Bregenzerwald

Bregenzi mets (saksa: Bregenzerwald) on üks peamisi piirkondi Austria Vorarlbergi liidumaal. See kattub, kuid ei ole samapiiriline Bregenzi metsa mägedega, mis on Põhja-Lubjakivi Alpide mäestik, eriti põhjapoolne flüššitsoon. See on Bregenzer Achi jõe valgla.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Elanikud jagavad Bregenzi metsa sageli kaheks põhipiirkonnaks: Vorderwald (alumine mets) ja Hinterwald (ülemine mets). Küngaste ja madalate mägedega Vorderwald on lähemal Reini orule. Hinterwaldis on kõrgemad mäed, kõrgusega kuni 2000 m. Kummaski piirkonnas on oma eristuvad murdevariatsioonid.

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzi metsa peamised külad on Bezau (kohalik keskus), Alberschwende ja Egg. Alberschwende kui ajalooline "Hofsteig" omavalitsusüksus ei kuulunud varem Bregenzi metsa piirkonda.

Alumine Bregenzi mets (Vorderer Bregenzerwald) (punane)

Ülemine Bregenzi mets (Hinterer Bregenzerwald) (sinine)

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Murre[muuda | muuda lähteteksti]

1814. aastani kuulusid Vorarlbergile põhjas ja loodes Allgäu osad. See ja asjaolu, et kogu piirkonnas oli Alemannide asustuse tõttu Bodeni järve alemanni murre 5./6. sajandist ülekaalus, viis sajandite jooksul mitte ainult hoogsa kaubavahetuse, vaid ka laienenud abieluringide tagajärjel keelelise segunemiseni. Eriti Bregenzi metsa loodeosas (Vorderwald või "Alumine mets") on Allgäuerisch mõju eriti märgatav, murre meenutab tugevalt West Allgäuerisch murret. Seevastu Keskmise ja Ülemise metsa piirkonnas näitavad valdavad keelevormid tugevamat seost Hofsteigi ja Dornbirni piirkonnaga. Väljastpoolt vaadatuna tajutakse metsamurret idioomina (Wälderisch), mis pole teistest Vorarlbergi murretest selgelt eristatav (puudub ühtne Vorarlbergisch murre), hoolimata selle mitmekihilisusest ja märkimisväärsetest kohalikest ja piirkondlikest erinevustest.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal sai valmis projekt BUS:STOP Krumbach. Kui Krumbachi vald otsustas 2010. aastal 7 bussipeatust ümber ehitada, palgati bussi varjualuste projekteerimiseks seitse rahvusvahelist arhitekti. Kohalikud käsitöölised teostasid nende kavandid. Ehkki bussipeatused erinevad oma kujunduse poolest, on nad mõeldud ühendama loodust ja arhitektuuri, samuti nõudlust ja potentsiaali ainulaadsetel viisidel.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzi metsa elanikud teenivad elatist turismist, põllumajandusest ja kaubandusest, mis on tihedalt seotud puidutöötlemisega. Paljud kohalikud elanikud sõidavad tööle ka Reini orgu, Vorarlbergi majanduskeskusesse. "Werkraum Bregenzerwald" on piirkonna kaubanduse ja tööstuse koalitsioon, mis korraldab iga kolme aasta tagant ka ideekonkursi "Handwerk+Form" ("käsitöö + kuju").

2011. aasta kevadel kanti Bregenzi metsa kolmetasandiline põllumajandusstruktuur, tuntud ka kui Alpi rändkarjatamine, UNESCO poolt tunnistamiseks Austria kultuurimaastiku kandidaatide nimekirja. Ettepanekus tunnistatakse, et Bregenzi mets on "muljetavaldav maastik Alpide põhjaküljel", mis on "suures osas säilitanud oma traditsioonilise põllumajandusstruktuuri". Nende hulka kuuluvad piirkonnale iseloomulikud rida- või tuumikkülad, mille talukohad pärinevad 18. ja 19. sajandist. Lisaks on talukogukonnas palju väikeseid käsitöökodasid. Eraldi võib välja tuua Thali, Schwarzenbergi ja Schoppernau külad koos nende suurepäraste näidetega originaalsetest Bregenzi metsa majadest ("Wälderhäuser").

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzi metsa tuntakse kõige paremini suusatamise kohana, kuid muude vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka "Käsestraße" ja klassikalise muusika festival "Schubertiade" Schwarzenbergis. Bregenzi mets meelitab neid, kes otsivad puutumatut loodust, vanu traditsioone ja tõelist külalislahkust.

Bregenzi mets on gurmaanide seas eriti tuntud "KäseStrasse Bregenzerwaldi" poolest, mis on põllumeeste, restoranide, käsitööliste ja kauplejate ühendus, mis reklaamib Bregenzi metsa põllumajandust ja selle kohalikke tooteid, eriti (kuid mitte ainult) juustu. Eelkõige on Bregenzi metsa mägede juustul ("Bregenzerwälder Bergkäse") rahvusvaheliselt tuntud eripära.

Bregenzi metsa raudtee ("Bregenzerwaldbahn" või kõnekeeles "Wälderbähnle") on veel üks piirkonna vaatamisväärsusi. See on muuseumraudtee, mis töötab kitsarööpmelise raudtee säilinud lõigul. Aastatel 1902–1983 töötas "Wälderbähnle" liin, mis ulatus 35,5 km kaugusele Bregenzist Bezau poole. Oktoobris 2004 oli kasutatav lõik 6,1 km pikkune, kuid osa sellest kaotati teede laiendamise projektile, jättes kasutatavaks vaid 5 km.

2000. aastal avati Hittisaus Naiste muuseum, ainus omataoline Austrias. Muuseum on pühendatud naiste kultuuriteoste ja lugude/ajaloo eksponeerimisele ja dokumenteerimisele, käsitledes naiste identiteetide ja soorollide küsimusi.

Teine muuseum Bregenzi metsas on Angelika Kauffmanni muuseum Schwarzenbergis. Muuseum on pühendatud barokk-kunstnikule Angelika Kauffmannile ja sellel on Austria muuseumi kvaliteedipitsat.

Piirkond on populaarne ka oma matka- ja jalgrattaradade, aga ka arvukate suusapiirkondade poolest.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiline maja Schwarzenbergis
Ema ja tütar Bregenzi metsa rahvariietes
Eedelveiss
Lumi
Bödele panoraam
Mäepanoraam, mille keskel on domineeriv Kanisfluh