Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisi mõtlemise võtteid:

analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine
süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks
võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine;
üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel
abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama^[1]

Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid.

Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused.

Otsustus on millegi jaatamine või eitamine
Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine

Suuri mõtlejaid

Georg Friedrich Wilhelm Hegel lähtus sellest, et mõtlemine eristab inimest loomast. Kõik inimlik on inimlik tänu sellele, et ta on mõtlemise tekitatud. Mõtlemine esineb eri vormides, sealhulgas tunde, kaemuse ja ettekujutuse vormis. Oma teoses "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" (1817) leids ta, et filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast eristavast mõtlemisest ja on sellega samane.

Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega.^[2]

Vaata ka

Viited

↑ "Mõtlemine". vara.e-koolikott.ee. Vaadatud 18. mail 2023.
↑ Albert Einstein (1936). Physics and reality. Journal of the Franklin Institute, 221, 313–347

Kirjandus

Peeter Tulviste. Mõtlemise muutumisest ajaloos, Tallinn 1984.
Peep Leppik. Mõtlemine on huvitav, Tallinn 2003.
Peep Leppik. Mõtlemise mõistest. – Haridus, 2003, nr 10, lk 21–24.

[1] "Mõtlemine". vara.e-koolikott.ee. Vaadatud 18. mail 2023.

[2] Albert Einstein (1936). Physics and reality. Journal of the Franklin Institute, 221, 313–347

[1]

[2]