Boulogne'i krahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2023) |
|
Comté de Boulogne (fr) 896–1501 | |||||
 Boulogne'i krahvkonna vapp
| |||||
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Prantsusmaa kuningriigist (1212–1501) | ||||
| Pealinn | Boulogne | ||||
| |||||
Boulogne'i krahvkond oli 9. - 15. sajandil krahvkond Prantsusmaa kuningriigis, keskusega Boulogne-sur-Meri linnas. 10. sajandil valitsesid seda Flandria krahvid, kuid 11. sajandil tekkis eraldi Boulogne'i koda. Prantsusmaa Philippe II annekteeris selle 1212. aastal, misjärel käsitleti seda Artois' krahvkonna osana, kuni see 1550. aastal lõpuks kuninga valdusega liideti.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Boulogne oli pagus juba Frangi riigis (pagus Bononiensis), kuid enne 11. sajandit on vähe andmeid. Üldtuntult kuri krahv nimega Herrequin on registreeritud 9. sajandil, kuid ta võis olla legendaarne (vaata Herla, Erlkönig). Tundub, et see sattus 9. sajandi lõpus või 10. sajandi alguses Flandria krahvide võimu alla. 886. aastal palus Pariisi piiskop Gauzlin Boulogne'i krahvil Erkengeril paluda abi viikingite rüüsteretkede vastu sakslastelt. Erkenger kaotas 896. aastal kõik oma valdused, kuna jäi Charles Lihtsameelsele truuks. Võimalik, et just sel hetkel saavutas Flandria krahv Balduin II kontrolli Boulogne'i üle.
Eustache II saatis William Vallutajat 1066. aasta sissetungil. Boulogne oli peamisi osalejaid ka Esimeses ristisõjas; Eustache III vendadest Godefroy de Bouillonist ja Balduin de Bouillonist said mõlemast Jeruusalemma kuningad ning Eustache'ile pakuti seda, kuid ta keeldus tiitlist.
Boulogne'i krahv Renaud asus 1214. aastal Bouvines' lahingus keisri poolele ja sai Prantsusmaa Philippe II-lt lüüa.
Boulogne läks 1223. aastal nominaalse kuningliku kontrolli alla, kui see anti Philippe II pojale Philippe Hurepelile. Kui Louis VIII 1226. aastal suri, mässas Hurepel Kastiilia Blanche'i vastu. Kui Philippe Hurepel 1235. aastal suri, jätkas valitsemist Matilda ning abiellus 1238. aastal Portugali kuninga Afonso II teise poja ja Portugali kuninga Sancho II noorema venna Afonsoga. Saanud 1248. aastal Portugali kuningaks Afonso III-ks ja loobunud oma Boulogne'i krahvi tiitlist, lahutas Afonso 1253. aastal Matildast viljatuse tõttu Kastiilia Beatrizi kasuks.
Sellest hoolimata oli Matildal ja Philippe'il poeg Albéric ja tütar Jeanne, kes mõlemad jäid ellu. Albéric loobus väidetavalt oma õigustest ja läks teadmata põhjustel Inglismaale. Ilmselt elas ta oma emast kauem ja suri 1284. aastal, kuid arvatavasti ei jätnud ta järglasi. Jeanne abiellus 1236. aastal Mortaini krahvi Gaucher de Châtilloniga (suri 1251. aastal). Ta suri enne oma ema 1252. aastal ja arvatavasti ei jätnud ta ühtegi elusolevat järglast.
Järelikult läks Matilda Boulogne'i krahvkond pärast tema surma tema õetütrele Brabanti Adelheidile ja tolle abikaasale Guillaume X-le Auvergne'ist.
Bertrand V de la Tour sai 1437. aastal Auvergne'i ja Boulogne'i krahvkondade järglaseks. Tema poja Bertrand VI de la Touri kaudu läks Boulogne'i krahvkond tema lapselapsele, viimasele keskaegsele Boulogne'i krahvile: Jean III de la Tour d'Auvergne. Abielust Jeanne de Bourbon-Vendôme'iga sündis kaks tütart:
- Vanem tütar Anne de la Tour d'Auvergne abiellus Albany hertsog John Stewartiga, kuid suri lastetuna 1524. aastal.
- Noorem tütar Madeleine de La Tour d'Auvergne abiellus Lorenzo II de' Mediciga ja sünnitas Caterina de' Medici, kes päris lastetu Anne'i surma tõttu nii Auvergne'i kui ka Boulogne'i.
