Paul Ferdinand Walter
Paul Ferdinand Walter (7. jaanuar 1873 Väike-Soldina, Vaivara kihelkond – 11. juuni 1944 Bad Doberan) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1885–1890 Tartus Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1891–1895. Oli prooviaastal Nissi (Emil Johannes Heinrich Bruhnsi juures), Kuusalu (Woldemar Friedrich Kentmanni juures) ja Narva Aleksandri koguduses (Richard Julius von Pauckeri juures). Ordineeriti 8. juunil 1897 õpetajaks.
Oli 1897–1899 Kodavere ja Alatskivi koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1899–1910 aga samade koguduste õpetaja. Aastatel 1910–1925 oli ta Tallinnas Diakonisside Asutise rektor (olles aastatel 1911–1912 Tallinna Jaani koguduse adjunktõpetaja). Aastatel 1915–1916 oli ta Siberisse, täpsemalt Irkutskisse, välja saadetud.
Lahkus aastal 1926 Saksamaale. Oli aastatel 1926–1931 pastor Roggendorfis (Nordwestmecklenburgi kreisis Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal) ja 1931–1937 oli ta pastor Tessinis (Bad Doberani kreisis Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal). Aastast 1938 emerituuris, elades Bad Doberanis[1][2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend August Reinhold Johannes Walter oli Jämaja Kolmainu koguduse õpetaja, tema poeg Johannes Walter oli Kodavere Mihkli koguduse õpetaja, poeg Robert Walter oli Tallinna Kopli koguduse ja Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja.