De Haan

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
De Haan

prantsuse Le Coq
lääne-flaami D'n Oane

De Haan gemeentehuis.JPG
Magistraat
Coat of arms of De Haan.jpgFlag of De Haan.svg
VappLipp

Pindala: 42,17 km²
Elanikke: 12 482 (2012)

Koordinaadid: 51° 16′ N, 3° 2′ E
MnpDe HaanLocation.png
Asendikaart

Koduleht: http://www.dehaan.be/

De Haan on hollandikeelne vald Belgias Lääne-Flandria provintsis Oostende haldusringkonnas.

1. jaanuari 2006 seisuga elas De Haanis 11 925 elanikku, 1. jaanuari 2011 seisuga 12 518 ja 2012. aasta alguse seisuga 12 482 elanikku. Kuna valla pindala on 42,17 km², tähendab see rahvastiku tihedust ligi 300 in/km².

De Haani vallas on neli küla: De Haan-Centrum, Klemskerke, Vlissegem, Wenduine, Vosseslag ja Harendijke.

De Haan asub Põhjamere kaldal. Ta on säilitanud oma vana silueti, kaldal asuvaid maju ei ole lammutatud, et nende asemele kõrghooneid rajada. Mööda merekallast kulgeb rannikutramm (Kusttram), millel valla piires on 5 peatust.

De Haanis on 147 ha metsastatud düüne.

De Haan-Centrumile lähimad linnad on 10 km kaugusel asuv Oostende ja 17 km laugusel asuv Brugge.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klemskerke on vana poldriküla, mida mainiti esimest korda juba aastal 1003 nime Clemeskirca all. 13.14. sajandil rajati sinna gooti stiilis pühale Klemensile pühendatud kirik (Sint Clems kerke). See on valla vanim hoone.

Tänapäeva De Haani rajamine sai tõuke alles pärast seda, kui 1886 rajati rannikutramm. 1889 andis Belgia kuningas ehitusloa düüni sektsiooni rajamiseks sinnakanti, aga esimene hotell De Haanis avati juba 1888. Kuninga antud ehitusluba nägi ette tingimused, mille järgi hooned ei tohtinud olla kõrgemad teatud suurusest, nad pidid asuma üksteisest eraldi, olema ümbritsetud aiaga ning lõpuks nähti ette, et kõik majad peavad olema anglo-normanni stiilis. See viimane tingimus tühistati 1960. aastatel. Niisiis ehitati De Haan algusest peale kuurordiks ja selleks on ta üldiselt jäänudki.

1899 alustati luksushotelli Grand Hotel du Coq ehitamist. 1949 muudeti see nime "L'Esperance" all vallooni laste puhkuse veetmise kohaks.

1910 sai De Haani linnaarhitektiks Josef Stübben, kes varem oli plaaninud Kölni Uuslinna. Tema vastutas selle ala täisehitamise eest, mis jääb düünide ja rannikutrammi vahele. Sellel alal on nüüd peamiselt valged hotellid, villad ja suvilad, kõik belle epoque'i stiilis ja aia sees. Sarnases stiilis maju ja linnaosi on vallas mujalgi.

1977 toimus Belgias haldusreform. Kolm varem iseseisvat valda Wenduine, Vlissegem ja Klemskerke ühendati De Haani vallaks.

Asulad[muuda | muuda lähteteksti]

De Haan jaguneb järgmisteks osavaldadeks, asulateks ja piirkondadeks:

MapDeHaan.svg
Suurte rooma numbritega on tähistatud osavallad.
Kollakad alad tähistavad linnastunud piirkondi.
Nr Asula Pindala Elanikke
(2007)
I

(IV)
(V)
Klemskerke
- Klemskerke (keskus)
- De Haan-Centrum (osa)
- Vosseslag
20,66 km² 6141
557
3867
1717
II

(IV)
Vlissegem
- Vlissegem (keskus)
- De Haan-Centrum (osa)
16,66 km² 2033
681
1352
III

(VI)
Wenduine
- Wenduine
- Harendijke
4,85 km² 4003

Elanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Albert Einstein elas De Haanis 6 kuud pärast lahkumist Natsi-Saksamaalt 1933. aastal ja enne siirdumist Inglismaale sama aasta 9. septembril.

De Haanis on elanud Belgia kuningapere liikmed, Austria-Ungari kukutatud keisrinna Zita, Maurice Maeterlinck, Stefan Zweig ja Kim Clijsters.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Naiste võrkpalliklubi Volley De Haan mängib Belgia kõrgliigas Eredivisies.

Üldiselt on De Haanis pakutavad sportimisvõimalused tüüpilised turismipiirkonnale. Harrastada saab tennist ja ratsutamist, olemas on sise- ja välisujulad ning minigolf. Meres saab purjetada ja surfata. Laenutada saab jalgrattaid ja vesijalgrattaid. Düünides on tähistatud matkarajad.

De Haani düünides on 18 auguga golfirada, mille asutas juba 1903 Belgia kuningas Léopold II.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]