Jakuudi keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
jakuudi keel (саха тыла)
Kõneldakse Venemaal
Piirkonnad Ida-Siber
Kokku kõnelejaid 450 000
Keelesugulus turgi keeled
 siberi turgi keeled
  jakuudi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Sahha Sahha
Keelekoodid
ISO 639-2 sah
Jakuudi ja dolgaani keele leviala.
Jakuudi ja dolgaani keele leviala.
██ jakuudi

Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2% jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140,[1] neist Sahha Vabariigis 441 536.[2]

Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel, mida on aga peetud ka jakuudi keele murdeks.

Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.

Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis. 2012. aastal ilmus Venemaal jakuudi keeles 205 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 375 200 eksemplari.[3]

Jakuudi tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Jakuudi keele kirjutamisel kasutasid vene misjonärid 1819. aastast alates kirillitsat, 1917 võeti kasutusele foneetilisele transkriptsioonile tuginev kiri, mis 1929 asendati ladina kirjal põhineva turgi tähestikuga. 1939. aastal mindi üle kirillitsale, mida kasutatakse siiani. Vene tähestikule on lisatud tähed ҕ, ҥ, һ, ө, ү ning digraafid дь ja нь.

Jakuudi ladina (1929–1939)[4]:

A a B в C c Ç ç D d E e G g Ƣ ƣ
H h I i J j K k L l Lj lj M m N n
Nj nj O o Ɵ ɵ P p Q q R r S s
T t U u Y y Ь ь '

Jakuudi kirillitsat (aastast 1939):

А а Б б В в Г г Ҕ ҕ Д д Дь дь Е е
Ё ё Ж ж З з И и Й й К к Л л М м
Н н Ҥ ҥ Нь нь О о Ө ө П п Р р С с
Һ һ Т т У у Ү ү Ф ф Х х Ц ц Ч ч
Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ю ю Я я

Foneetika ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Jakuudi keeles on 20 täishäälikufoneemi: 8 lühikest, 8 pikka ja neli diftongi. Täishäälikute korrelatsioon neljal alusel: 1) lühike – pikk; 2) ees – taga; 3) kitsas – lai; 4) rikutud – katkematu.

Jakuutide keeles täishäälikute harmoonia toimub järjestikku vastavalt palatiinile ja labiaalsele külgetõmbele. Vokaalharmooniaga kaasneb ka kaashäälik. Sõltuvalt täishäälikutest (ees või taga) peaksid sõna kaashäälikud olema kas ainult pehmed või ainult tahked.

Diftoonpongid: иэ, үө, уо, ыа. Diftongi liigendamine liigub, nende esimene element hõivab 52–62% diftongi kogukestusest. Difteonreid iseloomustatakse laskuvate ja tõusvatena. Jakuudi keeles pole toonidel fonoloogilist tähtsust. Rõhk langeb tavaliselt sõna viimasele silbile, mida eristab rõhutatud täishääliku kogukestus ja intensiivsus.

Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikesed Pikad Diftong
Ülemised Keskmine ja
alumine
Ülemised Keskmine ja
alumine
Eesvokaalid Katkematu i e ie
Hävitanud y ø øː
Tagavokaalid Katkematu ɯ a ɯː ɯa
Hävitanud u o uo

Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Labiaalne Hammashäälik Hambasombuhäälik Palataal Velar Kõrihäälik
Ninahäälik m n ɲ ŋ
Sulghäälik p b t d c ɟ k ɡ
Ahtushäälik s x ɣ h
Lähendid l j, ȷ̃
Tremulant ɾ

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Isikulised asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsus Mitmus
1. мин (min) биһиги (bihigi)
2. эн (en) эһиги (ehigi)
3. кини (kini) кинилэр (kiniler)

Küsisõnad[muuda | muuda lähteteksti]

туох (tuoh) "mis", ким (kim) "kes", хайдах (hajdah) "kuidas", хас (has) "kui palju", ханна (hanna) "kus, kuhu", ханнык (hannõk) "milline".

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Jakuutikeelse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1:

Novgorodovi tähestik 1920–1929. (Ladina tähestik/IPA) зɔn barɯta beje sSakhaUo.pngltatɯgar SakhaUo.pngnna bɯra:bɯgar teŋ bSakhaUo.pnglan tSakhaOeSmall.pngry:ller. kiniler
barɯ SakhaOeSmall.pngrkSakhaOeSmall.png:n SakhaOeSmall.pngjdSakhaOeSmall.png:q, sSakhaUo.pngbasta:q bSakhaUo.pnglan tSakhaOeSmall.pngry:ller, SakhaUo.pngnna beje bejeleriger
tɯlga ki:riniges bɯhɯ:lara dɔʃɔrdɔhu: tɯ:nna:q bSakhaUo.pnglSakhaUo.pngqta:q.
Ladina tähestik 1929–1939. (Jaꞑalif) Çon вarьta вeje suoltatьgar uonna вьraaвьgar teꞑ вuolan tɵryyller. Kiniler вarь ɵrkɵn ɵjdɵɵq, suoвastaaq вuolan tɵryyller, uonna вeje вejeleriger tьlga kiiriniges вьhььlara doƣordohuu tььnnaaq вuoluoqtaaq.
Kaasaegne kirillitsa 1939 - kohal. Дьон барыта бэйэ суолтатыгар уонна быраабыгар тэҥ буолан төрүүллэр. Кинилэр бары өркөн өйдөөх, суобастаах буолан төрүүллэр, уонна бэйэ бэйэлэригэр тылга кииринигэс быһыылара доҕордоһуу тыыннаах буолуохтаах.
Eestikeelne tõlge Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • Языки мира: тюркские языки. М., 1996г., – 543 с. ISBN 5-655-01214-6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]