Cato Noorem

Allikas: Vikipeedia
Cato Noorema kuju Louvre'is. Kuju kujutab Catot enne oma enesetappu lugemas Platoni dialoogi "Phaidon", mis kirjeldab Sokratese surma

Marcus Porcius Cato Uticensis (95 eKr Rooma – aprill 46 eKr Utica), üldtuntud kui Cato Noorem (ladina keeles Cato Minor), eristamaks teda tema vanavanaisast Cato Vanemast, oli Rooma Vabariigi lõpp-perioodil elanud riigimees ja stoik.

Jälgides oma vanavanaisa eeskuju, nõudis Cato järjekindlalt esivanemate kommete (Mos maiorum) jälgimist, eriti äraostmatuse, seaduskuulekuse ja vabariikliku korra osas. Ta oli juhtiv tegelane konservatiivses, aristokraatidest koosnevas Optimaatide parteis, mille eesmärgiks oli senati autoriteedi ja eesõiguste kaitsmine.

Algul astus Cato välja nii Caesari kui ka Pompeiuse vastu, kes mõlemad püüdsid saavutada riigis domineerivat poliitilist rolli, kuid Caesari algatatud kodusõja puhkemisel 49. aastal eKr asus ta koos optimaatidega Pompeiuse poolele, kes lubas vabariiki Caesari eest kaitsta. Pärast Pompeiuse kaotust otsustavas Pharsaluse lahingus taganes Cato koos Metellus Scipio ja ülejäänud optimaatidele lojaalsete vägedega Põhja-Aafrikasse. Seal organiseeris ta edasist vastupanu Caesarile, kuid keeldus vägede juhtimist üle võtmast. 6. aprillil 46 eKr toimunud Thapsuse lahingus said vabariiklased Caesarilt lõplikult lüüa, misjärel tegi lahingus mitteosalenud Cato enesetapu, sest ei soovinud elada Caesari ülemvõimu all.

Saksa ajaloolane Theodor Mommsen on Catot kirjeldanud "Rooma aristokraatia Don Quijote'ina".[1][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Couchmann 2018, lk 71.
  2. Neymeyr, Schmidt & Zimmerman 2008, lk 365.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Couchmann, Gordon W. (2018). This our Caesar: A study of Bernard Shaw’s Caesar and Cleopatra. Walter de Gruyter. ISBN 9783110809541.
  • Neymeyr, Barbara; Schmidt, Johan; Zimmerman, Bernard. (2008). Stoizismus in der europäischen Philosophie, Literatur, Kunst und Politik: Eine Kulturgeschichte von der Antike bis zur Moderne. Walter de Gruyter. ISBN 9783110211559.

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gruen, Erich S. (1974). The Last Generation of the Roman Republic. Berkeley, CA: University of California Press. ISBN 0520201531.
  • Oman, C. W. (1902). Seven Roman Statesmen of the Late Republic. London: Edward Arnold.
  • Syme, Ronald. (1939). The Roman Revolution. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0192803204.
  • Goodman, Rob; Soni, Jimmy. (2012). Rome's Last Citizen: The Life and Legacy of Cato, Mortal Enemy of Caesar. New York: Thomas Dunne Books. ISBN 0312681232.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]