dolgaanikeelse meedia säilitamine. Nädalalehes Taimõr on mõned leheküljed kirjutatud dolgaani keeles, samuti on televisioonis ja raadios mõned dolgaanikeelsed saated.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Pakendorf, Brigitte; Stapert, Eugenie (2020). "Sakha and Dolgan, the North Siberian Turkic languages". Robbeets, Martine & Alexander Savelyev (toim). The Oxford Guide to the Transeurasian Languages (inglise). Oxford: University Press. Lk 430–445. ISBN 9780198804628.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Pakendorf, Brigitte (2007). Contact in the prehistory of the Sakha (Yakuts): Linguistic and genetic perspectives (inglise). Universiteit Leiden: LOT.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Däbritz, Chris Lasse (01.09.2022). A Grammar of Dolgan: A Northern Siberian Turkic Language of the Taimyr Peninsula (inglise). Brill. Lk 9–17. ISBN 978-90-04-51623-6.
- ↑ Hartley, Janet M. (2015). Siberia: A Histroy of the People (inglise). New Haven: Yale University Press. Lk 23. ISBN 978-0-300-16794-8.