Bregenzi metsa mäed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Bregenzi metsa mäed, ka Bregenzerwaldi mäed (saksa: Bregenzerwaldgebirge) on Põhja-Lubjakivi Alpide mäestik, mis on nime saanud Bregenzi linna järgi. Bregenzi metsa mäed paiknevad täielikult Austria Vorarlbergi liidumaal.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste Bregenzi metsa mäed viitab mäestikule Alpenvereinseinteilung der Ostalpen (AVE) järgi; mõiste Bregenzerwald seevastu viitab maastikule või piirkonnale, mis on Bregenzer Achi valgla osa. Seetõttu ei ole Bregenzi metsa mäed ja Bregenzerwald kokkulangevad.

Bregenzerwaldi piirkonda kuuluvad ka Allgäu Alpide edelaosad. Teisest küljest ulatuvad Bregenzi metsa mäed teatud määral Reini oru idaossa, samuti Illi jõe Walgau orgu ja Großwalsertali lõunas.

Kuna mäestik ei ole geoloogiliselt ühtlane, kasutatakse seda nime väljaspool Alpide kirjandust harva, samuti ei kasutata seda Vorarlbergi liidumaa geograafias ja maakasutuse planeerimisel ning see kuulub AVE kõige vaieldavamate mäerühmade hulka. Alternatiivse orograafiliselt ja hüdroloogiliselt orienteeritud mäestiku klassifikatsiooni järgi kuuluvad mäed Reini oru–Walgau–Bregenzerwaldi rühma.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Mäestik on osa mitmest astangust koosnevast maastikust, mis tõuseb Reini orust läänes kuni külgnevate Lechquelleni mägedeni. Suuremat osa piirkonnast kujundab Mittelgebirge iseloom ulatuslike metsade ja Alpi karjamaadega, välja arvatud väike Kõrg-Alpide piirkond kagus.

Naabermäestikud[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzi metsa mägesid ümbritsevad järgmised teised Alpide mäestikud:

Tipud[muuda | muuda lähteteksti]

Glatthorn
Klippern

Bregenzi metsa mägede peamised tipud on järgmised:

Teised olulised ja tuntud tipud Bregenzi metsa mägedes (kõrguse järjekorras):

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnede alade kauguse tõttu on Bregenzi metsa mägedes palju looduskaitsealad.

  • Osa Walserkammist ja kogu Glatthorngruppe asuvad 19,2 ha suurusel UNESCO biosfääri kaitsealal Großwalsertal.
  • Kokku üheksa Natura 2000 ala asub Bregenzerwaldi mägedes koos Bregenzerach-Gorge, Fohramoosi, Unter Stellerhöhe aladega, Unter der Winterstaude alaga, Unterragensteini, Üble Schluchti (Gorge) ja Übersaxen-Satteinsi, Walsbächle ja Torfriedbachi aladega.
  • Vorarlbergi riikliku seaduse kohaselt suurim looduskaitseala Hohe-Kugel – Hoher Freschen – Mellental asub Bregenzerwaldi mägedes, aga ka väiksemad looduskaitsealad Farnacher Moos, Fohramoos, Auer Ried, Amatlina Vita, Gasserplatz ja Bludescher Magerwiesen ning kaitsealused maastikud Haslach – Breitenberg, Klien ja Montiola.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Mägihütid[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzerwaldi mägedes on suhteliselt vähe ööbimisega mägionne. Selle põhjuseks on asjaolu, et suurema osa mägimatkadest saab korraldada ühepäevasõitudena orgudest.

Mägionnid, mida juhib Austria Alpiklubi:

  • Freschenhaus (1846 m): avatud ja teenindusega juuni keskpaigast oktoobri keskpaigani, 20 voodit ja 30 madratsihoidlat, avatud kuid teeninduseta talvel, ruumi 13 laagri jaoks, oru asukoht: Laterns, jalutusaega Laternsist: 2,5 tundi.
  • Hochälpelehütte (1460 m): avatud ja teenindusega mai keskpaigast oktoobri lõpuni, 16 laagrit madratsihoidlas, samuti avatud talvel vastavalt kohalike köisraudteede lahtiolekuaegadele, oru asukoht: Schwarzenberg, jalutusaega Schwarzenbergist: 1,75 tundi.
  • Lustenauer Hütte (1250 m): avatud ja teenindusega maist oktoobrini ja detsembrist aprillini, 13 laagrit madratsihoidlas, oru asukoht: Schwarzenberg või Bödele, jalutusaega Schwarzenbergist: 2 tundi ja 1 tund Bödelest.

Selles piirkonnas on palju rohkem onne ja restorane. Seetõttu on soovitatav küsida täpse lahtiolekuaja ja majade juurdepääsetavuse kohta Alpiklubist või oru kuurortidest.

Pikamaa marsruudid[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Alpi pikamaa marsruut (saksa: Nordalpine Weitwanderweg 01) ja Lubjakivi Alpide tee (saksa: Kalkalpenweg) kulgevad läbi Bregenzerwaldi mäestiku keskosa järgmiste lõikudega:

  • Lõik 17 kulgeb Zürsist Damülsi

Suurem osa sellest lõigust on siiski Lechquelleni mägedes. Bregenzerwaldi sisenetakse alles Faschina kurult (Faschinajoch).

Via Alpina, piiriülene matkarada, millel on viis osalist marsruuti läbi kogu Alpide, kulgeb piki Bregenzerwaldi mäestiku serva.

Via Alpina punane rada kulgeb läbi Bregenzerwaldi mägede kahes etapis järgmiselt:

  • Etapp R54 kulgeb Buchbodenist St. Geroldisse (vaid teine pool sellest etapist on Bregenzerwaldi mägedes)
  • Etapp R55 kulgeb St. Geroldist Feldkirchi läbi Rönsi, Schnifisi ja Satteinsi

Fikseeritud köisteed[muuda | muuda lähteteksti]

Bregenzerwaldi mägede geoloogia ja geograafia ei soodusta täpsete ronimisradade rajamist. Nagu ikka saab kohaldada ka kõige hõlpsamini läbitavaid marsruute:

  • Binnelgrat (Põhjahari) Hohen Freschenil (2004 m)
  • Valüragrat (Läänehari) Hohen Freschenil (2004 m)
  • Kugelsteig Hohe Kugelil (1645 m)
  • Bocksbergi ülekäik Bocksbergil (1461 m)