Krahvkonna esindajad ühinesid Madalmaades Brugges 1464. aasta Generaalstaatidega. Charles Südi surmaga nõudis Prantsusmaa kuningas Boulogne'i sõltuvuse lõppu Artois' krahvkonnast, põhjustades uusi võitlusi Habsburgide vastu. Senlise leping lõpetas probleemi: Prantsusmaa kaotas Artois' keisririigile, samas Habsburgid loovutasid Boulogne'i.
Jean III de la Tour d'Auvergne'i surmaga 1501. aastal päris Anne Boulogne'i krahvinna tiitli; aga tema surmaga läks tiitel üle Madeleine'i tütrele Caterina de' Medicile, kuna Madeleine ise suri 1519. aastal. Caterinast sai 1549. aastal Prantsusmaa kuninganna ja tiitel läks üle Prantsuse kroonile.
Boulogne'i rünnati Saja-aastase sõja ajal korduvalt ja inglased okupeerisid seda korduvalt: viimati aastatel 1544-1550. 1550. aastal lõpetas Boulogne'i rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise sõja ning Prantsusmaa ostis Boulogne'i 400 000 krooni eest tagasi (vaata ka Boulogne'i piiramised (1544–46)).
Krahvide loend[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Boulogne'i krahv
- Flandria koda
- 896–918 : Balduin I (ka Flandria krahv)
- 918–933 : Adalolf (Balduin I poeg)
- 933–964 : Arnulf I (Balduin I poeg, ka Flandria krahv)
- 964–971 : Arnulf II (Adalolfi poeg)
- 971–990 : Arnulf III (poeg)
- 990–1025 : Balduin II (poeg)
- Boulogne'i koda
- 1032–1049 : Eustache I (poeg)
- 1049–1087 : Eustache II (poeg)
- 1087–1125 : Eustache III (poeg)
- 1125–1151 : Matilda I (tütar, abiellus Stephen de Blois'ga, kes oli ka Blois' krahv, Mortaini krahv, Normandia hertsog ja Inglismaa kuningas)
- Blois' koda
- 1151–1153 : Eustache IV (poeg, ka Mortaini krahv)
- 1153–1159 : Guillaume I (vend, ka Mortaini krahv ja Surrey krahv)
- 1159–1170 : Marie I (õde, abiellus Mathieu d'Alsace'iga)
- Alsace'i koda
- 1170–1173 : Mathieu
- 1173–1216 : Ide (tütar, abiellus Renaud de Dammartiniga, kes oli Dammartin-en-Goële'i krahv ja Aumale'i krahv)
- 1173–1180 : Mathieu II
- 1181–1182 : Gérard
- 1183–1186 : Bertold
- Dammartini koda
- 1216–1260 : Matilda II (kahe abielu tõttu ka Clermont-en-Beauvaisis' krahvinna ja Portugali kuninganna, Mortaini krahvinna, Aumale'i krahvinna ja Dammartin-en-Goële'i krahvinna, abielus:)
- 1223–1235 : Philippe I (ka Clermont-en-Beauvaisis' krahv)
- 1235–1253 : Afonso (ka Portugali kuningas)
- Auvergne'i koda
- 1260–1261 : Adelheid (nõbu, abielus Guillaume III-ga, kes oli Auvergne'i krahv)
- 1261–1277 : Robert I (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1277–1314 : Robert II (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1314–1325 : Robert III (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1325–1332 : Guillaume II (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1332–1360 : Jeanne I (tütar, ka Auvergne'i krahvinna, abielus:)
- 1338–1346 : Philippe II (ka Auvergne'i krahv)
- Burgundia koda
- 1360–1361 : Philippe III (poeg, ka Burgundia hertsog, Auvergne'i krahv, Artois' krahv ja Franche-Comté krahv)
- Auvergne'i koda
- 1361–1386 : Jean II (Robert III poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1386–1404 : Jean III (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1404–1424 : Jeanne II (tütar, ka Auvergne'i krahvinna, abielus:)
- 1424–1437 : Marie II (nõbu, ka Auvergne'i krahvinna)
- La Tour d'Auvergne'i koda
- 1437–1461 : Bertrand I (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1461–1497 : Bertrand II (poeg, ka Auvergne'i krahv)
- 1497–1501 : Jean V (poeg, ka Auvergne'i krahv)
Pärast Boulogne'i krahvi Jean V surma liideti Boulogne'i krahvkond kuninga valdustega.