Igor Narski

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane. Filosoofiadoktor (1961; käsitles doktoritöös loogilist positivismi), professor.

Eesti keeles on ilmunud Narski sulest David Hume'i, Gottfried Wilhelm Leibnizi ja Immanuel Kanti elulood.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal astus Filosoofia, Kirjanduse ja Ajaloo Instituuti. Suure Isamaasõja ajal võitles rindel.[1]

1943 astus NLKP liikmeks. Pärast sõda jätkas õpinguid Moskva Riikliku Ülikooli (MRÜ) filosoofiateaduskonnas. Lõpetas ülikooli 1948. aastal, astus MRÜ aspirantuuri ja kaitses 1951 kandidaadiväitekirja Edward Dembowski sotsiaalsest filosoofiast. 1961 sai filosoofiadoktori kraadi töö eest loogilisest positivismist.

Õpetas MRÜ välismaise filosoofia ajaloo kateedris (1951–1971). 1965–1966 juhtis MRÜ filosoofiateaduskonna loogikakateedrit. 1974–1980 töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudi vanema teadustöötajana. 1981. aastast oli Igor Narski Vene NFSV teeneline teadlane.

Igor Narski on avaldanud rea artikleid Kantist kõigis Kanti kogumiku annetes 1991. aastani kuni selle väljaande asutamisest Kaliningradis (end. Königsbergis) 1971. aastal. Samuti andis Narski panuse dialektilise loogika arendamisse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Подвиг народа