Mõtlemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Auguste Rodin, "Mõtleja" (1906) Musée Rodini aias

Mõtlemise mõiste ja mõtlemiskäsituste ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hegel[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Friedrich Wilhelm Hegel lähtub sellest, et mõtlemine eristab inimest loomast. Kõik inimlik on inimlik tänu sellele, et ta on mõtlemise tekitatud.

Mõtlemine esineb eri vormides, sealhulgas tunde, kaemuse ja ettekujutuse vormis. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 2).

Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" ("Entsüklopeedia", § 465). Mõistes mõeldakse asja enese olemust. Mõtlemine on "tegev üldine". "Mõtlemine "subjektina" ette kujutatuna on mõtlev, ja eksisteeriva subjekti kui mõtleva lihtne väljendus on mina.

Puhas mõtlemine mõtleb iseennast. Tema sisuks on paljad mõisted.

Mõtlemise liikumine tuleneb mõttes kätkevast vastuolust. Mõisted pöörduvad vastupidiseks ning vastandid ületatakse kõrgemas mõistes.

Einstein[muuda | muuda lähteteksti]

Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega.[1]

Mõtlemisviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Albert Einstein (1936). Physics and reality. Journal of the Franklin Institute, 221, 313–347
  2. Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt[alaline kõdulink], lk. 39, magistritöö 2003

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]