Consolidated PBY Catalina

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Catalina (51180348646).jpg

Consolidated PBY Catalina on täis- metallkonstruktsiooniga, kahemootoriline, kõigi aegade suurimal arvul ehitatud ja edukam lennupaat/amfiiblennuk üldse. Ka NSV Liidus tehti neid lennukeid litsentsi alusel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Firma Douglas, kus oli kogutud väärtuslikke kogemusi varasema vesilennuki P2Y ekspluteerimisest, sai US Navy 1933. aasta tellimuse uuele paatlennukile, millel oli samuti nagu P2Y-l , kõrgele paatkere kohale ühele kesksele püloonile tõstetud trapetsiline tiib, mida toetasid kummalgil pool keret kaks väiksemat tuge.

Prototüüp XP3Y tõusis esmakordselt õhku 28. märtsil 1935, esmalennul reisijana lennul kaasas olnud konstruktor Isaac Laddon'il polnud siis lennukis istudes kindlasti aimugi, et sellest masinast saab kõgi aegade suurimal arvul ehitatud vesilennuk üldse. Kokku on "Catalina" lennukeid ehitatud üle 3800. XP3D tiiva otste lähedal paiknevad tugiujukid olid tiiva tippude poole ülesklapitavad selliselt, et need kujundasid lennu ajaks kandepinna otsavoolundid. Lennuki jõuallikaks kasutati kahte, kummalegi poole keret, tiiva esiservale paigutatud õhkjahutusega Pratt@Whitney tähtmootorit R-1830. Nende kolbmootorite kuumad heitgaasid kasutati esmakordselt ära lennu ajal jää eemaldamiseks tiiva esiservalt.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikest aega enne Teist maailmasõda, polnud PBY tuleviku tellimuste väljavaated kuigi roosilised, vaatamate kogu lennuki konstruktsiooni modernsusele. Kuid ootamatu US-Navy tellimus 200 patrulllennuki ehitamiseks muutis olukorda. Uusi lennukeid PBY-5 plaaniti kasutada pikamaa rannikulendudel USA neutraliteedi kaitsmiseks. Jaapani rünnakuga Pearl Harbor-ile 1941, läks paatlennuki ehitamine USA-s ja Kanadas käima täistuuridel. Kokku ehitati Montreal, New Orleans, Philadelphia, San Diego ja Vancouveri tehastes 3281 vesilennukit PBY-5, neist viimased 1428 amfiibversioonina. Tegelikult juba 1939. aastal oli paatlennukit katsetatud ka ratastelikuga. Lennupaadi PBY-5 peamiseks ülesandeks Atlandi ruumis oli vaenlase allveelaevade avastamine ja hävitamine süvaveepommidega või kahe kaasasleva torpeedoga.[1]


Royal Air Force tellitud paatlennukid PBY-5 said inglastelt nimeks "Catalina", US-Navy võttis sama nime seejärel samuti kasutusele. Oma tavatult suure lennu-ulatuse tõttu , kuni 4800 km, oldi "Catalina"-st huvitatud just eriülesannete täitmiseks. PBY kütusevaru võimaldas 18 tundi järjest õhus püsida, lisapaakidega isegi 24 tundi. 1937. aastal ostis NSV Liit 3 paatlennukit PBY-5 ja õiguse neid litsentsi alusel ise ehitada. Rostovis Taganrogi tehastes, praeguses Berijev konstruktsioonibüroo kodus, said lennuvõimeliseks 150 litsentsi alusel ehitatud paatlennukit GST (GidroSamaljot Transportnõi - transportvesilennuk). Need lennukid lendasid Nõukogude mereväes kuni 50.-te aastate keskpaigani. Sellega oli "Catalina" vist ainuke lennukitüüp, mis lendas samal ajastul mõlemal pool "Raudset eesriiet".

"Catalina" kolmvaade

Tehnilised andmed, Catalina PBY 5A[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lennuki ehitaja: Consolidated Aircraft Corporation, San Diego, USA
  • Meeskond: 7 kuni 9
  • Pikkus: 19,5 m
  • Tiivaulatus: 31,7 m
  • Tühikaal: 9485 kg
  • Suurim lennukaal: 16 070 kg
  • Suurim kiirus: 282 km/h
  • Patrullimiskiirus: 182 km/h
  • Lennulagi: 4000 m
  • Lennukaugus: ca 4000 km
  • Mootorid: 2 x 894 kW (1200 hp), 14 silindriline radiaal, õhkjahutus, Pratt & Whitney R-1830
  • Propeller: muutuvsammuga, kolmelabaline, metall
  • Relvastus: 4 tiivalust kinntuspunkti, igale neist kuni 450 kg pomme, kaks 12,7 mm kuulipildujat (mõlemas kere külgvaatluskuplis üks), nina- ja sabaosas üks 7,62 mm kuulipilduja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]