Mine sisu juurde

Rannikutramm

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart
Rannikutramm Oostende lähistel (2006)

Rannikutramm (hollandi keeles De Kusttram) on Belgias populaarne tramm, mis sõidab piki riigi rannikut Lääne-Flandria provintsis kulgeval liinil, ühendades omavahel sealsed linnad ja asulad Prantsuse piiri äärse De Panne ja Hollandi piiri lähedal asetseva Knokke-Heisti vahelisel alal.

Trammiliini kogupikkus on 67 km, ühtlasi on see kõige pikem trammiliin kogu maailmas ja üks vähestest siiani toimivatest linnadevahelistest trammiliinidest maailmas.[1] Sõit liini ühest otsast teise võtab aega 2 tundi ja 21 minutit. Trammiliin on kogu ulatuses elektrifitseeritud ja trammid töötavad 600 V alalispingel. Rööbastee laius on 1000 mm (3 jalga ja 3 3⁄8 tolli).

Rannikutramm e rannatramm on eriti populaarne turistide ja Belgia puhkajate seas.

Tramm liinilõigul La Panne – Adinkerke (1930)

Trammiliini esimene lõik Oostende ja Nieuwpoorti vahel võeti kasutusele 1885. Tolleaegne trammitee kulges praegusega võrreldes kaugemal sisemaal, kuid lühike liinilõik Oostende ja Nieuwpoorti kesklinna vahel on kasutusel tänapäevani. Kogu trammiliini väljaehitamine käis järk-järgult. Algselt korraldas trammiliiklust firma NBVD (National Neighbourhood Railway Company). 1991. aastal jagunes trammiliiklust opereerinud transpordifirma NMVB/SNCV kaheks regionaalseks – Valloonia ja Flandria firmaks ning praegu teenindab seda liini Flandria transpordifirma De Lijn.

Marsruudi kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rannikutramm sõidab valdavalt piki rannajoont, pakkudes kauneid vaateid Põhjamerele ja siin-seal esinevale luitemaastikule. Tramm teeb 67 km pikkusel marsruudil 67 peatust. Trammide sõiduintervall suvisel turismi kõrghooajal, mil rannikutrammi kasutab üle 15 miljoni reisija, on 10 minutit. Talvekuudel on sõiduintervall 20 minutit. Trammisõit on tehtud reisijaile järjest mugavamaks, sest trammide keskmises osas on kasutusel madalapõhjaline vagun. Ka on firma juurde ostnud ja liinile pannud uusi madalapõhjalisi tramme. Kuna enamikus vanades trammides asub mootor ja trammijuhi kabiin vaid ühes otsavagunis, siis tuleb trammijuhil lõpp-peatusse jõudes tramm ringikujulisel teel ümber pöörata. Seevastu uutel trammidel on mootor ja juhtimisseade kummaski otsavagunis ning uksed avanevad ja sulguvad vaguni mõlemal küljel.

Kanalite lüüside juures Oostendes ja Zeebrugges hargneb trammitee kaheks, võimaldades teha vajadusel ümbersõitu. See väldib viivitusi trammiliikluse sõiduplaanis juhul, kui maanteesild, mida mööda trammiliin kulgeb, on parasjagu laevade läbisõiduajaks üles tõstetud.

  1. "Facts & Figures". Yarra Trams. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2014. Vaadatud 16. aprill 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]