Christian Agricola

Allikas: Vikipeedia

Christian (Kristian) Agricola (Christianus Michaelis Agricola; 11. detsember 155019. veebruar 1586) oli Tallinna piiskop (Eestimaa piiskop) 1583–1586.

Ta oli Mikael Agricola ning tema abikaasa Pirjo Olavintytre (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui) ainus poeg.

Christian õppis Turu katedraalkoolis ning Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis.

Aastatel 1578–1583 oli ta Turu katedraalkooli rektor.

Aastal 1583 määrati ta Tallinna piiskopiks. Seejuures nõuti temalt lisaks lojaalsusele kuninga kirikupoliitika elluviimist. Eestisse saabus ta suvel 1584. Tema ametlik tiitel oli "Tallinna piiskop ja Haapsalu administraator".

12. mail 1584 tõsteti ta aadliseisusse. Tema vapil oli kaks küünalt.

Christian Agricola pani aluse piiskopkonna administratiivsele juhtimisele, püüdes luua konsistooriumi, sooritas hulgaliselt visitatsioone ning määras mõned praostid.

Agricolal oli raske oma võimu Eestimaa aadli suhtes maksma panna, mistõttu ta 15. septembril kirjutas kuningas Johan III-le kirja abipalvega.

Rootsi kuninga komissarid Eestimaal Klas Åkesson Tott, Klas Bjelke, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna, Ture Bjelke ja Karl Henriksson Horn töötasid välja instruktsioonid üldvisitatsiooniks, mida kuningavõim oleks toetanud, kuid see jäi nähtavasti Agricola surma tõttu ära.

Aastal 1586 kirjutatud instruktsioonides rõhutas ta kirikute juures tegutsevate koolide tähtsust ning pani kogudused vastutama laste õpetamise eest. Tänu sellele tõusis Eesti linnade kooliõpetuse tase 17. sajandi alguseks Lääne-Euroopa protestantlike maadega võrreldavale tasemele.

Christian Agricola suri 19. veebruaril 1586. Ta on maetud Tallinna.

Talle kuulus Eestimaal Liivi sõjas venelaste poolt mahapõletatud Kiviloo piiskopilinnuse maadest 1584. aastal läänistatud Kiviloo mõis (saksa keeles Fegefeuer, tõlkes puhastustuli).[1]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Christian Agricola oli abielus Rymättylä lähedalt Päris-Soomest pärit Elin Flemingiga, kes oli Viljaiste mõisaomaniku (Viljaisten [Villais-Viljainen[2]] kartano) Per Eriksson Flemingu ja Torlaxi mõisast pärit Margareta Rami tütar, ning kes lesena abiellus 1588 uuesti Hans Johansson Stålarmiga.[3] Abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Kiviloo mõis (Harju-Jaani khk)
  2. Harry Donner: Eräs Fleming suvun perinnönjako Turussa 1533., Genos 13(1942), lk. 45-48
  3. Sugupuu raamatus: Personhistorisk tidskrift, Sjunde årgången, Stockholm 1905, lk.132
  4. rootsweb.ancestry.com: Agricola
  5. Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade sin andra ..., 1834, lk. 140-141

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]